5.Rahuldada A.S-i usaldusisiku Ülle Koppeli tasu taotlus.
6.Määrata usaldusisik Ülle Koppeli tasu suuruseks A.S-i kohustustest vabastamise menetluses 155,66 eurot, millele lisandub käibemaks 37,34 eurot, kokku 193 eurot.
7.Usaldusisiku Ülle Koppeli tasu summas 63,50 eurot hüvitada võlgniku A.S-i poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel.
8.Anda A.S-ile hüvitamiskohustusega menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 129,50 eurot.
9.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku Ülle Koppeli usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 129,50 eurot büroo Regnum Consult OÜ (registrikood 12190052) arveldusarvele EE491010220201058223.
10.Välja mõista A.S-ilt usaldusisiku tasu 129,50 eurot riigituludesse.
11.A.S-il tuleb tasuda menetlusabikulu riigituludesse 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Menetlusabikulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole, mille rekvisiidid on märgitud käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehel.
12.Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb A.S-il tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni punkti 9 osas. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 14 alusel A.S-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 20.06.2023 määrusega välja A.S-i pankroti, algatas A.S-i kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Küllike Miti. Tartu Maakohtu 11.04.2024 määrusega lõpetati A.S-i pankrotimenetlus raugemise tõttu ning jätkati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. A.S-i kohustustest vabastamise menetluses määrati uueks usaldusisikuks Ülle Koppel. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kord aastas 20. juunil ning väljamaksed tuli teha võlausaldajatele iga aasta 15. juunil. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid kokku 20 135,68 eurot (kõik II järgu nõuded).
2.Usaldusisik esitas kohtule aruanded 20.06.2024, 25.06.2025 ning 25.06.2026.
3.Esitatud aruannete kohaselt on võlgnik menetluse ajal töötanud vaid lühiajaliselt ettevõtluskonto vahendusel B. O. kullerina. Võlgnik on osalenud Töötukassa tööharjutuskursustel ning osalenud S. O. proovipäeval, kuid füüsiline töö terviseprobleemide tõttu ei sobinud. Võlgnik on menetluse kestel loovutanud usaldusisikule kokku 660 eurot, millest 594 eurot on võlausaldajatele välja makstud ja ülejäänud on läinud usaldusisiku tasu katteks. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks olnud töötasu, töövõimetoetus, tuttavate rahaline abi ja hasartmängutulu.
4.Usaldusisik esitas 25.06.2026 koos lõpparuandega ka usaldusisiku tasutaotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku 1 tund 40 minutit järgnevalt: pangakontode kontrollimine – 20 minutit; võlgniku abikaasa e-posti aadressile kirjade saatmine – 10 minutit; andmete registrist teave võlgniku viibimise kohta kinnipidamisasutuses, abikaasa kinnitas e-posti teel sama – 10 minutit; aruande koostamine, allkirjastamine, kohtule edastamine – 50 minutit; UI tasu taotluse koostamine
– 10 minutit. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 1 tunni 40 minuti ulatuses määrata tasuks 155,66 eurot, millele lisandub käibemaks 37,34 eurot, kokku 193 eurot. Usaldusisik palub tasu hüvitada võlgniku loovutuse arvel ja puudujäävas osas menetlusabina.
5.Usaldusisik esitas 27.07.2025 kohtule enda hinnangu menetlusele ja tegi võlgniku käitumist arvestades (mittetöötamine, hasartmängusõltuvus) kohtule ettepaneku võlgniku ärakuulamiseks. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks kohtuistungi 09.09.2025. Võlgnik esitas kohtule oma selgitused, tunnistas hasartmängude mängimist ning avaldas soovi menetlus jätkamiseks, sh lubas oktoobris tööle minna, lõpetada hasartmängude mängimise ning teha koostööd usaldusisikuga. Kohus kohustas võlgnikku usaldusisikule andmeid esitama.
6.Tulenevalt FIMS § 49 lg 6 andis kohus 26.06.2026 kirjaga nii võlausaldajatele kui võlgnikule võimaluse esitada oma kirjalik seisukoht menetluse lõpetamise osas.
6.1.Võlgnik kohtule seisukohta ei esitanud. Kohtu kiri kättetoimetamisportaalis kätte toimetatud 26.06.2026 kell 17:36.
on
võlgnikule
6.2.Kohtutäitur Jaanika Pajuste esitas kohtule oma vastuse 29.06.2026, milles teatab, et võlgnikult on laekunud 0,56 eurot. Kohtutäitur palub kohtul võtta seisukoht menetluse jätkamise/lõpetamise osas lähtudes teadaolevatest asjaoludest.
6.3.Aktiva Finance Group OÜ esindaja esitas 06.07.2026 seisukoha, milles palub kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada. Võlausaldaja teavitab, et võlausaldajale on laekunud menetluse kestel nõude katteks 234,74 eurot.
6.4.Teised võlausaldajad kohtule seisukohti ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
8.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
9.FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
10.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud.
11.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. A.S-i ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
12.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kolm aruannet. Aruannete kohaselt on võlgnik töötanud vaid lühiajaliselt ja alates 23.09.2025 viibib XXX . Võlgnikule on määratud osaline töövõime. Võlgnik oli töötuna registreeritud ja enda sõnul otsis tööd, kuid ei leidnud sobivat. Tõendeid töö otsimise ja kandideerimiste kohta ei ole võlgnik usaldusisikule esitanud. Koostöö usaldusisikuga on olnud kehv ja viimasel aastal praktiliselt puudunud. Võlgnik ei teavitanud ka enda kinnipidamisest. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lõigetes 1 ja 2 ning § 49 lõikes 7 toodud kohustusi teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
13.FIMS § 47 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks olnud töötasu, töövõimetoetus, lähedaste rahaline abi, hasartmängutulu ja sularaha sissemaksed. Ülalpeetavad puuduvad. Usaldusisiku hinnangul oleks võlgnik pidanud vastavalt tema kontole laekunud sissetulekutele viimasel aruandeperioodil loovutama võlausaldajatele 5554,90 eurot, kuid loovutas 635 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustust.
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FIMS § 47 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus ja usaldusisik on võlgnikule tema kohustusi korduvalt selgitanud, sh 09.09.2025 ärakuulamisel, kus kohus selgitas kohustust leida töö ja esitada andmeid usaldusisikule. Võlgnik ei ole kordagi avaldanud, et ei tea või ei saa aru menetluses kehtivatest kohustustest. Lõpparuande kohaselt ei ole võlgnik avaldanud usaldusisikule andmeid, sh pole tõendanud enda tööotsinguid ega esitanud dokumente seoses trahvide ja täitemenetlustega. Võlgnik avaldas 09.09.2025 istungil, et ta saab lihttööd teha ja tal on Ckategooria juhtimisõigus koos kehtiva tervisetõendiga, mis võimaldab autojuhina töötada. Käesolevalt viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, kuid arvelduskontolt nähtuvad endiselt regulaarsed kulutused hasartmängudele ja hasartmängutulu laekumised. Kohus andis FIMS § 49 lg 6 tulenevalt võlgnikule võimaluse esitada oma seisukoht menetluse lõpetamise osas, kuid võlgnik seisukohta ei esitanud (kiri on kättetoimetamisportaalis kätte toimetatud). Kohus leiab, et võlgnik ei ole teinud piisavalt pingutusi tulutoova tegevuse leidmiseks ega tõendanud, et seda üldse tegi. Kohtule nähtub võlgniku arvelduskontodelt, et selleks ei olnud ka otsest vajadust, arvestades kolmandatelt isikutelt laekunud summasid ja hasartmängudest laekunud tulu. Võlgnik, olles teadlik oma
kohustustest, on oma käitumisega jätnud tahtlikult oma FIMS § 47 lõigetes 1–2 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustused täitmata ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik andnud endast parimat tulutoova tegevuse leidmiseks ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks suuremas ulatuses. Võlgnik on menetluse kestel tegelenud pikemaajaliselt ja süstemaatiliselt hasartmängude mängimisega, mis ei ole kohtu hinnangul mõistlik tulutoov tegevus. Mõistlikult käituv võlgnik peaks kohustustest vabastamise menetluse kestel hoiduma tegevusest, mis võib tema niigi keerulist majanduslikku olukorda veelgi halvemaks muuta. Kohus andis võlgnikule 09.09.2025 kohtuistungil võimaluse enda käitumist muuta, kuid paraku ei ole võlgnik seda teinud. Ehkki võlgnik on vähesel määral teinud loovutusi usaldusisikule, võimaldas tema sissetulek seda teha suuremas ulatuses, kuid võlgnik eelistas tasuda teisi kohustusi ja mängida hasartmänge. Ka tööle asumisel oleks olnud võlgnikul paremad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvestades võlgniku senist käitumist ja viibimist kinnipidamisasutuses puudub perspektiiv, et ta ka FIMS § 49 lg 9 alusel kohustustest vabastamise menetluse pikendamisel asuks oma kohustusi täitma.
15.Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt FIMS § 49 lõikele 5 tuleb võlgnikku keelduda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub A.S-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A.S-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.Kuna kohus lõpetab A.S-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ülle Koppel FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest A.S-i kohustustest vabastamise menetluses.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud A.S-i kanda. Usaldusisiku tasu määramine
19.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.2026.a 94,60 eurot).
20.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 2025. aastal 20 minutit tunnitasuga 88,60 eurot ja 2026.aastal 1 tund 20 minutit tunnitasuga 94,60 eurot, kokku 155,66 eurot.
21.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest
isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Seega lisandub usaldusisiku tasule 155,66 eurot käibemaks 24%, so 37,34 eurot, kokku 193 eurot.
22.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Ülle Koppeli tasuks viimasel aruandeperioodil määrata 155,66 eurot, millele lisandub käibemaks 37,34 eurot, kokku 193 eurot.
23.Tasu summas 63,50 eurot (s.o 10% võlgniku loovutusest) tuleb hüvitada võlgniku A.S-i poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel.
24.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ja tal puudub piisav sissetulek. Sellest tulenevalt leiab kohus, et A.S-ile tuleb anda hüvitamiskohustusega menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 129,50 eurot.
25.Juhul, kui kohus võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest ei vabasta, on ta vastavalt FIMS § 8 lg-le 5 kohustatud riigile hüvitama riigipoolse menetlusabi kulud.
26.Kohus mõistab A.S-ilt välja menetlusabikulu 129,50 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 51 kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.