2-24-2995/24 - Muud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja

lahend.ee

18 986,10 eurot. Kinnisasja kasutab perekond eluasemena. Peres on 4 alaealist last. KxxxxxxxLxxx töötab Hxxxxxxxxxx OÜ-s klienditeenindajana ning tema igakuine netotöötasu on olnud 1396 eurot. Mxxxxx Lxxx on koondatud ja töö ei käi. Pere saab riigilt perehüvitist 810 eurot. Lisanduvad MxxxxxxLxxx osalise töövõime toetus 318,06 eurot ja sotsiaaltoetus 37 eurot. Ühele lapsele makstakse elatist 200 eurot. Sisetulekud kokku 2761,06 eurot. Väljaminekud on 2333 eurot. Laenu võeti maja renoveerimiseks. Mxxxxx Lxxx koondati ning tema tervis halvenes. Tasuda tuli ka ajutisi kohustusi. Lõppes vanemahüvitis ning eelarvesse tekkis auk. Võeti laenu eelmiste laenude tasumiseks. Kohustuste kogusumma on 91 950,16 eurot. Peatada pooleliolevad kohtu- ja täitemenetlused. Usaldusisikuks määrata Annika Rau. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kohus kuulas võlgnikud ära 01.04.2024. a toimunud kohtuistungil. Kohtuistungi ajaks on võlgnike olukord muutunud: Kxxxxxl Lxxx ei käi enam tööl, kuid pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu on tal võimalik senisele töökohale tööle asuda. Mxxxxxxxxxk on asunud tööle. Kohus nimetas 05.04.2024. a usaldusisikuks Annika Rau ja tegi talle ülesandeks FIMS §-s 17 nõutu esitamise. Kohus peatas MxxxxxxLxxx vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning ka võimalikud sundtäitmised, samuti Kxxxxxx Lxxx suhtes toimuvad kohtumenetlused. Lisaks määras kohus KxxxxxxxLxxxxja MxxxxxxLxxx ühises maksejõuetusmenetluses usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ettemakstavaks summaks 1200 eurot. Usaldusisik esitas 24.05.2024. a kohtule hinnangu maksejõuetusmenetlusele. Usaldusisiku hinnangul on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud. Leibkonna sissetulek on kokku 2548,75 eurot, sh MxxxxxxLxxx töötasu 850 eurot, tema töövõimetoetus 351,75 eurot, sotsiaaltoetus 37 eurot, lisandub peretoetus 810 eurot, elatisabi 200 eurot ning pereliikmete toetus 300 eurot. Võlgnikel on vara, sh kinnisasi eeldatava väärtusega 17 500 eurot, 3 sõidukit eeldatava väärtusega kokku 950 eurot, aktsiad (25 tk) eeldatava väärtusega 76,30 eurot. Võlgnikel on täitmata kohustusi summas 96 491,32 eurot, sh põhinõuded 83 832,71 eurot. Võlgnikud soovivad säilitada perekonna eluaseme ja tasuda põhivõlad. Mxxxxx Lxxx esitas 21.05.2024. a kohtule taotluse tema suhtes toimuvate kohtumenetluste peatamiseks tsiviilasjades nr 2-23-141970, nr 2-23-127108, nr 2-23-140681 ja nr 2-23139241. 09.04.2024 määrusega algatas kohus võlgnike ühise võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus määras võlgade ümberkujundamise kava esitamise tähtaja ja peatas Mxxxxx Lxxxxsuhtes toimuvad kohtumenetlused tsiviilasjades nr 2-23-141970, nr 2-23-127108, nr 223-140681 ja nr 2-23-139241 kuni võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseni asjas nr. 224-2995.

Võlgnikud on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidikontole 1200 eurot. Vastavalt kohtu 06.11.2024 kirjale esitasid võlgnikud täiendava seletuse seoses kavast väljajäävate Kxxxxxx Lxxx õppelaenudega. Swedbank AS-ist võetud õppelaenudel on käendajad, kes soovisid õppelaenude kavast väljajätmist. Nad on valmis tähtaja saabumisel vajadusel solidaarselt maksegraafikut täitma. Samuti teatas Kxxxxxx Lxxx, et järgmine seadusjärgne õigus 3-aastasele maksepuhkusele jätkub 07.03.2025-16.02.2028 (eeldatavalt 2028.a veebruari I pool, olenevalt tegelikust lapse sünnikuupäevast). Pärast kava koostamist, said võlgnikud arsti kinnituse, et võlgnike perre on sündimas uus laps, kelle eeldatav sünnitähtaeg on 16.02.2025 ja see kuupäev on vanemahüvitise ja sellega seonduvate pakkumuste aluseks. Õppelaenusid saab võlgnik vajadusel täita kavast väljajäänud vanemahüvitisega, kui maksepuhkus poleks seaduslikult võimalik. 2024.a on vanemahüvitis Kxxxxxx Lxxxxx 820 eurot. Kavas on arvestatud sissetulekutena kokku 2248,75 eurot, sealhulgas Mxxxxxxxxxx töötasu 850 eurot, tema töövõimetoetus 351,75 eurot, sotsiaaltoetus 37 eurot, lisanduvad peretoetus 810 eurot ja elatisabi 200 eurot. Kavas väljatoodud sissetulekutele lisandub KxxxxxxxLxxx vanemahüvitis 783,48 eurot (bruto 820 eurot), seega on sissetulekutena kokku 3032,23 eurot. Kui igakuiselt maksta kava täitmiseks 573,53 eurot, jääb (3032,23−573,53) igapäevasteks elamiskuludeks keskmiselt 2458,70 eurot. Arvestatud ei ole pereliikmete toetust, mis on olemas, kui see on vajalik. Võlgniku kinnitasid, et nad on oma väljaminekuid korrigeerinud ja kulusid vähendanud. Neil on soov kava täita ja perele kodu säilitada. Võlgade ümberkujundamise menetluseta poleks võlgnikud suutelised oma kohustusi täitma. Võlgnikud lisasid, et MxxxxxxLxxx kogumispensionist laekuva summa arvelt tasutakse kavast välja jäänud Politsei- ja Piirivalveameti nõue ning puuduolev usaldusisiku tasu. Ülejäänu jagatakse proportsionaalselt kõigi võlausaldajate vahel. Kohtu seisukoht ja põhjendused

7.Usaldusisik palub kohtul vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded kindlaks määrata. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 25 lg.1 järgi Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. FIMS § 25 lg.2 järgi Kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. FIMS § 25 lg.3 järgi Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldajate põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. Käesoleval juhul on usaldusisik palunud kohtul anda hinnang, kas avalduses loetletud võlausaldajad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tulenevalt kohtu antavast hinnangust määrata kohtul ka kindlaks nende võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuete suurused. Usaldusisiku avaldus kohtule tugineb Riigikohtu määruse nr. 2-21-13098 p.-s 25 tulenevast, mille kohaselt Kuivõrd tehingu tühisuse aluseid peab kohus asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt määruse p 13), ja intressikokkuleppe kehtivuse eelduseks on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, siis peab krediidiandja oma nõude eeldusena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama. See kohustus on krediidiandjal sõltumata menetlusliigist, s.o nii hagimenetluses kui ka nt maksekäsu kiirmenetluses. See tähendab, et kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Viidatud Riigikohtu määruse p.-st 31,32 tuleneb, et võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine on kõikumatult kohustuslik ka maksejõuetusmenetluses ja pankrotihalduril tuleb esitada vastuväide võlausaldaja nõudele, kui võlausaldaja ei ole esitanud nõude kontrollimiseks piisavalt andmeid. Kui pankrotihaldur

7.1.Holm Bank AS nõue, võlgnik KxxxxxxxLxxx. Võlausaldaja on esitanud tõendid (dtl 467-498) laenuleping 00091208015, laen väljastatud 01.08.2022 summas 6248 eurot, tasumisi toimunud kokku summas 2317,73 eurot. Otsustusprotsessi parameetritest nähtub, et võlgniku sissetulek on arvestatud 1324 eurot ja kohustused 503 eurot. Võlausaldaja küsis võlgnikult pangakonto väljavõtteid (Swedbank pangakonto väljavõte) ja teostas päringud maksehäireregistrisse ning Maksu- ja Tolliametisse. Laenutaotlusest nähtub, et võlgnik töötas Circle K Eesti AS-is ja tema keskmine sissetulek on 1570,20 eurot, keskmine finantskohustuste suurus oli 240 eurot. Päringust maksehäireregistrisse maksehäireid ei nähtunud. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt oli võlgniku keskmiseks sissetulekuks 655,97 eurot. Päringust nähtub veel seegi, et võlgnikul oli liiga mitmel kuul sissetulek 0 eurot ning viimasel kuul puudusid sissetulekud. Olukorras, kus andmed võlgniku sissetuleku kohta erinesid enam kui kaks korda (MTA järgi 655,97 ja otsustusprotsessist 1324 eurot), pidanuks võlausaldaja kontrollima võlgniku sissetulekuid, küsides võlgnikult täiendavaid andmeid. Kohtule ei nähtu võlausaldaja tõenditest ega seisukohast, et võlausaldaja oleks arvestanud võlgniku ülalpeetavatega (laenu andmise hetkel 3 last) või igakuiste kuludega. Selline asjaolu oli iseenesest nähtav võlgniku pangakontolt ja seda saanuks kontrollida rahvastikuregistrist. Samuti ei selgu, kuidas täpsemalt on võlausaldaja analüüsinud võlgniku maksevõimet. Võlgniku pangakontolt nähtub, et tema kontole laekus laenule eelnenud 6 kuu jooksul vanemahüvitis keskmiselt 154,47 eurot (laekus kahel kuul ainult), peretoetus keskmiselt 653,44 eurot ning elatisabi 100 eurot, kokku keskmiselt 907,91 eurot. Nimetatud laekumistest ei saa võlgniku isiklikuks sissetulekuks pidada elatisabi, mis on mõeldud lastele ning osaliselt ka peretoetust, sest tegemist pole toetusega, mis oleks mõeldud vaid võlgnikule. Mille alusel on võlausaldaja arvestanud võlgniku sissetulekuks 1324 eurot, on teadmata. Võlausaldaja on esitanud vaid Swedbank AS-i pangakonto, kuigi võlgnikul oli samal ajal pangakontod veel LHV Pangas ja SEB Pangas, mida ta aktiivselt kasutas. Swedbank AS-i kontolt on näha mõningad maksed võlgniku muudele pangakontodele ja võlausaldaja pidanuks küsima ka nende kontode väljavõtteid. Seisukohast ja tõenditest nähtuvalt võlausaldaja seda ei teinud. Swedbank pangakontolt nähtub võlgniku igakuised kohustused kolmele krediidiandjale keskmiselt summas 188,86 eurot. Tegelikkuses oli teistel pangakontodel näha veel neli võlausaldajat ehk kokku laenu andmise ajal 7, kellele võlgnik tegi igakuiselt makseid kokku keskmiselt summas 1407,11 eurot. Samuti nähtub võlgniku

7.1.1.VÕSi § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on seejuures kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohtu seisukoha järgi (viidatud lahendi p.18) peab krediidiandja omandama teabe tarbija kohta minimaalselt järgmiste näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sh regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sh finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub teave mõne eelloetletud näitaja kohta ja seda ei saa hankida andmekogudest (näiteks äriregister, kinnistusraamat, krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. KAVS § 50 lg.4 järgi tuleb üldjuhul küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet. VÕS § 4034 lg.2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, s.h. võtma arvesse kõik asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 4034 lg.2, lg.3, lg.4 järgi kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg.3, 4. Esitatu alusel on õige usaldusisiku järeldus, et krediidiandja Holm Bank AS on rikkunud KxxxxxxxLoxxxx laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse kontroll ja analüüs on olnud puudulik ja rakenduvad VÕS § 403 4 lg.6, lg.7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 456-464). Ümberarvestuse aluseks olevad andmed on leitavad võlausaldaja poolt esitatust ja võlgniku pangakontolt. Võlgnik on tasunud saadud laenu 6248 eurot katteks 2317,73 eurot, millest 2224,71 eurot arvestatud põhinõude katteks ja 93,02 eurot intressiks. Põhinõude jäägiks on 4023,29 eurot ning intressi jäägiks on 48,94 eurot.

Arvestades võlgniku Swedbank, LHV Pank ja SEB Pank väljavõtteid laenu andmise perioodil, laekusid võlgnikule ainult vanemahüvitis, peretoetus ja elatisabi. Võlgniku kontole laekusid ka abikaasa töövõimetoetus ja töövõimehüvitis, mis pole võlgniku sissetulekuteks. Samamoodi ei saa võlgniku sissetulekuteks pidada elatisabi ja vähemalt osaliselt ka peretoetust ega ka ühekordseid mitteregulaarseid laekumisi. Kohtule esitatud andmete hulgas, mida võlausaldaja kontrollis enne esimese laenu andmist, võlgniku pangakonto väljavõtteid ei ole. Enne teise laenu võtmist on pangakonto väljavõtted ainult kahe kuu osas ja ainult ühe panga omad. See tähendab, et andmeid teabe saamiseks võlgniku sissetulekute kohta ja tarbimisharjumuste kohta ei ole kogutud. Kohtule esitatud pangakontodest perioodil (oktoober 2020-04.2023) oli võlgniku põhikontole laekunud ainult vanemahüvitis, peretoetus ja elatisabi ning seda kokku umbes 33 553,80 eurot, keskmiselt 818,39 eurot kuus. Teistelt kontodelt regulaarseid sissetulekute laekumisi ei nähtu. Võlgniku kontodelt nähtuvad igakuised maksed krediidiandjatele kokku umbes 47 736,27 eurot, keskmiselt 1164,30 eurot kuus. Seega näitavad võlgniku pangakonto andmed, et võlgniku maksekohustused kuus on oluliselt suuremad kui on tema igakuised sissetulekud. Võlgniku kontodelt on näha, et võlgnik on selle võlausaldaja laenude andmiste ajal võtnud teistelt krediidiandjatel kokku laenu 58 795,06 eurot. Jällegi on arvukalt näha kontodelt kokku suurtes summades sularaha sissemakseid (perioodil oktoober 2020-04.2023 kokku umbes 15 635 eurot), makseid kolmandate isikute poolt, nt Rxxxxx Kxxxx, abikaasa ja MTÜ Romlock, mille osas pidanuks võlausaldaja küsima täiendavaid täpsustusi. Kohus märgib, et pidevad maksed erinevates summades lapse Rxxxxx Kxxxx konto vahel viitab sellele, et võlgnik kasutab lisaks enda pangakontodele arveldamiseks ka lapse kontot, mis juba iseenesest on kahtlust äratav. Nimetatud asjaolu pidanuks võlausaldaja võlgnikult täpsustama. Kohtule ei ole esitatud võlausaldaja selgitusi selles osas, milliseid andmeid ta arvestas võlgniku laenuvõimekuse arvestamisel, sh kas ta arvestas võlgnike ülalpeetavatega või mitte. Võlgniku kontodelt on näha, et ta on täiendavalt laene võtnud suhteliselt lühikeste ajavahemike jooksul (mõned kuud ning isegi mõne päevaste vahedega, nt Esto AS 21.11.2022, 22.11.2022, 23.11.2022, 25.11.2022, 28.11.2022, 28.11.2022) või on kolmandad isikud talle raha kandnud, millest tulnuks järeldada, et võlgnik ei tule toime oma sissetulekutega ega oska oma sissetulekute suuruse piires majandada ja vajab toimetulekuks pidevalt lisaraha. Võlausaldaja on küll küsinud võlgniku pangakonto väljavõtte ja sellega täitnud minimaalselt VÕS § 403 4 lg.1 p.1 nõude, kuid võlausaldaja on pangakontolt nähtuvale andnud ebaõige hinnangu. Neil põhjustel leiab kohus, et krediidiandja Bondora AS on kõikide laenulepingute alusel Kxxxxxx Lxxxxx laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse hindamine on olnud ebapiisav ja pangakonto andmetest tehtavad järeldused ebaõiged. Rakenduvad VÕS § 4034 lg.6, lg.7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud. Ümberarvestuse aluseks on olnud võlausaldaja enda poolt esitatud andmed, võlgniku pangakontolt nähtuvad andmed ja Eesti Panga leheküljelt saadud teave seadusjärgse intressimäära kohta. 11.12.2019.a laenulepingu nr 1721165 alusel sai võlgnik 4000 eurot, maksis kokku 3945,26 eurot, millest põhinõude katteks läks 3939,79 eurot ja intressi katteks 6,26 eurot ning põhinõude jäägiks on 60,21 eurot ja intressi jäägiks 0,79 eurot. 10.12.2020 laenulepingu nr 2133614 alusel sai võlgnik 6900 eurot, maksis kokku 5777,72 eurot, millest põhinõude katteks läks 5731,51 eurot ja intressi katteks 62,30 eurot ning põhinõude jäägiks on 1169,20 eurot ja intressi jäägiks 15,38 eurot. 21.07.2021 laenulepingu nr 2313780 alusel sai võlgnik 900 eurot, maksis kokku 538,49 eurot, millest põhinõude katteks läks 527,86 eurot ja intressi katteks 17,98 eurot ning põhinõude jäägiks on 374,56 eurot ja intressi jäägiks 4,93 eurot. 25.01.2022 laenulepingu nr 2563744 alusel sai võlgnik 1000 eurot, maksis kokku

471,99 eurot, millest põhinõude katteks läks 457,33 eurot ja intressi katteks 25,83 eurot ning põhinõude jäägiks on 546,65 eurot ja intressi jäägiks 7,19 eurot. 04.05.2022 laenulepingu nr 2761675 alusel sai võlgnik 500 eurot, maksis kokku 202,64 eurot, millest põhinõude katteks läks 194,22 eurot ja intressi katteks 16,62 eurot ning põhinõude jäägiks on 305,78 eurot ja intressi jäägiks 4,05 eurot. 24.04.2023 laenulepingu nr 3686486 alusel sai võlgnik 1000 eurot, maksis kokku 156,78 eurot, millest põhinõude katteks läks 145,10 eurot ja intressi katteks 17,74 eurot ning põhinõude jääk on 860,96 eurot ja intressi jääk 11,32 eurot. 7.3.Võlausaldaja OK Incure OÜ esitas vastuse ja tõendid (dtl 534-537, 545-571, 575-611). Võlausaldaja tegi päringu maksehäireregistrisse, millest nähtub, et võlgnikul kehtivad maksehäireid puudusid, kuid viimased maksehäired olid 30.08.2017-20.09.2019 seoses OK Incure OÜ enda nõudega vahemikus 3200-12 800 eurot ning 21.09.2017-11.10.2019 seoses Lowell Eesti OÜ nõudega vahemikus 65-320 eurot. Võlgnikul oli maksehäireid veel 4 perioodil 01.05.2017-17.09.2018 nõuetega vahemikus 65-320 eurot. OK Incure OÜ-l on neli nõuet võlgniku vastu, mis tulenevad: Multitude Bank p.l.c-ga 08.04.2021 sõlmitud lepingust nr CLS-EE-17889, BB Finance OÜ-ga 20.02.2020 sõlmitud lepingust nr 2101959875, Omaraha OÜ-ga 12.12.2021 sõlmitud lepingust nr S215155751 ning Omaraha OÜ-ga sõlmitud 30.03.2021 lepingust nr S214707968. Võlausaldaja esitas laenulepingud ning krediidivõimelisuse hindamise alused lepingu nr 2101959875 kohta ja menetlusandmed lepingu nr S215155751 kohta. Teiste lepingute osas puuduvad andmed selle kohta, mida võlausaldaja arvestas võlgniku krediidivõimelisuse kontrollimisel ja mida mitte. 20.02.2020 sõlmitud lepingu nr 2101959875 osas nähtub, et võlgnik avaldas enda töökohaks Circle K Eesti AS ja netopalgaks 1180 eurot, igakuiste finantskohustuste suuruseks 79 eurot, muude kohustuste suuruseks 100 eurot ja et tal on kaks ülalpeetavat. Pensionikonto sissemaksete alusel oli võlgniku netopalgaks hoopis 668,89 eurot. Selline suur erinevus andmetes võlgniku sissetuleku kohta pidanuks võlausaldajat suunama selle kohta täiendavaid andmeid küsima. Tabelist nähtub, et võlausaldaja on kirja pannud nii võlgniku öeldud netosissetuleku kui ka pensionikeskusest saadud sissetuleku, lisaks on seal rida „kasutatud muud kohustused“ 415 eurot, mis summaga on tegu, võlausaldaja pole selgitanud. Võlausaldaja hindas limiidi suuruseks 141 eurot. Lepingu nr 2102336786 alusel sai võlgnik laenu võlausaldajalt BB Finance OÜ 31.05.2023 (käesolevas menetluses on selle laenu esindaja OK Incure OÜ, dtl 566-569) jätkuna juba 20.02.2020.a saadud laenule. Selle laenu väljaandmise kohta on kohtule esitatud üksnes „Laenulepingu personaalsed tingimused“ (dtl 566-569), millest ei nähtu, milliseid andmeid on võlausaldaja võlgniku krediidivõimekuse kohta kogunud või analüüsinud. Omaraha OÜ-ga 12.12.2021 sõlmitud lepingus nr S215155751 menetlusteabest nähtub, et võlgnikul on kolm ülalpeetavat ja igakuine keskmine sissetulek taotlusel 1380 eurot, majapidamiskulud 80 eurot, igakuised finantskohustused 321 eurot, pensionikeskuse andmetel sissetulek 2848 eurot, maksehäireid pole, lõppenud maksehäireid 4. Võlausaldaja arvestas võlgniku kuludeks ka ülalpeetavate kulud 376 eurot. Multitude Bank p.l.c ning BB Finance lepingute osas puuduvad andmed, et võlausaldajad oleks arvestanud võlgnikul laste ülalpidamiskohustusega. Samuti on ebarealistlik, et võlgniku maksevõime taastus vähem kui poole aastaga pärast viimast maksehäiret, sest maksehäired juba ise kestsid vähemalt kaks aastat. Nimetatu viitab selgelt võlgniku halvale maksekäitumisele. Omaraha OÜ on küll arvestanud, et võlgnikul on 3 ülalpeetavat, kuid lugeda kõigi laste kuludeks vaid 367 eurot on ilmselgelt vähe. Samuti pidanuksid võlausaldajad arvestama, et võlgniku ainsateks sissetulekuteks on vanemahüvitis alla 700 eurot, peretoetus ning elatisabi, millest elatisabi ei ole võlgniku isiklik sissetulek, vaid see on mõeldud laste kulude katmiseks. Need sissetulekuliigid, olles sel perioodil võlgniku ainsad sissetulekud, osutavad, et võlgnikul puudub teenitav sissetulek, ta elab ise ja elatab oma lapsi üksnes riigilt saadavate toetuste arvel, millest ei ole võimalik võetavaid kohustusi täita, kuna need riigilt saadavad toetused on ebapiisavad perele äraelamiseks. Võlgniku pangakontolt oli näha, et ta kasutab veel teisi

pangakontosid ning arveldamiseks veel lapse pangakontot, mistõttu arvestada laenuvõimekuse hindamisel ainult Swedbank AS-i pangakontol olevaid andmeid on ebapiisav ega anna terviklikku pilti võlgniku majanduslikust seisundist. Arvestades võlgniku laste sünniaegasid, s.o xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx, võib järeldada, et alates 2018.a kevadest ei ole võlgnik tegelikult üldse töötanud ning reaalselt töötasu pole saanud. Võlgnik on elatunud hüvitistest ja toetustest. Erinevused võlgniku enda poolt esitatud ja võlausaldaja kogutud andmete vahel pidid tingima võlausaldaja poolt VÕS § 403 4 lg.4 teise lause alusel tarbija poolt esitatud andmete kontrolli. Kohus on eespool p.7.1.1. toonud esile tarbijakrediidi andmisel võlausaldajale täitmisele kuuluvad nõuded, mis tulenevad VÕS ja KAVS vastavatest sätetest. Võlausaldaja Omaraha OÜ on küll omandanud vajaliku teabe (pangakonto väljavõtte) ehk täitnud VÕS § 403 4 lg.1 p.1 nõude minimaalses määras, kuid on jätnud tarbija krediidivõimelisuse hindamata või teinud seda ebaõigesti. Kohtu hinnangul pidi võlausaldajale vähemalt viimase lepingu sõlmimise ajaks olema ilmne, et võlgnik kasutab igapäevaseks toimetulekuks suurel määral laenusid ja maksab neid ka arvestatavas määras tagasi. Võlausaldaja pidanuks aru saama, et võlgnikul krediidivõime puudub, ta elab võetavate krediitide arvel ja uusi krediite anda ei tohi. Multitude Bank p.l.c ja BB Finance OÜ osas puuduvad andmed, et nad oleksid analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtet saamaks teada, millised on võlgniku reaalsed sissetulekud, kulud ja kohustused. Seetõttu leiab, et kõik võlausaldajad on rikkunud VÕS § 4034 lg.6 keeldu. VÕS § 4034 lg.4. Kohus märgib täiendavalt, et võlgnikule on antud uued krediidid eelmise lepingu kehtivuse ajal. Finantsinspektsioon on koostanud soovitusliku juhendi „Vastutustundliku laenamise nõuded„ (kehtestatud 01.12.2010, täiendatud 13.06.2016), mille p.9.1., 9.2, kohaselt on krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustus olenemata krediidisumma suurusest ja hindamine tuleb läbi viia iga kord enne krediidilepingu sõlmimist või krediidisumma suurendamist. Käesolevas asjas ei ole võlausaldajad nii toiminud. On põhjendatud usaldusisiku järeldus, et krediidiandjad on rikkunud Kxxxxxx Lxxxxx laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisust on hinnatud ebaõigesti ja rakenduvad VÕS § 4034 lg.6, lg.7 sätted ehk tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 461-462). Ümberarvestuse kohaselt on võlgnik teinud: Multitude Bank p.l.c laenu katteks tagasimakseid 8464,53 eurot, millest põhinõude katteks 8436,79 eurot, intressi katteks 34,68 eurot. Tasumata põhinõude jääk 595,21 eurot ja intressijääk 6,94 eurot; BB Finance OÜ laenu katteks on võlgnik teinud makseid 1714,15 eurot, millest 1706,94 eurot põhinõude katteks ja 14,57 eurot intressi katteks. Põhinõude jääk on 545,06 eurot ja intressijääk 7,36 eurot; Omaraha OÜ (S215155751) laenu katteks on võlgnik teinud makseid 3461,91 eurot, millest põhinõude katteks 3372,78 eurot ja intressi katteks 96,78 eurot. Põhinõude jääk on 2476,27 eurot ja intressijääk 7,63 eurot; Omaraha OÜ (S214707968) laenu katteks on võlgnik tasunud 1784,20 eurot, millest põhinõude katteks 1781,83 eurot ja intressi katteks 2,37 eurot. Põhinõude jääk on -241,98 eurot ja intressi jääk 0 eurot. Usaldusisik teeb ettepaneku tasaarvestada samalt krediidiandjalt saadud laenu (leping nr S214707968) katteks tehtud enammaksed 241,98 eurot lepingust nr S215155751 tuleneva võlgniku kohustusega. Kohus nõustub, et tasaarvestamine on õiguslikult ja faktilistest asjaoludest tulenevalt võimalik. Usaldusisik on teinud ettepaneku nõuete tasaarvestamiseks võlgade ümberkujundamiskavas. Käesoleval juhul on võlausaldajal OK Incure (nõue saadud Omaraha OÜ-lt) võlgniku Kxxxxxx Lxxx vastu laenulepingust nr S215155751 tulenev põhinõue summas 2476,27 eurot. KxxxxxxxLxxxx on OK Incure OÜ (nõue saadud Omaraha

7.4.Usaldusisik on leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikkunud ka võlausaldajad Inbank Finance AS ja Placet Group OÜ, kes loovutasid nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le, samuti Monefit Estonia OÜ, kes loovutas nõude Nord Collect OÜ-le ning Esto AS. Usaldusisik arvestas Aktiva Finance Group OÜ, Monefit Estonia OÜ ning Nord Collect OÜ nõuded ümber. Aktiva Finance Group OÜ, Monefit Estonia OÜ ja Nord Collect OÜ ei ole kavale ega usaldusisiku ümberarvestustele esitanud vastuväiteid. Seega on nad FiMS § 25 lg.1 tähenduses nõustunud asjaoluga, et krediidiandjad on nende nõuete osas rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus ei hakka nende võlausaldajate nõudeid eraldi analüüsima, kuna vastuväited nõuete osas puuduvad. Kohus nõustub usaldusisikuga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid ning eelnimetatud lepingute sõlmise kuupäevasid (Inbank Finance AS 10.12.2020, Placet Group OÜ 28.10.2022, Monefit Estonia OÜ 08.04.2021, Esto AS 21.09.2021), siis on selge, et laenude andmise ajal ei olnud võlgnik krediidivõimeline. Ta elatus hüvitisest ja toetustest, võetud laenudest ning kolmandate isikute ebaregulaarsetest maksetest. Esto AS nõude osas on võlgnik teinud makseid kokku 4631,51 eurot, millest kaeti põhinõuet 4626,91 eurot ja intressi 4,60 eurot. Intressijääk on 0 eurot ning põhinõude osas on tekkinud enammakse 375,48 eurot. Kuna Esto AS-il pole võlgniku vastu rohkem nõudeid, ei saa tasaarvestust nõuete vahel teha. Esto AS nõue tuleb lugeda lõppenuks ja see jääb kavast välja. 7.5.Usaldusisik on leidnud, et MxxxxxxLxxxxvõlausaldajatest Monefit Estonia OÜ (nõude loovutus Nord Collect OÜ-le), Omaraha OÜ (nõude loovutus Omega Invest OÜ-le), AS SEB Pank ja Multitude Bank p.l.c (nõude loovutus OK Incure OÜ-le) on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Usaldusisik arvestas nende võlausaldajate nõuded ümber (dtl 463-464). Ülaltoodud laenudest esimese võttis võlgnik MxxxxxxLxxxx25.01.2022 (Multitude bank p.l.c). Võlausaldaja OK Incure OÜ ei ole nimetatud nõude osas esitanud andmeid, mille alusel Multitude Bank p.l.c viis läbi krediidivõimelisuse hindamise. Pole esitatud laenutaotlust, pangakontode väljavõtteid, päringute vastuseid ega laenulepingut. Esitatud on vaid Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, milles ei kajastu isegi laenuvõtja nime. VÕS § 4034 lg.13 järgi Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Võlausaldaja-krediidiandja ei ole seda tõendanud. Kohus ei korda siinkohal eespool p.-s 7.1.1. loetletud nõudeid, mis VÕS § 4034 lg.1, lg.2, lg.3, lg.4 kohaselt tuleb krediidiandjal täita, et hinnata tarbija krediidivõimelisust. KAVS §

49 lg.1 p.1 ja lg.3 p.1, § 49 lg.1 p.2, p.3, p.4 p.5 järgi tuleb krediidiandjal omandada teave tarbija varalise seisundi ja regulaarsete sissetulekute kohta, tarbija varaliste kohustuste kohta, s.h. regulaarsete finantskohustuste kohta ja muude regulaarsete majapidamiskulude kohta kogumis või üldkohaldatavate määradena, tarbija varasemate maksekohustuste kohta ja nende täitmise kohta, aga ka tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku mõju kohta. Käesoleval juhul on tarbijast krediiditaotleja Mxxxxx Lxxx sissetulekud, varalised kohustused, tema varasem maksekäitumine ja sõlmitavast tarbijakrediidilepingust tulenev võimalik mõju lihtsasti leitav ja hinnatav tarbija pangakonto väljavõtte alusel, kuna seal kajastub piisaval määral infot, mis veenab, et võlgnik ei ole krediidivõimeline. Multitude Bank p.l.c ei ole omandanud vajalikku teavet tarbija varalise seisundi ja regulaarsete sissetulekute kohta, kohustuste ega kulude kohta. Samuti pole võlausaldaja sellist teavet kontrollinud. Võlausaldaja jõudis ebaõigele järeldusele, et võlgnik on maksevõimeline. Esitatu alusel on õige usaldusisiku järeldus, et krediidiandja Multitude Bank p.l.c on rikkunud MxxxxxxLxxxxx laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse kontroll ja analüüs on olnud puudulik ja rakenduvad VÕS § 4034 lg.6, lg.7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud. Ümberarvestuse aluseks olevad andmed on leitavad võlausaldaja poolt esitatust ja võlgniku pangakontolt. Võlgnik on tasunud saadud laenu 3665 eurot katteks 1914,28 eurot, millest 1907,25 eurot arvestatud põhinõude katteks ja 7,03 eurot intressiks. OK Incure OÜ põhinõude jäägiks on seega 1757,75 eurot ning intressi jäägiks on 16,23 eurot. Samadel põhjustel leiab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikkunud ka võlausaldajad Monefit Estonia OÜ (nõude loovutus Nord Collect OÜ-le) ja AS SEB Pank. Nord Collect OÜ ei ole esitanud kavale ja tema nõude ümberarvestusele vastuväiteid, seega on ta aktsepteerinud, et talle loovutanud nõude osas on loovutaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esitatud pole ühtegi tõendit ega andmeid, mille alusel krediidiandja võlgniku maksevõimet kontrollis. Kohtule esitatud teabe põhjal saab järeldada, et võlgnik ei olnud maksevõimeline (vt p 7.5.1). Kuigi AS SEB Pank on nõude suurusele ja kavale esitanud vastuväite, milles tegelikult igasugune põhjendus ja sisu puudub, ei ole ta esitanud vajalikke andmeid ja tõendeid selles osas, et ta oleks omandanud võlgniku maksevõime osas vajaliku teabe ja seda teavet ka kontrollinud. Esitatud pole võlgniku pangakonto väljavõtteid, laenutaotlust, lepingut, päringute vastuseid ega muid vajalikke dokumente/andmeid. Kohus märgib, et AS SEB Pank laen oli võlgnikul üks viimaseid, milliseks hetkeks oli võlgnikul laene juba ca 18 214,30 eurot. Kohus loeb, et mõlemad võlausaldajad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning ka nende nõuded tuleb ümber arvestada ehk rakenduvad VÕS § 4034 lg.6, lg.7 sätted. Võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud. Ümberarvestuse aluseks olevad andmed on leitavad võlgniku pangakontolt. Võlgnik on Monefit Estonia OÜ-le tasunud saadud laenu 3690 euro katteks 3424,95 eurot, millest 3424,43 eurot arvestatud põhinõude katteks ja 67,04 eurot intressiks. Nord Collect OÜ põhinõude jäägiks on seega 2419,47 eurot ning intressi jäägiks on 62,63 eurot. Võlgnik on AS-le SEB Pank tasunud saadud laenu 5417,50 euro katteks 184,70 eurot, millest 157,03 eurot arvestatud põhinõude katteks ja 94,80 eurot intressiks. AS SEB Pank põhinõude jäägiks on seega 5266,21 eurot ning intressi jäägiks on 61,39 eurot. 7.5.1 Omaraha OÜ-lt (nõude loovutus Omega Invest OÜ-le) võttis võlgnik laenu 16.02.2022. Võlausaldaja on esitanud maksekorralduse laenu väljastamise osas (dtl 522), menetlusandmed (dtl 523-524), päringute andmed (dtl 525) ja laenulepingu (dtl 527-530). Pensioniregistri

andmetel oli võlgniku neto sissetulek 4938 eurot. Laenutaotluses märkis võlgnik, et tal on 2 ülalpeetavat, netosissetulek 1200 eurot, igakuised majapidamiskulud 120 eurot, igakuised finantskohustused 49 eurot. Olukorras, kus võlgniku enda antud andmed erinevad sedavõrd suures ulatuses andmekogust (Pensioniregistrist) saadud andmetest, tulnuks võlausaldajal neid andmeid täiendavalt kontrollida. Menetlusandmetest nähtub, et võlgnikul on olnud 1 lõppenud maksehäire. Krediidiandja arvestas võlgniku sissetulekuna 4938 eurot ning kohustustena 512 eurot, millest elatusmiinimumiks arvestas 220 eurot ja ülalpeetavate kuludeks 292 eurot. Menetlusandmetest ei nähtu, et krediidiandja oleks analüüsinud võlgniku pangakontot. Ka ei ole teada, mille põhjal luges võlausaldaja võlgniku ülalpeetavate kulud 292 eurot piisavaks olukorras, kus võlgnikul oli sel ajal vähemalt kaks last. Võlgnikul olid laenu andmise ajal pangakontod kolmes pangas – SEB Pank, Coop Pank ja LHV Pank. Kohus analüüsis neid kontosid perioodil 08.2021-02.2022. Võlgnik sissetulekuks oli töötasu AS-stxxxxxxx Metall, mille keskmine suurus oli 994,04 eurot kuus. Perioodil 08.2021-02.2022 võttis võlgnik laenu 3 krediidiandjalt summas 4105 eurot. Sellel perioodil olid võlgnikul igakuiseid keskmised kohustused 143,56 eurot. Kontolt nähtus arvukaid makseid abikaasade vahel, abikaasa lapse RxxxxxxKxxxx vahel, MTÜ Romlock vahel. Võlgnik mängis ka hasartmänge. Kontolt on näha laekumisi vallavalitsuselt energiakulude hüvitamiseks, ehk hinnatõusuleevenduseks. Võlgnikul oli laenu andmise hetkel 3 alaealist last. Omega Invest OÜ on märkinud, et krediidiandja poolt kogutud andmed olid piisavad maksevõime hindamiseks ning krediidiandjal pole sellisel juhul kohustust küsida pangakonto väljavõtet. Samuti et tegemist oli väga väikese laenuga, mida võlgnik oleks saanud enda sissetulekust korraga ära maksta. Laenu anti maksvõimelisele isikule. Samuti viitas võlausaldaja sellele, et võlgnik esitas valeandmeid enda kohustute kohta ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei kaasne nõude ümberarvestamist. Esiteks märgib kohus, et antav laenusumma ei mõjuta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuslikkust. Nõutava vajalikkusega tuleb laenuvõtja majanduslik seisund kindlaks teha ka siis, kui laen või laenu osamakse on väike. Praegusel juhul polnud krediidiandja poolt kogutud andmed piisavad võlgniku tegeliku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks ning tervikliku ja täieliku teabe oleks krediidiandja saanud võlgniku pangakonto väljavõttelt. Lisaks pidanuks võlausaldajale tekitama kahtlusi võlgniku enda poolt avaldatud sissetuleku suurus võrreldes pensioniregistri andmetega. Millest tuleneb selline erinevus netosissetulekute osas? Täiendavalt, see, kas võlgnik esitas tahtlikult valeandmeid laenutaotluses, on vastuväite esitanud võlausaldaja tõendada, arvestades, et võlausaldajal on võlgniku esitatud andmete kontrollimise kohustus. Selles osas vastavaid tõendeid pole esitatud. Kui lähtuda võlausaldaja käsitlusest, et võlgniku kohustuste summa kokku on 512 eurot (elatusmiinimum 220 ja ülalpeetavate kulud 292 eurot), siis oleks võlgniku keskmiselt jäänud kätte raha 482,04 eurot. Arvestuslik elatusmiinimum aastal 2022 oli 303,38 eurot, mitte 220 eurot. Statistikaameti kodulehel kättesaadava arvestusliku elatusmiinimumi järgi (see väljendab miinimumvajaduste rahuldamise rahalist maksumust, nimetatud ka absoluutse vaesuse piir) arvestatakse leibkonda kuuluvate alla 14-aastaste laste tarbimiskaalu 0,5 täiskasvanud liikme kaalust. Võlgnikul oli ülalpidamisel 3 last, igaühe kohta 0,3x303,38=91,01 eurot. Kokku võlgnikule ja tema ülalpeetavatele vajalik elatusmiinimum 303,38+3x91,01=576,41 eurot. See on enam kui kaks korda rohkem kui näitas võlausaldaja arvutus. Küll aga leiab kohus, et toimetulekupiir on inimeste minimaalsete vajaduste rahuldamise määr, kuid tarbijale ei saa krediidi andmisel lähtuda toimetulekupiirist. Tarbijakrediit on võlaõiguslik kohustus, võlaõigussuhe võlausaldaja ja võlgniku vahel, mis toob võlgnikule kaasa võla tagasimaksmise kohustuse (koos lisanduvate kõrvalnõuetega). Seetõttu on seadusandja näinud ette kohustuse krediidiandjale hinnata tarbija

krediidivõimelisust, et krediiti antaks üksnes tarbijale, kes on võimeline selle lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Toimetulekupiir, arvestuslik elatusmiinimum jm taolised näitajad sisaldavad miinimumvajaduste rahuldamise rahalist maksumust ega sisalda puhvrit võlaõiguslike kohustuste tasumiseks, mistõttu ei sobi võrdlusaluseks. Lähtuda ei saa riigi poolt kehtestatud elatusmiinimumi määrast, vaid võlaõigusliku (krediidi)lepingu sõlmimisel tuleb võlausaldajal endal hinnata tarbija krediidivõimelisust kõigi seaduses (VÕS § 4034 lg.1, lg.2, lg.3, lg.4, KAVS § 49, § 50) ettenähtud näitajate alusel. Võlausaldaja eraõigusliku äriühinguna ei ole kohustatud üldse lepingut sõlmima. Sobivaim krediidivõimelisuse võrdlus saaks olla TMS § 132 lg.1, lg.2 alusel arvutatav näitaja, mis aastal 2022 oli selle võlgniku puhul 1090 eurot, kusjuures sh mittearestitav summa iga lapse osas 218 eurot. Seega on võlausaldaja arvestatud laste kulud 292 eurot kolmele lapsele ebamõistlikult väike summa. VÕS § 4034 lg.6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja Omaraha OÜ ei saanud kogutud andmete põhjal olla veendunud, et võlgnik Mxxxxxxxxxx on krediidivõimeline. Vastupidi, kogutud andmed näitasid selgelt, et võlgnik ei ole krediidivõimeline ja võlausaldaja on Mxxxxx Lxxxxx krediidilepingu sõlmimisel rikkunud VÕS § 4034 lg.6 sätteid. Ka siin rakenduvad VÕS § 4034 lg.6, lg.7 sätted ehk tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud. Võlgnik on Omaraha OÜ-le tasunud saadud laenu 474,50 euro katteks 403,70 eurot, millest 402,67 eurot arvestatud põhinõude katteks ja 1,83 eurot intressiks. Omega Invest OÜ põhinõude jäägiks on seega 71,83 eurot ning intressi jäägiks on 0,80 eurot. Kohus teeb käesoleva määruse nõuete suuruse kindlaksmääramise ümberkujundamiskava kinnitamise etapis FIMS § 25 lg.3 alusel.

Kohus hindab kava täitmise tõenäoliseks, see on tagatud võlgnike püsivate töökohtadega ja sissetulekutega. Võlgniku Kxxxxxx Lxxxxselgitustest nähtuvalt on kavast välja jäänud Swedbank AS nõuded tagatud käendusega ning võlgnik on võimeline täitma samaaegselt Swedbank AS nõudeid kui ka kava, kui talle maksepuhkust ei võimaldata. Järgmise aasta alguses sünnib võlgnikele viies laps. Kxxxxxx Lxxxxx jätkatakse vanemahüvitise maksmist. Samuti peaks lapse sünd andma aluse Swedbank nõuete osas maksepuhkuse jätkamist. Siinkohal ei ole alust jätta kava kinnitamata ka nt praeguse majanduslanguse ja ebakindluse tõttu. Võlgnikud on kõigele vaatamata valmis võtma endale kohustused võlausaldajate ees ning nende eesmärk on perele kodu säilitamine. 9.FIMS § 26 lg 2 alusel kava kinnitamine ei eelda võlgade ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse võrdlust, kuid kohus siiski märgib järgmist seoses Omega Invest OÜ vastuväitega, et pankrotimenetluses on võimalik võita tagasi kinnistu xxxxxxx (väärtus rohkem kui 25 000 eurot) võlgnike ühisvara hulka. Kohus juhib veelkord tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu 2-21-13098 määruse p.-st 31,32 tuleneb, et võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine on kõikumatult kohustuslik ka maksejõuetusmenetluses ja pankrotihalduril tuleb esitada vastuväide võlausaldaja nõudele, kui võlausaldaja ei ole esitanud nõude kontrollimiseks piisavalt andmeid. Kui pankrotihaldur esitab nõudele vastuväite, siis saab nõude arvestuse õigsust kontrollida ka kohus, kui võlausaldaja esitatud andmed seda võimaldavad. Seega toimub ka pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete suuruse kontrollimine samataoliselt võlgade ümberkujundamise menetlusega, s.h. kohustuslikus korras vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine ja pankrotimenetlus ei anna (nõude suuruse määramise osas) võlausaldajatele eelist. See tähendab, et ka pankrotimenetluse korral ei saaks Omega Invest OÜ enda nõude rahuldamist täiel määral. Usaldusisik on esitanud ümberkujundamiskavas pankrotivõrdluse, mille kohaselt saaksid võlausaldajad võlgniku Kxxxxxx Lxxxxvara realiseerimisest eelduslikult 25 800 eurot, millest võlausaldajatele saadav tulem oleks 19 917,32 eurot. Ehkki selle tulemi kujunemisviis ei ole täpsemalt teada, ei nõustu kohus sellise võimaliku tulemiga ja märgib siinkohal, et võrreldavas pankrotimenetluses vara realiseerimisel tulemusega 25 800 eurot saaks võlausaldajatele jagatav summa olla mitte vähem kui 20 978 eurot. Samas ei muuda selline tulemi erinevus käesolevas asjas tehtavat otsustust, kuna võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldajatele tehtavate väljamaksete kogusumma 34 411,66 eurot on kolmandiku võrra suurem kui saaks see olla pankrotimenetluses. Täiendavalt märgib kohus, et pankrotimenetlust viiakse läbi isikute suhtes, kes on püsivalt maksejõuetud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikud on praegu makseraskustes, mida on võimalik ületada võlgade ümberkujundamise teel. Seega puudub hetkel alus pankrotimenetluse algatamiseks. Kui menetluse kestel peaks selguma, et võlgnike makseraskused on süvenenud ja nad on muutunud maksejõuetuks, on võimalik läbi viia ka pankrotimenetlus. Kohus kinnitab võlgnike võlgade ümberkujundamise kava. Kava täitmisperioodiks määrab kohus 25.12.2024. a kuni 25.11.2029. a.

13.Usaldusisik on 06.09.2024. a esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 24,5 tunni eest määraga 110 eurot/tund, kokku 2695 eurot. Usaldusisiku tasu palub kanda Avitase OÜ arveldusarvele nr EE761010220233760220. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: *kohtu poolt esitatud maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumine- 0,5 tundi; * infopäringute koostamine ja edastamine, võlausaldajate teavitamine- 0,5 tundi; *suhtlemine võlgnikega, päringud nende vara ja kohustuste kohta, teabe andmine maksejõuetusmenetluse kohta- 2 tundi; *võlausaldajatelt ja võlgnikelt saadud info korrastamine, kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine- 1,5 tundi; *vara- ja võlanimekirja koostamine, hinnangu koostamine ja kohtule esitamine – 2 tundi; *vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontrollimine, nõuete ümberarvestamine Riigikohtu lahendi 2-21-13098 järgi- 12 tundi; *erinevate ümberkujundamiskavade kaalumine, analüüs, arutelu võlgnikega- 0,5 tundi; *ümberkujundamiskava, põhjenduste ja selgituste koostamine- 3 tundi;*võlausaldajatele teatise koostamine, kava ja dokumentide esitamine-0,5 tundi;*kokkuvõte võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta, usaldusisiku arvamus, aruande koostamine, kohtule esitamine -2 tundi. Usaldusisik on tasutaotluse esitanud FIMS § 54 lg.1, lg.2, PankrS § 23 lg.1 alusel. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024. a 164 eurot (820/5). Kohus hindab, et taotletud tunnitasu vastab FIMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgnike kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikega, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava. Usaldusisiku tööst suurima osa on hõlmanud käesolevas menetluses vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontrollimine ja nõuete ümberarvestamine. Võlgnike vastu on esitatud 38 nõuet, millest 10 ei ole kavasse hõlmatud, kuna tegemist on nõuetega, mida ei saa ümber kujundada, mis on tasutud, mille tähtaeg ei ole veel saabunud või mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja ümberarvestuse tulemusena tasutud. Usaldusisik on kontrollinud ja ümber arvestanud 20 nõuet, millele kulunud aega 12 tundi peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus on kontrollinud üle kõik nõuded ja ei ole leidnud usaldusisiku hinnangutes ja ümberarvestustes vigu. See tähendab, et usaldusisiku järeldused on tehtud olemasolevate ja

Muud

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

KOHTUMÄÄRUS

Sarnased lahendid

RESOLUTSIOON