Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus A. G. (G.) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Lepinguline esindaja E. A.
Kostja
A. G. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja J. D.
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista A. G.lt (G., isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks 30 (kolmkümmend) eurot.
3.Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) hagiavaldus A. G. (G., isikukood xxx) vastu sissenõudmiskulu 10 (kümme) eurot tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskuludest 25% (kakskümmend viis protsenti) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kanda ning 75% (seitsekümmend viis protsenti) A. G. (G., isikukood xxx) kanda.
5.Välja mõista A. G.lt (G., isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks riigilõiv 56 (viiskümmend kuus) eurot 25 (kakskümmend viis) senti ja lepingulise esindaja kulu 315 (kolmsada viisteist) eurot.
6.Välja mõista A. G.lt (G., isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks viivis menetluskulude 371 (kolmsada seitsekümmend üks) eurot 25 (kakskümmend viis) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
7.Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 (kakskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 123
(ükssada kakskümmend kolm) eurot 75 (seitsekümmend viis) senti kindlaksmääramiseks ja A. G.lt (G., isikukood xxx) väljamõistmiseks.
8.Jätta kindlaks määramata A. G. (G., isikukood xxx) menetluskulude suurus. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
2.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja sõiduki registreerimismärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja alates 08.05.2012 (dtl 53). Kohus leiab, et asjaolu ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
3.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et sõiduk registreerimismärgiga xxx oli 01.06.2018 pargitud hageja opereeritavale Reisijate 7/9 Depoo parkla, Tallinn parkimisalale (dtl 26). Hageja on esitanud tõenditena sõidukist tehtud fotod (dtl-d 35-38) ja leppetrahvinõude (dtl 33). Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise kohaks Reisijate 7/9 Depoo parkla ja ajaks 01.06.2018 16:32. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Seega oli kostjal koormis tõendada, et sõidukit ei pargitud 01.06.2018 16:32 Reisijate 7/9 Depoo parklas. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud tõendeid selle kohta, et sõidukit registreerimismärgiga xxx ei pargitud 01.06.2018 16:32 Reisijate 7/9 Depoo 2 (7)
parklas. Kohus leiab, et hageja esitatud fotode (dtl-d 35-38) ja leppetrahvinõudega (dtl 33) on tõendatud sõiduki registreerimismärgiga xxx parkimine 01.06.2018 16:32 Reisijate 7/9 Depoo parklas.
4.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et hageja pani 01.06.2018 leppetrahvinõude kostja sõiduki kojamehe ja esiakna vahele. Kostja vastusest nähtuvalt vaidleb kostja vastu leppetrahvinõude saamisele hagejalt. Hageja on esitanud tõendina foto, millelt nähtub 01.06.2018 kell 16:33 kollane kviitung sõiduauto kojamehe vahel (dtl 38). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud leppetrahvinõude panemise sõiduauto kojamehe vahele. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 2-17117146 p 12). Kostja ei ole esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul tõendeid selle kohta, et 01.06.2018 seisuga esinesid erandlikud asjaolud, mis muutsid leppetrahvinõude sõiduki esiklaasile kojamehe vahele paigutamise ebamõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamisel. Kohus loeb eeltoodut arvestades, et kostja on leppetrahvinõude kätte saanud hiljemalt ajast, millal kostja lõpetas hageja hallataval parkimisalal sõiduki registreerimisnumbriga xxx parkimise. Seega on hageja teatanud kostjale mõistliku aja jooksul leppetrahvinõudest (VÕS § 159 lg 2).
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki registreerimisnumbriga xxx parkimiseks 01.06.2018 parkimislepingu, kui kostja sisenes hageja hallatavale parkimisalale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot tasumist. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotolt, et Reisijate 7/9 Depoo territooriumi sissesõidule oli paigutatud liiklusmärk 387 („Parkimisala“), lisatahvel 578a („Tasuline parkimine“) ning teatetahvlid tähistusega „EUROPARK“ ja „Parkimistingimused märgi tagaküljel“ (dtl-d 44, 45). Kohtu hinnangul nähtub liikluskorralduse tähistusest ning teatetahvlitest parkimisala sissesõidul, et parkimisalal on parkimine tasuline ning parkimistingimustega on võimalik tutvuda liiklusmärgi tagaküljelt. Hageja esitatud fotolt nähtub, et liiklusmärgi tagaküljele on paigutatud infotahvel parkimistingimustega (dtl 46). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kohus leiab, et parkimisalale sisenedes nähtavat liikluskorralduse tähistust ning infotahvlite paigutust arvestades oli kostjal võimalik teada saada nii parkimise tasulisusest kui ka parkimise korraldusest. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras. Infotahvlil on märgitud järgmise sõnastusega parkimistingimused: „1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki omanik või kasutaja (edaspidi Sõiduki kasutaja) vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi „Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja nõustumise Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks“. Kohus leiab, et parkimistingimused on tüüptingimusteks ning parkimistingimustel sõlmitud parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kostjal oli parklasse sisenemisel mõistlik võimalus tutvuda parkimislepingu tingimustega. Kohus on seisukohal, et kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 01.06.2018 parkimislepingu infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel.
6.Parkimistingimuste punkt 4 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „4. Sõiduki kasutaja on kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastavalt infotahvlil.“ Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „5. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine, parkimise alustamise ja 3 (7)
lõpetamise aeg või dokumendi kehtivus, va kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja parkimisalal tasuta parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.“ Parkimistingimuste punkt 6 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi kuni 50 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni mõõdudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist.“ Parkimistingimuste punkt 7 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks 14 päeva möödumisel selle väljastamisest Parkimise korraldaja poolt. Juhul, kui sõiduk on ümber paigaldatud tõkkepuuga varustatud parklasse või Parkimise korraldaja keeldub omapoolsest kohustuse täitmisest, muutub leppetrahv sissenõutavaks selle väljastamisest Parkimise korraldaja poolt (dtl 46). Kohus leiab, et parkimistingimustega on ette nähtud parkimiskorraldus, mida hageja hallatavale parkimisalale oma sõiduki parkinud isikud peavad järgima ning selliste isikute kohustus tasuda leppetrahvi kuni 50 eurot parkimistingimuste rikkumise eest.
7.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 30 eurot parkimistingimuste rikkumise eest. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei olnud parkimistasu maksnud (dtl 33). Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud sõiduki esiklaasil või armatuurlaual dokumenti, mis parkimistingimuste kohaselt tõendab parkimise õigust. Kostja ei ole väitnud parkimistasu maksmist ega ole seda ka tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimusi. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.
8.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 10 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile tehtud päringutega ning kostjale posti teel nõudekirja saatmisega. Hageja ei põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega sissenõudmiskulude hüvitamise kohta. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt on meeldetuletuskirjade saatmise kulude (sh ka kokkulepitud suurusega kulude) nõude eelduseks meeldetuletuskirja võlgniku poolt kättesaamine TsÜS § 69 lg 1 kohaselt või kättesaaduks lugemine TsÜS § 70 kohaselt. Hagiavalduses ei ole märgitud asjaolusid, millest nähtub meeldetuletuskirjade kostja poolt kättesaamine (TsÜS § 69 lg 1) või kättesaaduks lugemine (TsÜS § 70). Kirja väljatrükiga (dtl 54) ja Omniva iseteeninduse veebilehe väljatrükiga saadetiste teekonna jälgimise kohta (dtl 57) on kohtu hinnangul tõendatud meeldetuletuskirja tähitud postiga saatmine kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu lugeda meeldetuletuskiri TsÜS § 70 järgi kostja poolt kättesaaduks, sest kostjal oli mõistlik võimalus lepingurikkumise kohta saadetud meeldetuletuskirjaga tutvuda. Transpordiametile päringu tegemine on tõendatud Transpordiameti vastuse väljatrükiga (dtl 53). Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja kulude tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja on avaldanud, et tähitud kirja saatmise hinnavahemik on 4 (7)
olenevalt tsoonist 3,99 eurot kuni 4,25 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja seletusest, milline oli kostjale saadetud tähitud kirja postikulu. Hageja ei ole konkreetse kirja saatmise postikulude kohta tõendeid esitanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjale meeldetuletuskirja saatmise postikulu. Hageja on avaldanud, et riigilõivuseaduse (RLS) § 201 1 järgi tuli tasuda ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Hageja ei ole avaldanud, kui palju riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid riigilõivu tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud liiklusregistri andmete eest riigilõivu tasumist. Hageja on avaldanud, et lisandub trükkimise ja ümbrikustamise tasu. Hageja seletusest jääb ebaselgeks, kas hageja loeb kuluks trükkimise ja paberi maksumuse ning ümbriku maksumuse või töö, mida kirja saatmiseks tuli teha. Hageja ei ole tõendanud paberi ja ümbriku maksumust. Hageja ei ole tõendanud, et hageja pidi seonduvalt kostjale meeldetuletuskirja saatmisega tegema selliseid kulutusi tööle (täiendav töö- või teenustasu), mida ta ilma kostja lepingurikkumiseta teinud ei oleks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirja trükkimise ja ümbrikustamisega seonduvate kulude suurust. Hageja on esitanud kohtule tõendina 2021.a majandusaasta aruande, millest nähtuvad tegevuskulud (üür ja rent, sideteenus ja IT, raamatupidamine, audit, juriidilised teenused, kommunaalkulud, töövahendid, tehnilised arendused jne, tööjõukulud) (dtl-d 144-178). Hagejale hüvitatavaks kahjuks ei ole hageja majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, milline osa hageja raamatupidamises kajastatud kuludest tekkis seetõttu, et kostja ei tasunud leppetrahvi. Majandusaasta aruanne ei tõenda seetõttu hageja poolt sissenõudmiskulude 10 eurot tegemist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude suurust, puudub tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.
9.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt parkimislepingu rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot tasumist. Kohus tuvastas, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu 10 eurot hüvitamist. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite (dtl 16). TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Parkimistingimuste punkti 7 järgi muutus leppetrahvinõue sissenõutavaks 15.06.2018 (dtl-d 33, 46). Seega pidi nõue TsÜS § 146 lg 1 ja 147 lg 1 järgi aeguma 15.06.2021 möödumisel. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 15.06.2021 (dtl 7). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja esitas hagiavalduse enne nõude aegumist ning nõude aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel. Seega ei ole hageja nõue aegunud ja kostja ei saa aegumisele tuginedes nõude täitmisest keelduda.
10.Kohus rahuldab ülaltoodut arvestades hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 30 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse sissenõudmiskulu 10 eurot tasumise nõudes.
11.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
12.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse hagihinnaga 40 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastab hagihind 30 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 75% ulatuses (30 40-st on 75%). Kohus jätab menetluskuludest 25% hageja kanda ning 75% kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja 5 (7)
põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 75 eurot kindlaksmääramist. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus hagiavalduselt hinnaga kuni 350 eurot tasumisele riigilõiv 75 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 75 eurot tasumine vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruse 56,25 eurot (75% 75-st on 56,25) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
14.Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu 585 eurot kindlaksmääramist (dtl 129). Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja ajakulu 2021.a 2,5 tundi ja tasumäär 80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja ajakulu 2024.a 3,5 tundi ja tasumäär 110 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seetõttu on hagejal õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ei ületa hageja lepingulise esindaja tasumäärad 80 eurot tunnis ja 110 eurot tunnis sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud 2021.a olid vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu on vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Seetõttu olid hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud 2021.a 200 eurot (2,5x80=200). Lepingulise esindaja tehtud toimingud 2024.a olid vajalikud. Kohtu hinnangul on arvestades hageja tehtud toimingute mahtu, kohtuasja vähest mahtu ja vähest keerukusastet, ajakulu 3,5 tundi põhjendamatu 1,5 tunni ulatuses. Seetõttu olid hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud 2024.a 220 eurot (2x110=220). Hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud olid seega kokku 420 eurot (200+220=420). Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 315 eurot (75% 420-st on 315) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab menetluskulude jaotust arvestades oleks kohus pidanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses rahuldamise korral määrama hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 438,75 eurot (75% 585-st on 438,75). Kohus määras lepingulise esindaja kulude suuruseks 315 eurot. Kohus jätab seega kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 123,75 eurot (438,75-315=123,75).
15.Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 371,25 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
16.Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikust ei nähtu kostja menetluskulude suurust. Kohus jätab seetõttu kostja menetluskulud kindlaks määramata. 6 (7)
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.