2-21-118191/12 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Jätta kindlaks määramata A. G. (G., isikukood xxx) menetluskulude suurus. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki registreerimisnumbriga xxx parkimiseks 01.06.2018 parkimislepingu, kui kostja sisenes hageja hallatavale parkimisalale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot tasumist. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotolt, et Reisijate 7/9 Depoo territooriumi sissesõidule oli paigutatud liiklusmärk 387 („Parkimisala“), lisatahvel 578a („Tasuline parkimine“) ning teatetahvlid tähistusega „EUROPARK“ ja „Parkimistingimused märgi tagaküljel“ (dtl-d 44, 45). Kohtu hinnangul nähtub liikluskorralduse tähistusest ning teatetahvlitest parkimisala sissesõidul, et parkimisalal on parkimine tasuline ning parkimistingimustega on võimalik tutvuda liiklusmärgi tagaküljelt. Hageja esitatud fotolt nähtub, et liiklusmärgi tagaküljele on paigutatud infotahvel parkimistingimustega (dtl 46). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kohus leiab, et parkimisalale sisenedes nähtavat liikluskorralduse tähistust ning infotahvlite paigutust arvestades oli kostjal võimalik teada saada nii parkimise tasulisusest kui ka parkimise korraldusest. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras. Infotahvlil on märgitud järgmise sõnastusega parkimistingimused: „1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki omanik või kasutaja (edaspidi Sõiduki kasutaja) vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi „Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja nõustumise Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks“. Kohus leiab, et parkimistingimused on tüüptingimusteks ning parkimistingimustel sõlmitud parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kostjal oli parklasse sisenemisel mõistlik võimalus tutvuda parkimislepingu tingimustega. Kohus on seisukohal, et kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 01.06.2018 parkimislepingu infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel.

8.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 10 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile tehtud päringutega ning kostjale posti teel nõudekirja saatmisega. Hageja ei põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega sissenõudmiskulude hüvitamise kohta. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt on meeldetuletuskirjade saatmise kulude (sh ka kokkulepitud suurusega kulude) nõude eelduseks meeldetuletuskirja võlgniku poolt kättesaamine TsÜS § 69 lg 1 kohaselt või kättesaaduks lugemine TsÜS § 70 kohaselt. Hagiavalduses ei ole märgitud asjaolusid, millest nähtub meeldetuletuskirjade kostja poolt kättesaamine (TsÜS § 69 lg 1) või kättesaaduks lugemine (TsÜS § 70). Kirja väljatrükiga (dtl 54) ja Omniva iseteeninduse veebilehe väljatrükiga saadetiste teekonna jälgimise kohta (dtl 57) on kohtu hinnangul tõendatud meeldetuletuskirja tähitud postiga saatmine kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu lugeda meeldetuletuskiri TsÜS § 70 järgi kostja poolt kättesaaduks, sest kostjal oli mõistlik võimalus lepingurikkumise kohta saadetud meeldetuletuskirjaga tutvuda. Transpordiametile päringu tegemine on tõendatud Transpordiameti vastuse väljatrükiga (dtl 53). Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja kulude tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja on avaldanud, et tähitud kirja saatmise hinnavahemik on 4 (7)

olenevalt tsoonist 3,99 eurot kuni 4,25 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja seletusest, milline oli kostjale saadetud tähitud kirja postikulu. Hageja ei ole konkreetse kirja saatmise postikulude kohta tõendeid esitanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjale meeldetuletuskirja saatmise postikulu. Hageja on avaldanud, et riigilõivuseaduse (RLS) § 201 1 järgi tuli tasuda ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Hageja ei ole avaldanud, kui palju riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid riigilõivu tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud liiklusregistri andmete eest riigilõivu tasumist. Hageja on avaldanud, et lisandub trükkimise ja ümbrikustamise tasu. Hageja seletusest jääb ebaselgeks, kas hageja loeb kuluks trükkimise ja paberi maksumuse ning ümbriku maksumuse või töö, mida kirja saatmiseks tuli teha. Hageja ei ole tõendanud paberi ja ümbriku maksumust. Hageja ei ole tõendanud, et hageja pidi seonduvalt kostjale meeldetuletuskirja saatmisega tegema selliseid kulutusi tööle (täiendav töö- või teenustasu), mida ta ilma kostja lepingurikkumiseta teinud ei oleks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirja trükkimise ja ümbrikustamisega seonduvate kulude suurust. Hageja on esitanud kohtule tõendina 2021.a majandusaasta aruande, millest nähtuvad tegevuskulud (üür ja rent, sideteenus ja IT, raamatupidamine, audit, juriidilised teenused, kommunaalkulud, töövahendid, tehnilised arendused jne, tööjõukulud) (dtl-d 144-178). Hagejale hüvitatavaks kahjuks ei ole hageja majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, milline osa hageja raamatupidamises kajastatud kuludest tekkis seetõttu, et kostja ei tasunud leppetrahvi. Majandusaasta aruanne ei tõenda seetõttu hageja poolt sissenõudmiskulude 10 eurot tegemist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude suurust, puudub tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.

14.Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu 585 eurot kindlaksmääramist (dtl 129). Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja ajakulu 2021.a 2,5 tundi ja tasumäär 80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja ajakulu 2024.a 3,5 tundi ja tasumäär 110 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seetõttu on hagejal õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ei ületa hageja lepingulise esindaja tasumäärad 80 eurot tunnis ja 110 eurot tunnis sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud 2021.a olid vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu on vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Seetõttu olid hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud 2021.a 200 eurot (2,5x80=200). Lepingulise esindaja tehtud toimingud 2024.a olid vajalikud. Kohtu hinnangul on arvestades hageja tehtud toimingute mahtu, kohtuasja vähest mahtu ja vähest keerukusastet, ajakulu 3,5 tundi põhjendamatu 1,5 tunni ulatuses. Seetõttu olid hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud 2024.a 220 eurot (2x110=220). Hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud olid seega kokku 420 eurot (200+220=420). Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 315 eurot (75% 420-st on 315) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab menetluskulude jaotust arvestades oleks kohus pidanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses rahuldamise korral määrama hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 438,75 eurot (75% 585-st on 438,75). Kohus määras lepingulise esindaja kulude suuruseks 315 eurot. Kohus jätab seega kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 123,75 eurot (438,75-315=123,75).