Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Esitatud süüdistus (vaidlustatud osas)

tunnistati Erik Nartšuk KarS § 114 lg 1 p 1 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 14 aastat; tunnistati Erik Nartšuk KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 4 kuud; KarS § 64 lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja Erik Nartšukile mõisteti liitkaristuseks 14 aastat vangistust; KarS § 68 lg 1 järgi arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti Erik Nartšuki kahtlustatavana kinnipidamine 10.02.2025; jäeti Erik Nartšuki suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine kuni lahendi jõustumiseni muutmata; lahendati kaupluste esitatud tsiviilhagid ning menetluskulude ja asitõenditega seonduv.

Maakohtu põhjendused, mis puudutavad Erik Nartšuki süüdi tunnistamist KarS § 114 lg 1 p 1 järgi, olid kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 05.03.2025 ööl vastu 06.03.2025 häiris Y korterist kostuv öine lärm majanaabreid. Üks naabritest, C tegi 06.03.2025 Y korteri ukselävelt foto, millel on näha segiaetud tuba. Elanike kaebustele reageerinud sotsiaaltöötaja C leidis 07.03.2025 kell 09.30 Y korterist tema surnukeha, mille pea- ja kehapiirkonnas olid erineva raskusastmega hulgivigastused, sh enesekaitsele viitavad vigastused. Kõik tervisekahjustused tekitati kannatanule elupuhuselt, lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus. Y surma põhjuseks oli pärast vigastuste tekitamist välja kujunenud äge hingamispuudulikkus. Surm saabus orienteeruvalt 24h enne surnukeha leidmist. 3.2 Tõenäoliselt paiknes kannatanu talle osade vigastuste tekitamise ajal lamavas asendis elutoa diivanil ja osade kehavigastuste tekitamise ajal lamavas asendis radiaatori lähedal põrandal. Järelikult peksti Y ka kätega. Erik Nartšuki läbivaatusel tuvastati tema kätel (sh parema käe nukkidel) ja jalgadel verevalumid ning marrastused. Erik Nartšuki jalatsitelt Adidas ja Camadoo leiti verekahtlast määrdumist, sh Camadoo kirjega saabastelt ka DNA segaprofiil, mis võib sisaldada Y bioloogilist materjali. Lisaks leiti Erik Nartšuki DNA-d Y korteris olnud madratsilt, voodi kõrval olevalt seinalt ja aknaraamilt. Järelikult viibis süüdistatav Y korteris. Erik Nartšuk ei eitagi, et ta oli 05.03.2025 ööl vastu 06.03.2025 Y juures, kust ta lahkus 06.03.2025 ennelõunal. 3.3 Y surmaaega silmas pidades oli kannatanu ajaks, mil Erik Nartšuk korterist ära läks, juba surnud ja süüdistatav teadis sellest. Kannatanu kodust oma koju läinud Erik Nartšuki riided pandi kohe pärast tulekut pesumasinasse ning tunnistajate U ja R sõnul rääkis süüdistatav seda, et üht head inimest enam ei ole. Erik Nartšuki ütlused, et ta mitte midagi sellist pole öelnud, kuna ta ei teadnudki Y surmast, ei ole usaldusväärsed. Esiteks ei ole tunnistajatel põhjust valetada ja teiseks ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks kannatanu surmast mõnel muul moel teada saanud. Järelikult pole õige süüdistatava väide, et Y oli siis veel elus, kui ta korterist lahkus. 3.4 E tehtud foto ja 07.03.2025 sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotode võrdlus näitab, et vahepeal on korteris viibinud keegi, kes vaatas läbi Y rahakotid. Samas võib C ütlustest järeldada, et ta tegi kannatanu korterist foto pärast süüdistatava äraminekut. Pole välistatud, et tapetu rahakotte liigutati ja need avati siis, kui Häirekeskusse helistanud inimesel paluti öelda Y isikukood: helistaja vastab ametnikule, et proovib seda leida ja katkestab kõne ning siis helistab tagasi ja ütleb vajalikud andmed. Mis puudutab laua liigutamist, siis seda tehti ilmselt siis, kui laua tagant oli vaja kätte saada surnukeha. 3.5 Pärnus XXX asuva kortermaja turvakaamerate salvestised on usaldusväärne tõend. Sotsiaaltöötaja RR selgitas kaamerate tööpõhimõtet öeldes, et need töötavad kogu aeg, kuid kui on pime, pole pildil midagi näha. Inimeste liikumise peale hakkavad tuled põlema ja siis enam nähtavusega probleeme pole. Kaitsja väide rikke kohta on paljasõnaline. Turvakaamerate salvestistelt nähtub, et 05.03.2025, ööl vastu 06.03.2025 Y korteris keegi peale Erik Nartšuki ei käinud. 3.6 Tuvastatud faktide põhjal on seega alust öelda, et Y surma põhjustas Erik Nartšuk.

tuleb kvalifitseerida KarS § 114 lg 1 p 1 järgi, sest ta tekitas Yle elupuhuselt suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi või vaimseid kannatusi. Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega. Ohvri piinamine ei pea olema eesmärgiks omaette, sest piisab, kui süüdistatav peab tema kannatusi võimalikuks ja möönab seda. Käsiloleval juhul tuleb siin arvestada löökide intensiivsust ja suunda. 4.2 Erik Nartšuki teo ümber kvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 p 7 järgi alust pole, kuna antud juhul ei saa tagajärje osas rääkida ettevaatamatusest ei kergemeelsuse ega hooletuse vormis.

Pärnu Maakohtu 02.02.2026 otsuse tühistamist osas, millega Erik Nartšuk tunnistati süüdi KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja Erik Nartšuki õigeks mõistmist; Erik Nartšukile alusetu vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Alternatiivselt taotleb apellant: 

Pärnu Maakohtu 02.02.2026 otsuse tühistamist osas, millega Erik Nartšuk tunnistati süüdi KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ning talle etteheidetava teo ümber kvalifitseerimist KarS § 118 lg 1 p 7 või KarS § 113 lg 1 järgi.

Oma taotlusi põhistab apellant kokkuvõtlikult nii. 6.1 Erik Nartšuki sõnul oli tal 2024 peatrauma, mille tagajärjel on tal esinenud segadusseisundeid. Viimane oli veebruaris 2025, ca kuu aega enne kuriteosündmust. Seda, et käsiloleval juhul on tõsiseltvõetav alus kahelda süüdistatava süüvõimes, kinnitavad teisedki asjas kogutud tõendid. Kuivõrd Erik Nartšuki arusaamisvõime oli teo toimepanemise ajal KarS § 34 p-de 2 või 5 mõttes piiratud ja tegu on süüd välistava asjaoluga, tuleb süüdistatav õigeks mõista. 6.2 Kriminaalasjas ei ole tõsikindlalt välistatud võimalus, et Y surma võis põhjustada tundmatu isik kas enne Erik Nartšuki lahkumist 06.03.2025 öösel või 07.03.2025 hommikul või 06.03.2025 peale 13.30, kuid enne 07.03.2025 kella 09.41. 6.3 Maakohus eksis öeldes, et tõendid ei kinnita süüdistatava väidet, mille kohaselt jäi Y temast tuppa magama. Ekspertiisiaktis on tapetu surmaaeg hinnanguline ning lisaks on sündmuskohast tehtud fotodelt näha, et korteris olevaid esemeid, mille hulgas on ka Y rahakott, on liigutatud. Järelikult võis pärast Erik Nartšuki lahkumist Y tuppa siseneda senise menetlusega tuvastamata isik. Seda kahtlust kinnitab ka tõsiasi, et 02.04.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, mis kajastab Pärnus XXX korterelamu turvakaamerate salvestiste vaatlust, ei

ole usaldusväärne tõend. Salvestistel esineb ajavahemikke, mida kaamerad ei jäädvustanud. Ka ei kajasta salvestised Y toas käimist 06.03.2025 alates kella 13.30 kuni 07.03.2025. Järelikult ei alusta koridoris olev kaamera salvestamist iga liikumise peale. 6.4 Maakohtu etteheide, et koos kaitseversiooniga ei esitanud andmeid korterisse väidetavalt sisenenud kolmanda isiku kohta, on arusaamatu. Kaitsja on ära näidanud selle, et olemasoleva tõendikogumi põhjal pole välistatud võimalus, et kuriteo võis Erik Nartšuki asemel panna toime keegi teine. 6.5 Vastab tõele, et Erik Nartšuki läbivaatusel tuvastati tema kätel ja jalgadel vigastused, kuid nende tekkepõhjuste kohta andis süüdistatav usaldusväärseid ütlusi. Asjaolu, et süüdistatav juba 05.03.2025 kella 21.33-22.05 silmnähtavalt lonkab, nähtub ka XXX turvakaamerate salvestistelt. 6.6 Asjaolu, et Erik Nartšuki saabastelt leiti segaproov, milles oli ka Y bioloogilist materjali, pole põhjust kahtluse alla seada, kuna süüdistatav pole mitte kunagi eitanud seda, et ta viibis koos tapetuga tolle korteris. Y tapmist leid aga ei kinnita. 6.7 Kriminaalasjas tehtud jäljeekspertiis võimaldab üksnes Y asukoha kindlaks tegemist ajal, mil teda peksti. Seda, et peksjaks oli Erik Nartšuk, ekspertiisitulemuse põhjal väita pole võimalik. 6.8 Maakohus ei vastanud argumendile, mille kohaselt võeti Y sõrmeküünte alt ja küünarnukkidelt küll puuteproove, kuid nendest ei leitud Erik Nartšuki bioloogilist materjali. Olukorras, kus Y osutas oma peksjale vastupanu, pidanuks tolle DNA tapetule kindlasti üle kanduma. 6.9 Eeltoodu tõttu tuleks Erik Nartšuk KrMS § 7 lg 3 sätestatut silmas pidades KarS § 114 lg 1 p 1 järgi õigeks mõista. 6.10 Peaks ringkonnakohus siiski leidma, et süüdistatav on see, kes põhjustas Y surma, tuleks talle etteheidetav tegu ümber kvalifitseerida. 6.11 Ekspert jõudis järeldusele, et Y suri ägeda hingamispuudulikkuse tõttu ca tunni vältel. Selline surm tekitab enne saabumist valu ja piina, kuid siin tuleb silmas pidada, et Y oli raskes alkoholijoobes. Kuna alkohol on tuimestava toimega, siis vähendas see eelduslikult ohvri surmaeelseid kannatusi. Lisaks ei ole tõendite põhjal võimalik väita, et peksja tahtlus oli vigastuste tekitamise ajal suunatud Yle pikaajaliste kannatuste tekitamisele. Süüdistatava kirjalik selgitus

7.2 Maakohus rahuldas oma otsusega tsiviilhagi, kuid välja mõistetud summasid tuleks vähendada kasumimarginaali võrra. Ringkonnakohtu seisukoht

Kd I tlk136-164. Kd II tlk 53-67.

10.3 Teiseks tugines maakohus erinevalt kaitsjast kaamerate tööpõhimõtte kindlakstegemisel tõendile, milleks on tunnistaja RRi ütlused3. Ühtegi omapoolset tõendit või taotlust selliste tõendite kogumiseks, mis kummutaks tunnistaja ütlused seda tüüpi turvakaamerate nõrga valgustundlikkuse kohta või veenaks kohut, et sellised kaamerad töötavadki pahatihti tõrgetega või konkreetsete kaamerate töökindlus on kaheldav, kuna probleeme on olnud ka varem ja hiljem või on alust mõnel muul põhjusel arvata, et salvestised pole terviklikud, kaitsja esitanud ei ole. 10.4 Edasi ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust järgmiste asjaolude üle:    

05.03.2025 kell 12.19 läks Y oma korterisse ja enam sealt ei väljunud; 07.03.2025 kella 09.30 ajal leiti Y korterist tema surnukeha; Y surm saabus 06.03.2025 enne kella 09.30; Erik Nartšuk oli 05.03.2025 ööl vastu 06.03.2025 Y korteris ja lahkus sealt 06.03.2025 kell 11.47.

10.5 Kaitsja on seisukohal, et Y oli veel elus siis, kui Erik Nartšuk tema korterist lahkus. See asjaolu on apellandi hinnangul tõendatud süüdistatava ütlustega ja vastupidist ükski tõend ei kinnita. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 10.6 Iseenesest on põhjust nõustuda kaitsjaga, et Y surmaaeg – orienteeruvalt 24 tundi enne surnukeha leidmist – võib lahangu teinud eksperdi sõnul siia-sinna kõikuda4. Kui vaadata ja võrrelda Y orienteeruvat surmaaega (06.03.2025 kell 09.30) ning süüdistatava korterist lahkumise aega (06.03.2025 kell 11.47), siis pole esmapilgul põhjust väita, et veidi enam kui 3-tunnine ajavahemik eksperdi osutatud veapiiri sisse mahtuda ei võiks. Küll aga on eksperdi arvamus üks tõenditest, mida hinnatakse kooskõlas KrMS § 61 lg-ga 2 kogumis koos teiste tõenditega. Nii toimides on alust väita, et maakohus ei eksinud öeldes, et Y oli Erik Nartšuki lahkumise ajaks juba surnud. 10.7 Esiteks on maakohus korrektselt tuvastanud, et süüdistatava ütlused selle kohta, et tema lahkudes Y veel liigutas5, on vastuolus tunnistajate R ja U ütlustega, kes kinnitasid, et Erik Nartšuk rääkis koju jõudes surnud inimesega ühes korteris olemisest 6. Seda, et ta oleks 05.03.2025 ööl vastu 06.03.2025 kusagil mujal kui Y korteris olnud, Erik Nartšuk ei väida ja see ei nähtu ka XXX turvakaamerate salvestistelt 7. Sealjuures mainis süüdistatav sedagi, et ta läks Y korterist otse koju8. Järelikult rääkis süüdistatav tunnistajatele Yst ning ütlus tema elusoleku kohta siis, kui ta ära läks, on ennastõigustav vale. 10.8 Teiseks põhineb kaitsja argumentatsioon suuresti eeldusel, et turvakaamerate salvestisi faktide tuvastamisel kasutada ei või. Kuivõrd selles küsimuses kolleegium kaitsjaga ei nõustunud, on põhjust väita, et 05.03.2025 ööl vastu 06.03.2025 ning kuni 06.03.2025 kella 11.47-ni olid Y korteris kaks inimest: süüdistatav ja kannatanu. 10.9 Kolmandaks ei saa mööda vaadata 16.03.2025 asitõendi vaatlusprotokollist ja 21.04.2025 ekspertiisiaktist nr 25E-GE00299-019. Kaitsjal on õigus, et süüdistatava

Kd III tlk 3 ja 4pö. Kd III tlk 31.

Kd III tlk 48.

Kd III tlk 5pö, 7 ja 17.

Kd III tlk 46-48, kd II tlk 53-67.

Kd III tlk 48pö.

Kd II tlk 1-35 ja 36-52.

bioloogilise materjali leidmine Y korterist kinnitab asjaolu, mille üle vaidlust ei olegi – Erik Nartšuk viibis kannatanu korteris. Süüdistatava jalatsite Catmandoo töötlemine lahusega, mille abil on võimalik tuvastada vere olemasolu ja jalatsite vaatlusel tuvastatud verekahtlasest ainest võetud puuteproovist leitud Y bioloogiline materjal aga näitab sedagi, et korteris olles puutusid Erik Nartšuki jalatsid kokku kannatanu verega. Kaitsja argumendile, mis puudutab kannatanu DNA puudumist Erik Nartšuki sõrmeküüne alustelt ja küünarnukkidelt, vastab kolleegium edaspidi. 10.10 Neljandaks on kaitsjal ilmselt õigus, et Erik Nartšuki läbivaatlusel 10 tuvastatud jalavigastused ei tarvitse olla seotud kriminaalmenetluse esemeks oleva sündmusega. Vastab tõele, et süüdistatav lonkas kergelt juba enne Y korterisse sisenemist ning arvestades eksperdi pakutud orienteeruvat surmaaega, oli kannatanu sellel hetkel veel elus. Sel põhjusel pole välistatud, et jalavigastus võiski tekkida süüdistatava kirjeldatud ajal ja viisil11. Kätel olnud vigastusi Erik Nartšuk adekvaatselt selgitada ei osanud, kuid seostas neid kaklusega ning ütles sedagi, et ta käel oli pärast Y juurest lahkumist kriimustus, mida enne seal ei olnud 12. Süüdistatavaga on põhjust nõustuda selles, et eeskätt just sõrmenukkidel olevad vigastused13 võivad tekkida pärast rusikaga kõvasti löömist. Eksperdi sõnul tekitatigi osad Y surma põhjustanud tervisekahjustused rusikaga14. 10.11 Lihtsustatult võib tõendid võtta seega kokku nii. Y korteris oli 05.03.2025 ööl vastu 06.03.2025 ainult kaks inimest: süüdistatav ja kannatanu. Erik Nartšuk lahkus Y korterist paistes sõrmenukkidega ja saabastega, millelt leiti kannatanu verd. Oma koju jõudes rääkis süüdistatav inimese surmast ja surnuga koos korteris olemisest. Y korterist leitigi tema surnukeha ning lahangul tuvastati, et ta peksti surnuks. Eeltoodut silmas pidades on põhjust väita, et Y surma põhjustas Erik Nartšuk. Tõenäosus, et sellega on seotud senise menetlusega tuvastamata isik (isikud), on ringkonnakohtu hinnangul olematu. Pealegi on tõendikogumi tõttu ainetu kaitsja arutluskäik, mille kohaselt võis pärast Erik Nartšuki lahkumist võis Y korteris käia veel keegi, kes tappis kannatanu ja vaatas läbi tema rahakotid. Selles küsimuses vastab kolleegium apellandile nii. 10.12 Kaitsja on tõendipõhiselt ära näidanud asjaolu, et pärast süüdistatava lahkumist liigutati Y rahakotte. Maakohtu mõttekäiku, et need võisid teise kohta tõsta ka häirekeskusesse helistanud inimesed, tõendid ei toeta. Surnukeha avastanud sotsiaaltöötaja RR mäletamist mööda olid tapetu rahakotid juba laua peal. Valemälestusega tegu pole, kuna sama info nähtub Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 tehtud kõne salvestiselt 15. Sel põhjusel jagab kolleegium kaitsja seisukohta, et pärast Erik Nartšuki lahkumist 06.03.2025 kell 11.47 ja enne surnukeha leidmist 07.03.2025 kell 09.30 käis Y korteris senise menetlusega tuvastamata isik. Samas ei tähenda korteris käimise fakt veel seda, et too inimene kannatanu ka tappis. 10.13 Esiteks ei saa mööda vaadata süüdistatava süüd kinnitavast tõendikogumist, millel kolleegium on juba varasemalt peatunud. 10.14 Teiseks tuleb tõendeid vaadates tõsikindlalt tõdeda, et Y oli ajal, mil tunnistaja korterist pildi tegi, juba surnud. Turvakaamerate salvestised kinnitavad, et oma ühetoalisest korterist Y

Kd II tlk 68-85. Kd III tlk 49-50pö.

Kd III tlk 49pö-50pö.

Nt kd II tlk 75.

Kd I tlk 143.

Kd III tlk 3-3pö ja kd I tlk 38.

pärast süüdistatava äraminekut (06.03.2025 kell 11.47) ja enne E tulekut (06.03.2024 kell 13.49) tulekut ei väljunud16. E tehtud fotol kannatanut pole (voodi on tühi jms) ning surnukeha leiti kohast, mis jääb pildistaja vaateulatusest välja (laua taha) 17. Mis puudutab seda, et ukselävelt foto teinud E pidi surnukeha märkama, siis nii see laiba paiknemist silmas pidades võiski olla. Seda, et temagi kohe Y ei näinud, ütles ka surnukeha leidnud tunnistaja

RR18.

10.15 Järelikult käis kaitsja viidatud isik Y korteris pärast korteriperemehe surma ja piirdus seal kannatanu rahakottide otsimisega ja läbi vaatamisega. Selline tegevus sündmuskohta (sotsiaalmaja) ja kuupäeva vaadates19 ebausutav pole. Kuivõrd kirjeldatud tegevus võib vastata varguse koosseisule, siis on ka mõistetav, miks too inimene kannatanu surnukeha avastamise korral Y surmafakti maha vaikis.

Kd II tlk 53-67. Kd III tlk 14 ja kd I tlk

Kd III tlk 2.

Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine | Sotsiaalkindlustusamet

Kd I tlk 66, eksperdi arvamuse p-d 3, 7, 8 (kd I tlk 142-143).

Kd I tlk 142-143 (eksperdi arvamuse p-d 7-9).

Vt RKKKo 1-17-105, p 15.

sellest aru saanud ka maakohus. Samas järgnevast lõigust võib tegelikult välja lugeda ka selle, et kannatanu jaoks oli piinav hoopis kestev valu, mida ta tundis ajal, mil süüdistatav teda lõi. 11.5 Kuivõrd kehtiva kohtupraktika järgi (viimati RKKKo 1-24-1748 p 33) peab kohus materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel lähtuma süüdistuses toodud faktidest, mitte sellest, mida prokurör süüdistust kirjutades mõtles, peab kolleegium käsitama nii üht kui ka teist versiooni. Piinav teoviis on mõlemal juhul välistatud järgmistel põhjustel. 11.6 Sissejuhatavalt nõustub kolleegium apellandi mõttekäiguga, mille kohaselt ei tarvitse vägivaldse surma korral olla suremisprotsess valutu ja seega on valutunne vältimatu ka siis, kui tegu on tapmise nn lihtkoosseisuga. Eeltoodut toetab ka kehtiv kohtupraktika, mille kohaselt on tapmine piinaval viisil toime pandud ennekõike siis, kui tapmisteoga põhjustatakse elupuhuselt suurt valu või kauakestvaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi (RKKKo nr 1-15-10119). 11.7 Edasi on kaitsja õigesti märkinud, et piinavast viisist saab rääkida üksnes juhul, kui tapetu surmaeelseid läbielamisi ka teadlikult tajus ehk oli teadvusel. See lähenemine haakub ka eksperdi ütlustega23. Apellandi arutluskäigu alkoholist kui tuimestist jätab kolleegium kõrvale. Selle võimaluse ekspert välistas24 ja tõendeid, mis väite ümber lükkaks kaitsja ei esitanud. Oluline on aga see, et tegelikult ei ole teada, kui kiiresti Y teadvuse kaotas. Selles küsimuses on kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg-ga 3 tõlgendada Erik Nartšuki kasuks. 11.8 Vigastuste tekitamise järjekorda ekspert öelda ei osanud 25. Võimalust, et kannatanu kaotas esimesest löögist teadvuse, tõendid ei toeta, sest vähemalt ründe alguses oli Y veel elus – tema surnukehalt leiti ka enesekaitsele viitavad tüüpvigastused 26. Seda, et löögid, mille vastu kannatanu end kaitses, põhjustasid talle valu, tuleb jaatada. Üldjuhul on valu löömise puhul tüüpiline tagajärg. Küll aga ei kvalifitseeru valu tekitamine ajal, mil kannatanu suutis end kaitsta, veel iseseisvalt piinavaks teoviisiks KarS § 114 lg 1 p 1 mõttes. Tegutsemisvõime säilimine viitab pigem asjaolule, et suur (talumatu) tajutud valu kannatanu jaoks ei olnud. 11.9 Võimalust, et valu oleks olnud kauakestev ajal, mil kannatanu oli teadvusel ja ennast kaitses, kolleegium tõendeid vaadates ülemäära usutavaks ei pea. Tõenäoliselt ei suutnud Y ennast kuigi kaua kaitsta. Siin tuleb vaadata ebavõrdset jõuvahekorda (mis väljendub eeskätt ealises, kuid ka kehalises erinevuses), tapetu joovet (veres alkoholisisaldus 3,06 mg/g ning tapetu küüntel ja küünarnukkidel Erik Nartšuki bioloogilise materjali puudumist (vastuhakk ei olnud intensiivne). 11.10 Edasi püstitab ekspertiisiakt27 kahtluse, et Y võis teadvuse kaotada ja surra väga kiiresti pärast eluohtlike vigastuste28 tekitamist. 11.11 Esiteks kinnitas ekspert, et kõik Y surnukehal tekitatud vigastused olid elupuhused ja tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus (eksperdi arvamuse p 5). Samas tuleb silmas pidada seda, et sõna elupuhune ei ole eesti keeles samatähenduslik, mis

Kd III tlk 31. Kd III tlk 31pö.

Vt eksperdi arvamuse p 5 (kd I tlk 142).

Vt eksperdi arvamuse p 4 (kd I tlk 142).

Kd I tlk 136-144.

Vt eksperdi arvamuse p 4 (kd I tlk 142).

teadvusel. Elupuhuseid vigastusi saab tekitada ka inimesele, kes on küll teadvusetu, kuid elus. Tähele tuleb panna ka eksperdi rõhutust lühikest aega enne surma. 11.12 Teiseks on ekspert öelnud, et Y surm ei saabunud koheselt, sest kannatanul tuvastatud kehavigastused ei põhjustanud kohest surma, vaid verekaotust ja valušokki; surma saabumine võis aega võtta orienteeruvalt kuni 30-60 minutit. Selle aja kestel tundis kannatanu talumatut valu ning teadvusekao võis põhjustada hingamispuudulikkus29. Järelikult seda, et surm saabus kohe, pole võimalik väita, sest selle on ekspert ühemõtteliselt välistanud. Seega võiski Y mõnda aega pärast vigastuste tekitamist elada, nagu väidab prokurör. Kuivõrd täpse ajahetke kohta aga andmeid pole, siis tuleb KrMS § 7 lg 3 sätestatut silmas pidades lähtuda vahemikust kuni 30 minutit ning sõna kuni tuleb mõista nii, et teoreetiliselt võis Y surma saabumine võtta aega ka vähem kui 30 minutit. 11.13 Kolmandaks ahendab ekspert veelgi väikseimat võimalikku ajaraami öeldes, et Y võis suure tõenäosusega kaotada teadvuse loetud minutite jooksul30. Seda väites tugineb ekspert füsioloogilistele muutustele tapetu organismis: teadvuse kaotamise võimalusele viitas vigastuste iseloom, verine lima söögitoru ülaosas ning eemaldunud hammas hingamisteedes. 11.14 Neljandaks on oluline seegi, et eksperdi hinnangul tekkis teadvusekadu hingamispuudulikkuse tõttu ning seda omakorda võisid põhjustada nii roiete murrud kui ka näokoljuluude murrud31 11.15 Ülaltoodut kokku võttes nägi ekspert sündmust nii: Y rünnati kas rusikate või kängitsetud jalgadega. Esmalt suutis Y end kaitsta, kuid siis hakati teda väga intensiivselt peksma nii, et kannatanu oli kõhuli põrandal, peksja surus põlvedega tema rindkere nõnda tugevalt, et see põhjustas roiete murrud ning tagus pead vastu põrandat nii kõvasti, et see tekitas näokoljuluude murrud. Roide- ja näomurdude tõttu tekkis Yl hingamispuudulikkus, ta kaotas loetud minutitega teadvuse ja suri. 11.16 Eksperdi nägemust toetab ka sündmuskoha vaatlusega tuvastatu - enamus sündmuskohalt leitud verest leiti kohast, kus paiknes surnukeha pea32. Y keha liigutamisest rääkiv jäljeekspertiis33 peab võimalikuks, et osade kehavigastuste tekitamise ajal oli kannatanu lamavas asendis elutoa diivanil. Kuna seal suuri veremäärdumisi ei ole, siis järelikult ei saa välistada, et Erik Nartšuk alustas oma rünnakut siis, kui Y oli diivanil. Verejälgede vähesus räägib selle kasuks, et siis ei olnud vägivald veel sedavõrd intensiivne ning enesekaitsevigastusi silmas pidades pole välistatud, et sellel hetkel suutis kannatanu veel vastu hakata. Üldjuhul on vastuhaku puhul kaks võimalikku varianti: ründaja tunnistab teise poole üleolekut (või võrdseid võimalusi) ja taandub või intensiivistab oma rünnet. Süüdistatava ja kannatanu jõuvahekord räägib viimase variandi kasuks – Y võis küll vastu hakata, kuid erilist ohtu ta Erik Nartšukile ei kujutanud ning sellest sai süüdistatav aru. Ründe intensiivistumise korral pole välistatud, et seejärel rebis kannatanust jõu poolest üle olnud süüdistatav Y põrandale, kus surus ta põlvedega vastu maad ja hakkas tema pead nii rusikatega kui ka vastu põrandat taguma. Kirjeldatud tegevuse tagajärjel võiski Y – nagu ekspert ütles – saada eluohtlikud, hingamispuudulikkust tekitanud vigastused väga lühikese aja jooksul, kaotada minutitega teadvuse ja surra.

Vt eksperdi arvamuse p 12 (kd I tlk 142). Vt eksperdi arvamuse p 11 (kd I tlk 143).

Vt eksperdi arvamuse p-d 4, 12 (kd I tlk 142, 144).

Kd I tlk 41-112.

Kd II tlk 51.

11.17 Kiire, minutites mõõdetava teadvusekao puhul ei ole aga võimalik rääkida sellest, millele viitab süüdistus - Y tundis enne surma kestvat valu. Piinava teoviisi kahjuks räägib paraku ka see, et Erik Nartšuk tegi kõik endast oleneva, et kannatanu surm kiiresti saabuks.

Kd II tlk 94. Kd III tlk 46.

tuleb rahuldada osaliselt. Süüdistatava taotlus vähendada tsiviilhagejate kasuks välja mõistetud kahjuhüvitisi jääb läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.