Qmobi Europe OÜ süüdistuses KarS § 212 lg 2 järgi ja Sergei Romanovski süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi üldmenetluses
Prokurör
Andrei Voronin
Süüdistatavad
Qmobi Europe OÜ - registrikood 14359621, asukoht Valukoja tn 8/1 Tallinn, varem kriminaalkorras karistamata, juhatuse liige Sergei Romanovski Sergei Romanovski - ik 38512130303, xxx kodanik, emakeeleks xxx keel, valdab xxx keelt, elukoht: xxx; xxx; töökoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud, viimati 19.09.2022 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 1 ja 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, mida pikendati kuni 19.09.2024
Kaitsja
vandeadvokaat Raiko Paas
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Sergei Romanovski KarS § 212 lg 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 aasta.
KarS § 73 lg 1 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui 2-aastase katseaja jooksul Sergei Romanovski ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 29.04.2026.a. Süüdi tunnistada Qmobi Europe OÜ KarS § 212 lg 2 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 6000 (kuus tuhat) eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalise karistuse võib tasuda ositi kuue kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 1000 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585, kohustuslik märkida viitenumber 99926400001082. Arestitud vara Harju Maakohtu 09.09.2025.a määrusega nr 1-25-4451 arestitud QMOBI EUROPE OÜ-le (registrikood 14359621) kuuluv sõiduauto xxx, reg. nr xxx (VIN-kood XXX), mis asub politsei parklas aadressil Rahumäe 6/1, Tallinn – vabastada aresti alt ja tagastada Qmobi Europe OÜle pärast käesoleva kohtuotsusega Qmobi Europe OÜle mõistetud rahalise karistuse tasumist. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Qmobi Europe OÜ-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot. Menetluskulud võib tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99926700015176. KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Romanovskilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot. Menetluskulud võib tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99926700015189. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses ära võetud objektid pärast kohtuotsuse jõustumist: Sõiduk xxx reg. nr xxx, mis asub politseiparklas aadressil Rahumäe 6/1 Tallinn – tagastada omanikule pärast käesoleva kohtuotsusega Qmobi Europe OÜle mõistetud rahalise karistuse tasumist, mis on eelduseks sõiduki aresti alt vabastamiseks. Kõik plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 29.04.2026.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teataamisest alates 15 päeva jooksul.
SÜÜDISTUS
Süüdistusakti kohaselt on esitatud alljärgnev süüdistus:
1.Qmobi Europe OÜ-d (registrikood 14359621) süüdistatakse KarS § 212 lg 2 (kindlustuskelmus, mille pani toime juriidiline isik) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selliselt, et tegutsedes Qmobi Europe OÜ huvides ja nimel, lõi Sergei Romanovski kindlustusandjale ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja toimumise kohta kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil ja nimelt: Sergei Romanovski, olles Qmobi Europe OÜ (registrikood 14359621) juhatuse liikmena teadlik vähemalt alatest 15.01.2025.a Qmobi Europe OÜ-le kuuluva sõiduauto xxx, registreerimisnumbriga xxx, tehasetähisega XXX, mootori jahutussüsteemi rikkest ja jahutusvedeliku lekkest, kindlustushüvitise saamise eesmärgil, sõlmis 17.01.2025.a Qmobi Europe OÜ nimel äriühinguga xxx (registrikood xxx) sõidukindlustuse lepingu nr xxx, kehtivusperioodiga 17.10.2025-16.01.2026. Enne lepingu sõlmimist sisestas Sergei Romanovski xxx elektroonilises keskkonnas enda ja äriühingu andmed, andmed sõiduki kohta, samuti sõidukist tehtud pildid ning maksis Qmobi Europe OÜ arveldusarvelt kindlustuslepingu esimese osamakse summas 160,55 eurot. Lepingu sõlmimisel ning kindlustuspoliisi saamisel kinnitas Sergei Romanovski sõidukil vigastuste puudumise ja kindlustas selle tehnilise rikke riski. Tegelikult oli sõiduk lepingu sõlmimise päevaks juba vigane. Seejärel, 30.01.2025.a esitas Sergei Romanovski Qmobi Europe OÜ nimel kindlustusseltsile kahjuteate, mis sisaldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid, nimelt, et 27.01.2025 toimus Tallinnas, aadressil Tartu mnt 56, 10115, sõiduautoga xxx, registreerimisnumbriga xxx liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis mootori jahutussüsteemi rike ning jahutusvedelik sattus mootorisse. Kindlustushüvitis jäi välja maksmata Sergei Romanovskist ja Qmobi Europe OÜ-st mitte sõltuvatel põhjustel ehk täiendava kontrolli tulemusena, mille käigus avastas kindlustusandja uusi asjaolusid, mille analüüsimise tulemusena jõudis veendumisele, et temal tekkinud ettekujutus kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja toimumise kohta oli ennatlik ning ekslik. Esitades kavatsetult kindlustusandjale tegelikkusele mittevastavaid andmeid kindlustava sõiduki tehnilise seisukorra kohta ning hiljem mittetoimunud sündmuse, s.o liiklusõnnetuse ja sellega kaasnenud jahutusvedeliku lekke ja mootori rikke kohta, lõi Sergei Romanovski kindlustusandjale ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja toimumise kohta, kindlustusandjalt Qmobi Europe OÜ-le kindlustushüvitise saamise eesmärgil, st pani toime KarS § 212 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sergei Romanovskit (Romanovski) süüdistatakse KarS § 212 lg 1 (kindlustuskelmus) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles Qmobi Europe OÜ
(registrikood 14359621) juhatuse liikmena teadlik vähemalt alatest 15.01.2025.a Qmobi Europe OÜ-le kuuluva sõiduauto xxx, registreerimisnumbriga xxx, tehasetähisega XXX, mootori jahutussüsteemi rikkest ja jahutusvedeliku lekkest, kindlustushüvitise saamise eesmärgil, sõlmis 17.01.2025.a Qmobi Europe OÜ nimel äriühinguga xxx (registrikood xxx) sõidukindlustuse lepingu nr xxx, kehtivusperioodiga 17.01.2025-16.01.2026. Enne lepingu sõlmimist sisestas Sergei Romanovski xxx elektroonilises keskkonnas enda ja äriühingu andmed, andmed sõiduki kohta, samuti sõidukist tehtud pildid ning maksis Qmobi Europe OÜ arveldusarvelt kindlustuslepingu esimese osamakse summas 160,55 eurot. Lepingu sõlmimisel ning kindlustuspoliisi saamisel kinnitas Sergei Romanovski sõidukil vigastuste puudumise ja kindlustas sõiduki tehnilise rikke riski. Tegelikult oli sõiduk lepingu sõlmimise päevaks juba vigane. Seejärel, 30.01.2025.a, esitas Sergei Romanovski Qmobi Europe OÜ nimel kindlustusseltsile kahjuteate, mis sisaldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid, nimelt, et 27.01.2025 toimus Tallinnas, aadressil Tartu mnt 56, 10115, sõiduautoga xxx, registreerimisnumber xxx liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis mootori jahutussüsteemi rike ning jahutusvedelik sattus mootorisse. Kindlustushüvitis jäi välja maksmata Sergei Romanovskist ja Qmobi Europe OÜ-st mitte sõltuvatel põhjustel ehk täiendava kontrolli tulemusena, mille käigus avastas kindlustusandja uusi asjaolusid, mille analüüsimise tulemusena jõudis veendumisele, et temal tekkinud ettekujutus kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja toimumise kohta oli ennatlik ning ekslik. Esitades kavatsetult kindlustusandjale tegelikkusele mittevastavaid andmeid kindlustava sõiduki tehnilise seisukorra kohta ning hiljem mitte toimunud sündmuse, s.o liiklusõnnetuse ja sellega kaasnenud jahutusvedeliku lekke ja mootori rikke kohta, lõi Sergei Romanovski kindlustusandjale ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja toimumise kohta, kindlustusandjalt Qmobi Europe OÜ-le kindlustushüvitise saamise eesmärgil, st pani toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetlus
2.Kohtuistungil Qmobi Europe OÜ juhatuse liige Sergei Romanovski ei tunnistanud ei enda ega Qmobi Europe OÜ süüd.
3.Kaitsja hinnangul ei ole kuriteo toimepanemine kummagi süüdistatava puhul tõendatud, kindlustusandja ei ole kahju saanud.
4.Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanu xxx esindaja V Vl ja tunnistaja U D.
5.Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatavate käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Kohtuotsuse põhjendused
6.KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.
7.Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda antud menetluse raames rikutud ning kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad.
8.KarS § 212 näeb ette vastutuse kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.
9.Riigikohus on selgitanud, et kui kelmuse koosseisuga kaitstav õigushüve on vara, siis kindlustuskelmuse koosseisuga kaitstav õigushüve aga üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o kindlustuslepingu täitmiseks vajalik osa kindlustusandja varast. Seega on KarS § 212 sätestatud kindlustuskelmus käsitatav KarS § 209 sätestatud kelmuse suhtes erikoosseisuna, mis on kohaldatav üksnes kindlustuslepingu raames, milles nähakse ette kindlustusandja kohustus maksta kindlustusjuhtumi esinemise korral kindlustushüvitist. Kindlustuskelmuse puhul on tegu kärbitud süüteokoosseisuga, mille lõpuleviimiseks piisab KarS § 212 objektiivse koosseisu kahest alternatiivist ühe realiseerimisest: kas kindlustusjuhtumi esilekutsumisest või toimunud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisest. Seega on kindlustuskelmuse objektiivne koosseis täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega ning muud KarS § 209 järgi kelmuse põhikoosseisus ettenähtud tunnused - eksimus, varakäsutus ja varalise kasu saamine - pole siinkohal nõutavad (RKKKo 3-1-1-32-11 p-d 7,8).
10.Vaidlus puudub selles, et Qmobi Europe OÜ seaduslikuks esindajaks on Sergei Romanovski, kes on äriühingu juhatuse liikmeks alates 26.10.2017 ning et sõiduk xxx xxx kuulub Qmobi Europe OÜ-le. Sõiduki xxx xxx andmetest nähtub, et esmane registreerimine toimus 22.03.2021, päritoluriik Saksamaa, Eestis registreeriti 21.06.2024. Sergei Romanovski ütluste kohaselt soetas ta sõiduki enda arvates juunis 2024.a enda isiklike vahendite arvelt ehk siis tema kui äriühingu seadusliku esindaja arvelt, andis äriühingule raha võlgu. Samuti selgitas Sergei Romanovski, et auto oli ostetud firmale, mitte eraisikule, kuna tal oli idee osaleda Bolt äritegevuses, et osutada taksoteenust ning siis saaks sõidukit kasutada mitu autojuhti.
11.Vaidlus puudub ka selles, et Sergei Romanovski sõlmis 17.01.2025 Qmobi Europe OÜ nimel sõidukile kaskokindlustuse lepingu kehtivusperioodiga 17.01.2025-16.01.2026. Lepingu täpsemad andmed kajastuvad xxx kaskokindlustuse poliisil nr xxx. Poliisi kohaselt on kindlustuse hind 1926,60 eurot kuumaksega 160,55 eurot, sõidukiks xxx ning kindlustuskaitsena on muuhulgas märgitud ka tehnilise rikke kindlustus. Kindlustuslepingu eritingimustes kindlustusvõtja kinnitab, et sõidukil puuduvad kindlustamise hetkel vigastused, vigastuste olemasolul on nendest kindlustusandjat teavitatud. Kindlustustingimustes on osundatud ka xxx kindlustusteenuste üldtingimustele, kus kliendile on selgitatud teenuse osutamise põhimõtteid, sealhulgas sõiduki tehnilise rikke kindlustust. Üldtingimustest nähtub, et hüvitamisele kuulub muuhulgas sõiduki mootori, mootori jahutussüsteemi ootamatu ja ettenägematu rikke likvideerimine kindlatel tingimustel (oluline läbisõit; esmaregistreerimise aeg; sõiduki hooldus- ja remonditööd on tehtud õigel ajal tootja juhendite kohaselt ja nendeks töödeks pädeva hooldus- või remondiettevõtte poolt; kui sõiduk on esmaregistreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, on sõiduki tehnilist korrasolekut ja tõrgeteta töötamist kinnitanud sõiduki tootjatehase ametlik esindaja Eestis või meie poolt aktsepteeritud ettevõte. Kinnitus peab olema antud enne kahjujuhtumi toimumist, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuskaitse jõustumist).
12.Vaidlus puudub selleski, et 30.01.2025 esitas Sergei Romanovski Qmobi Europe OÜ nimel kindlustusseltsile kahjuteate. Nimelt on 30.01.2025 Qmobi Europe OÜ esindaja Sergei Romanovski esitanud kahjuteate selle kohta, et 27.01.2025 kell 12.00 toimus Tartu mnt 56 liiklusõnnetus, juhtumi kirjeldusena on märgitud mootori jahutussüsteemi rike, kahju kirjeldus: mootori jahutussüsteem on katki, jahutusvedelik lekib mootorisse.
13.Vastuseks uurimisasutuse päringule teatas xxx kahjukäsitluse juriidilise osakonna juht V Vl e-kirja teel, et kindlustusleping sõlmiti 17.01.2025 kell 11:32 interneti vahendusel, makse tasuti 17.01.2025 Qmobi Europe OÜ poolt summas 160.55 eurot, kahjuteade esitati interneti vahendusel Sergei Romanovski poolt 30.01.2025 kell 11:15.
14.Vaidlus on tõusetunud selles, kas Sergei Romanovski esitas kindlustusandjale ebaõigeid andmeid või dokumente, millega lõi kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.
15.Süüdistatavate käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmiseks toob kohus esmalt välja Sergei Romanovski kui süüdistatava ja Qmobi Europe OÜ seadusliku esindaja ütlused ning seejärel kõrvutab neid asjas esitatud tõenditega.
16.Sergei Romanovski ütluste kohaselt ei mäleta ta täpset kuupäeva, millal veateade sõiduki Xxx armatuurlauale esimest korda ilmus, aga nägi esipaneelil kollast hoiatusmärki kuskil jaanuari alguses. See tehnilise rikke märge tuli esipaneelile kaootiliselt, vahest sõidu alguses, vahest kui lülitas mootori välja, alustas uuesti sõitu, siis mõne aja pärast jälle tuli esipaneelile. Oli ka üsna tihti juhtumeid, kui see teave ei olnud kogu sõidu aja ees. Sõiduki liikumisega mingeid probleeme ei esinenud. 15.jaanuaril otsustas sõiduki diagnostikale kirja panna, et välja selgitada rikke põhjus ja selgus, et andur andis märku jahutusvedeliku lekkest. Talle vastati, et tõenäoliselt tuleb mootor välja vahetada. Küsis, et mis juhtub autoga, kui jätkuvalt seda kasutab ja kas saab mootori vahetamise asemel vahetada vaid mõned varuosad, talle vastati, et nemad kõrvaldavad rikke mootori vahetusega, mitte jupiti. Siis ta ei uskunud diagnoosi, talle tundus imelik, et käesoleval ajal peab kohe kogu mootori vahetama, mitte tagavara osad. Teda ajendas peale 15.jaanuari Saksamaa xxx poole pöörduma kahtlus, et autoteenindus keeldub kõrvaldamast seda leket, aga tahab vahetada kogu mootori välja. Kindlustuslepingu sõlmimine oli tema ammune soov. Ausalt öeldes ta kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustustingimusi läbi ei lugenud. Tegi 30.jaanuaril avalduse, kuna sõiduauto enam ei sõitnud nii nagu vanasti. Selle kollase märgi asemel tuli esipaneelile juba punane märk, mis keelas sõiduauto ekspluateerimist ja kolme päeva jooksul see punane märk enam ei kadunud. Kahjuavaldusse märkis liiklusõnnetuse, kuna esitas avalduse xxx kindlustuse ekeskkonnas ja seal oli selline lahter nagu „muud valikud“, kus ainult liiklusjuhtumit ei olnud. Sõiduki remonttööde eest maksis lõpuks tema isiklikult. Alates 15.jaanuarist, kui esimest korda pöördus xxx keskuse poole ja siis selle kahju avalduse esitamiseni sõitis sõidukiga iga päev, stabiilselt 50-60 km päevas. Tal ei olnud soovi kedagi eksitada. Otsustas kasutada niiöelda kindlustust ning et autoteenindus ja kindlustusfirma omavahel otsustaksid, kes peab seda kahju korvama, et nad saaksid omavahel suhelda. Mõte hakata välja selgitama, kas kindlustuslepingu kaudu selle remondi tasumine on võimalik või mitte, tekkis tal pärast seda, kui sai U Dlt informatsiooni, et saab seda „goodwilli“ ainult tootjalt materjali eest, aga tööde eest esindus „goodwilli“ ei tee ja siis kuskil 27-ndal kuupäeval või midagi sellist tekkis mõte välja selgitada kindlustusfirma kaudu, kas see on võimalik või ei ole. U D käest sai teada 28. või 30.jaanuaril, midagi sellist. 15.jaanuaril oli esinduses, suhtles U Dga ja pärast suhtlust tehti autole diagnostika, kirjutas Saksamaale kirja, et üürib autot edasi ja ta ei muretsenud. Vastas Uele kohe, et saatku see hinnapakkumine kahjukäsitlejale - Xxx kindlustusele, see võis olla 30-ndal kuupäeval. Tal oli ennegi mõte kindlustuslepingu sõlmimiseks, aga pärast Ue kinnitust otsustas, et nüüd peab seda kindlasti tegema. Mõni päev hiljem tekkis mõte auto ära kindlustada siis, kui sai auto esinduse konsultandi käest teada, et enam ei ole garantiid ja mõningatel juhtudel võib seda teha kindlustusega. Tema mõtted langesid kokku Ue mõtetega ja kõik. Tema mäletamist mööda 15.jaanuaril oli Ue juures, aga mõned päevad hiljem sõlmis kindlustuslepingu. Ta ei süvenenud juriidilistesse aspektidesse, käitus nii nagu õigeks pidas.
27.jaanuaril muutus see rikke näidik punaseks, oli püsivalt esipaneelil ja ei olnud enam kollase hoiatusmärgina, varem oli rike kaootilise iseloomuga. 27.jaanuaril tekkis paneelile kiri „stop driving, go service“, et on tilkumine. Selle jahutusvedeliku sattumise kohta mootorisse räägiti talle autoteeninduses, see oli selle mootoririkke põhjus. 15.jaanuaril tehti sõidukile kompuuter diagnostika, aga füüsiliselt sõiduki ülevaatust ei toimunud. Sõiduautot sai ekspluateerida, mingisugust tehnilist probleemi ei olnud märgata, siis otsustaski pöörduda Saksamaale tootja poole.
15.ja 17-ndal kuupäevadel ta ei teadnud, mida tuleb üldse hakata remontima ja palju see kõik maksab. 15.jaanuaril sai ainult diagnostika arve, aga täis remondisumma maksumuse sai teada alles 28-ndal kuupäeval. Muid tunnuseid, et sõidukit ei saa kasutada, ei olnud, ainult see punane näidik. 28-ndal kuupäeval sai Uelt kirja, et ta ei pea mootori eest maksma ja sai temalt hinnapakkumise selle vahetamiseks. Siis pidi maksma ainult mootori vahetamise töö eest Tallinna esindusele. Vastuse Saksamaalt sai Xxx keskuse kaudu. Nädal või hiljem sai XXX-lt eitava vastuse. Pöördus Xxx keskusesse auto remontimiseks kas veebruari lõpp või märtsi algus. Läks autot ise remontima pärast seda, kui sai XXX-st eitava vastuse.
17.Seega nähtub Sergei Romanovski ütlustest kokkuvõtlikult alljärgnev. 15.01.2025 pöördus Sergei Romanovski Xxx keskusesse, kuna märkas enda sõiduki esipaneelile aeg-ajalt ilmunud kollast hoiatusmärki tehnilise rikke kohta. 15.01.2025 tehti sõidukile Xxx keskuses diagnostika ning selgus, et andur andis märku jahutusvedeliku lekkest, füüsiliselt sõiduki ülevaatust ei toimunud. Xxx keskuses selgitati, et tõenäoliselt tuleb sõiduki mootor välja vahetada. Ta ei uskunud diagnoosi, pöördus Saksamaa Xxx poole. 17.01.2025 tegi kindlustuslepingu, kuna see oli tema ammune soov, tal ei olnud soovi kedagi eksitada. Mõte auto ära kindlustada tekkis siis, kui sai auto esinduse konsultandi käest teada, et sõidukil ei ole enam garantiid ja mõningatel juhtudel võib seda teha kindlustusega. 17.01.2025 ta ei teadnud, mida tuleb remontima hakata ja kui palju see kõik maksab. 27.01.2025 muutus rikke näidik punaseks, oli püsivalt esipaneelil ja ei olnud enam kollase hoiatusmärgina, paneelile tekkis kiri „stop driving, go service“, et on tilkumine. 28.01.2025 sai teada sõiduki remondisumma maksumuse. 30.01.2025 tegi kahjuteate avalduse juhtumi kohta 27.01.2025, kuna sõiduauto enam ei sõitnud nii nagu vanasti. Kahjuavaldusse märkis liiklusõnnetuse, kuna esitas avalduse Xxx kindlustuse e-keskkonnas ja seal oli selline lahter nagu „muud valikud“, kus ainult liiklusjuhtumit ei olnud.
18.Seda, et Sergei Romanovski käis enda sõidukil esineva tehnilise rikke tõttu Xxx esinduses, kinnitavad tunnistaja U D (Xxx Tallinn teeninduskonsultant) ütlused. Juba 30.04.2025 koostatud äratundmiseks esitamise protokollis tundis U D ära Sergei Romanovski kui isiku, kes käis temaga vestlemas neli korda alates 15.01.2025 kuni 28.02.2025.a.
19.Tunnistaja U D ütluste kohaselt tõi Sergei Romanovski umbes aasta tagasi xxx neile diagnostikasse, diagnoosisid esimese elektrimootori rikke. Diagnostika eest esitas kliendile arve tema. Diagnostika on neil nagu juhitud veaotsing ja kui on probleem või viga, siis fikseerivad selle ka arve peale. Lause „Esimene elektrimootor vajab vahetust“ on diagnoos. Peale seda, et see fikseeritakse arves, jääb kanne ka nende maja arvutiprogrammi ja see läheb veel ElsaPro-sse ehk üle-euroopalisse Xxx programmi, mida saab ka teistes riikides näha. Klient tundis huvi, kui palju see mootori vahetus võib maksma minna. Mootor ise on suuruselt 4000 eurot ilma vahetuseta. Klient võttis selle lihtsalt teadmiseks ja lahkus, tal ei olnud infot, kas klient tahab seda remonti teha või mitte. Arve kuupäevaga 28.01.2025 väljastas tema. Arve tekkis, kuna auto omanik kirjutas tehasele kaebuse või reklamatsiooni, et
miks nii väikese läbisõiduga autol see mootor defektne on. Siis tehasest on info maaletoojale ja maaletooja tegi sellise hea tahte, et tehas võtab materjali enda kanda ja klient maksab ainult vahetuse. Klient sai nende tööde jaoks hinnapakkumise kuskil jaanuari lõpu poole. 15.jaanuaril kontrollis käinud autol kehtivat garantiid ei olnud. Tootja poolt detaili tarnimise arve läks Xxx AG-le ehk Xxxde tootjale. Seda ei maksnud kinni xxx OÜ või xxx Esindused OÜ. xxx Esindused OÜ sai selle detaili kätte, tellivad varuosa nagu igale autole. Varuosa tuleb kohale, panevad külge, selle varuosa arve esitavad maaletoojale ehk xxx ja omakorda xxx esitab selle Xxx AG-le. Maaletooja maksab neile selle kinni. Kui autol on läbisõit alla 100 000, siis teatud olukordades tehas ei näe kliendi süüd, et auto on katki läinud ja on valmis kompenseerima, vahest 100%, vahest 50%, iga juhtum on eriline. Antud juhul 100% varuosadest läks tehasele. Goodwill ehk hea tahe ongi see, kui garantii on lõppenud, samas maaletooja oli nõus ära tasuma kliendile tasuta detaili saamise. Hinnapakkumise remonditöö teostamiseks saatis kliendile meili peale. Klient saatis tehasele, tehas saatis maaletoojale, maaletooja võttis temaga (tunnistajaga) ühendust, et tee kliendile pakkumine ainult töö ja hoolduse kohta. Kui ta võtab auto töösse, siis küsib alati, kes on arve maksja. Kui autol on tehniline kindlustus, siis klient peab seda neile ütlema ja ta teeb pakkumise kindlustusele. Ilma kindlustuse aktseptita ta ei saa ühtegi liigutust teha. Klient tuli ja ütles, et tal on nüüd kasko, et ta (tunnistaja) teeks samasuguse arve kindlustusele. Xxx kodukorra järgi nad ei paku head tahet ehk goodwilli ei kindlustusfirmadele ega automüügi platsidele. Kui ta oleks pidanud tegema kindlustusele arve, siis see oleks tulnud 6000 eurot. See on tehase nõue, et kindlustustele ja automüüjatele nad goodwilli ei paku. Arve näitab, et autot ei olnud remonditud kindlustuse arvelt. Ütles kliendile, et see vea tekke kuupäev on arvutis auto mälus juhtplokis fikseeritud, et kui klient teeb kasko, aga viga on enne seda, siis see ei ole õige. Täpsustab, et on näinud klienti kolm korda, esimest korda tuli klient diagnostikasse, teist korda siis, kui arutasid, kas seda pakkumist saab kindlustusele teha ja kolmas kord, kui klient tõi auto töösse. Loomulikult iga kord tuli klient ka autole järgi, loeb seda nagu üheks korraks, tegelikult neli korda, kui klient tõi auto ja siis nädala pärast järgi tuli. Arutelu oli pärast hinnapakkumise esitamist. Kui klient pani kirja, et toob auto remonti, siis oli juba selge, kes maksab. Ei võta ühtegi autot töösse, kui ei tea, kes maksab. Kui on tegemist kindlustusjuhtumiga, siis kindlustus peab saatma garantiikirja, et garanteerivad sellises suuruses remondi ja alles siis hakkab tegutsema. Ilma garantiikirjata ta ühtegi liigutust ei tee. Antud juhul pidi maksma omanik.
20.Seega kattuvad U D ja Sergei Romanovski ütlused selles, et 15.01.2025 käis Sergei Romanovski Xxx esinduses ning toimus sõiduki diagnostika. Nimetatut toetavad ka sõiduki Xxx xxx kohta edastatud andmed. Vastuseks Põhja prefektuuri nõudekirjale sõiduauto Xxx xxx kohta vastas Xxx Tallinn esindaja 17.03.2025 alljärgnevalt: 15.01.2025 läbisõit 36856 km, esimene külastus – kliendi kaebus: Pardavõrk tõrge/rike, Xxx Tallinn diagnoos – esimene elektrimootor vajab vahetust. 25.02.-27.02.2025 läbisõit 37984 km, teine külastus – esimese elektrimootori vahetus ja hooldus. Veamälu protokollis näha olulised read, mille põhjal pannakse diagnoos – 07.01.25 on esmakordne vea tekkimine, läbisõit 36638. Xxx Tallinn esinduse poolt 17.03.2025 edastatud informatsioonist sõiduki Xxx xxx ajaloo kohta nähtub, et 15.01.2025 oli kliendi pretensiooniks elektrisüsteemi veateade armatuuris. Xxx Tallinn esinduse poolt 17.03.2025 edastatud informatsioonist sõiduki Xxx xxx hooldusajaloo kohta nähtub, et 15.01.2025 oli sõiduki Xxx xxx omanikule Qmobi Europe OÜ esitatud arve 2395235, kuna sõiduk oli remonditöökojas.
Arvelt 2395235 nähtub, et sõiduki Xxx xxx esimene elektrimootor vajab vahetust ning Qmobi Europe OÜ pidi tasuma 168 eurot.
21.Eeltoodud andmetest nähtuvalt ei ole kahtlust, et 15.01.2025 oli Sergei Romanovskile teada sõiduki elektrimootoris esinev viga. Kuna pärast diagnostikat pöördus Sergei Romanovski Saksamaa Xxx esinduse (tehase) poole, ei kahtle kohus selleski, et Xxx esindaja U D andis Sergei Romanovskile teada vea parandamise võimaliku hinna, s.o mootori maksumus suurusjärgus 4000 eurot pluss mootori vahetusele kuluv summa. Seega Sergei Romanovski väited, justkui ei oleks ta 17.01.2025 teadnud sõidukil esineva rikke võimalikku maksumust, ei ole usutavad.
22.Kohtu hinnangul annab Sergei Romanovski edasine käitumine piisava aluse väita, et tema soov ja tahe oli võimalik mootorivahetuse kulu katta kaskokindlustuse kaudu. Siinjuures tugineb kohus tõsiasjale, et juba 2 päeva pärast võimaliku remondikulu teadasaamist, s.o 17.01.2025, sõlmib ta sõidukile kaskokindlustuse, mille üheks kindlustuskaitseks on ka tehnilise rikke kindlustus, mis hõlmab muuhulgas ka rikkeid sõiduki mootoris.
23.Eelnimetatut toetab ka fakt, et juba 30.01.2025, s.o ligikaudu 2 nädalat pärast kaskokindlustuse sõlmimist, esitab Sergei Romanovski kahjuteate, kus juhtumi kirjeldusena on märgitud mootori jahutussüsteemi rike ehk rike, millest oli Sergei Romanovskit teavitanud Xxx esindus juba 15.01.2025 ning mis oli põhjuseks Sergei Romanovski poolt Saksamaa Xxx esinduse poole pöördumiseks. Siinjuures on oluline tähele panna, et kahjuteade esitatakse juba 27.01.2025 aset leidnud juhtumi kohta, mitte 30.01.2025 toimunu osas. Kuigi iseenesest ei ole varasemalt aset leidnud juhtumi märkimine kahjuteates esitatud materjalide pinnalt välistatud, omab nimetatud kuupäev kaalukat rolli Sergei Romanovski käitumisele hinnangu andmisel.
24.Nimelt 28.01.2025 on Xxx Tallinn poolt Qmobi Europe OÜ-le koostatud hinnapakkumine summas 2154,47 (koos käibemaksuga 2628,45 eurot) ning tööde sisuks elektrimootori eemaldamine ja paigaldamine. Hinnapakkumisel nähtub ka soodustus Qmobi Europe OÜ-le. Nimelt on viimasele reale kirjutatud: Reval Auto esindused OÜ soodustus Teile – 3376,51 eurot. Kohtu hinnangul sai Sergei Romanovski nimetatud hinnapakkumisest teada 28.01.2025, kuna asja materjalide juures on nimetatud kuupäevaga e-kiri sisuga, et Xxx Tallinn saadab Qmobi Europe OÜ-le lubatud pakkumise.
25.Eelnimetatud hinnapakkumise kujunemist Qmobi Europe OÜ-le on selgitanud tunnistaja U D. Tema ütluste kohaselt hinnapakkumise viimasel real olevat summat 3376,51 ei pidanud klient maksma, klient sai näha, kui palju see arve on tema jaoks soodsam ehk siis -3000 € + käive. Kõik need varuosad on arve peal, lõpus on nad miinusega, klient pidi maksma 2628 eurot ja maksis ka. Kogu arve oleks pidanud olema ligi 6000 eurot. Kui oleks läbi kindlustuse teinud, oleks olnud vähem kui 6000, sest kindlustusele on neil teised soodustused ja ka natuke teine tunnihind, võib-olla oleks 6000 asemel 5000 olnud. Aga seda soodustust -3000 ei oleks kindlasti olnud. Kindlustus oleks pidanud selle 5000 kinni maksma.
26.Järelikult 28.01.2025, s.o enne kahjuteate esitamist, sai Sergei Romanovski teada, et sõiduki mootori vahetus läheb talle maksma 2628,45 eurot ning sellest ajendatuna vormistas ta ka kahjuteate ilmselges lootuses selle summa hüvitamist kindlustusandja poolt. Sergei Romanovski ütlused, justkui oleks ta juba ammu soovinud sõidukile kindlustust teha, ei mõju sündmuste jada arvestades usutavalt.
27.Seda, et Sergei Romanovski ei olnud kindlustusandjale sõidukil Xxx xxx esinevast rikkest lepingu sõlmimisel teatanud, kinnitavad nii käesoleva otsuse p 11 osundatud kindlustusleping, kus kindlustusvõtja kinnitab sõidukil esinevate vigastuste puudumist, kui ka kannatanu Xxx Insurance SE esindaja V Vli ütlused.
28.Kannatanu Xxx esindaja V Vli ütluste kohaselt ei olnud kindlustusandjale sõiduki rike lepingu sõlmimisel teada. Said sellest teada alles siis, kui neile tehti kahjuteade ja kui said informatsiooni Xxx esindusest. Kui kindlustuslepingu sõlmimisel klient oleks neid informeerinud, et autol on selline rike, oleks eraldi otsustatud. Esimese kahjuteate esitamise ajal nad ei tea tegelikult juhtumi asjaolusid täpselt ja siis nad menetlevad seda nagu igat teist kahjuteadet. Kahjuteate esitamisel deklareeriti juhtumi toimumise ajaks kuupäev, mis mahtus kindlustuslepingu kehtivuse piiresse. Ehk siis sellest tulenevalt alustati seda menetlust kui kindlustusjuhtumi menetlust, mis kuulub kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. See on niimoodi kõikide kahjuteadete puhul. Kindlustus peab tegema otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Kui esitatakse kahjuteade, siis nad ei saa omada mingit seisukohta, peavad hakkama seda kontrollima. Selleks, et tehnilise rikke kindlustust üldse nii-öelda saaks kindlustada, on vajalik auto vanus teatud piirini, läbisõit teatud piirini ja siis kui näiteks auto on toodud välismaalt, siis on tehnilise rikke kindlustuse sõlmimise tingimuseks see, et ta oleks käinud hoolduses esinduses nii välismaal kui Eestis ja see oleks jälgitav. Nad kontrollivad, kas auto on korrapäraselt hoolduses käinud või mitte pärast seda, kui neile on kindlustusjuhtumi kohta tehtud hüvitamise taotlus. Seda ei kontrollita lepingu sõlmimisel ega pärast lepingu sõlmimist lihtsalt niisama. Seda kontrollitakse alles siis, kui neile tehakse taotlus kahju hüvitamiseks, sest kahju hüvitamise eelduseks on need samad tingimused. 7.02 oli neil juba Xxx esindusest informatsioon, millal klient sellesama veaga Xxx esinduses käis. Ehk siis kliendi vastus, millal see rike tema nägemuses tekkis, ei olnud enam oluline. Tema teadmiste järgi oli mootoririke, et jahutusvedelik pääses mootorisse ja mootor oli vaja vahetada. XXX-l selle juhtumi läbi rahalist kahju tekkinud ei ole. Sergei Romanovski on deklareerinud, kus vead tuvastati, ei oska seda kahtluse alla seada. Vea tuvastamise ja vea sisu kohta valeväite osas ei oska kahtluse alla seada, et see oleks vale. Kindlustusjuhtumi tekke koha kohta tema mäletamist mööda kahjuteates on kirjutatud, et see tekkis Tartu mnt 56 ehk siis selle kohta tal ei ole sellist väidet esitada, et see oleks vale. Samuti selle vea olemuse kohta, et mootoririke või mismoodi seal täpselt kirjas oli, selle kohta samuti ei saa väita, et see oleks vale. Arvab, et sinna (kahjuteatesse) on kirjutatud sellepärast liiklusõnnetus sõnana, et ilmselt ei ole tegemist Eesti inimesega ja sinna pidi midagi kirjutama. Ehk siis kui kahjuteadet täidetakse, siis seal on mingisugune koht, kus sa pead kirjutama. Nad ei ole Xxx kindlustuses ülemäära üle tähtsustanud seda sõna liiklusõnnetus, sest kõik ülejäänud info seal kahjuteates viitab ikkagi tavalisele tehnorikkele, mis tekkis nii-öelda sõiduki tavapärase kasutamise käigus, mitte liiklusõnnetuse käigus. Ehk siis see väljend liiklusõnnetus ei ole nende arvates seal oluline. Juhtumi kirjelduses: „Mootori jahutussüsteemis rike ja lekib jahutusvedelik mootorisse“ ei ole sisuliselt liiklusõnnetus, see on tehniline rike. Tema vastuses, mis on koostatud 7.02.2025, on kirjas: „Kahjukäsitluse käigus on tuvastatud, et seesama mootoririke on esinduses diagnoositud juba 15.01.2025 ehk selleks ajaks juba tekkinud“ – selle kohta küsis kahjukäsitleja kõigepealt esindusest ja mingil hetkel küsis tema veel täpsustavalt juurde. Aga esialgne info, et see auto käis mootori diagnostikas ja tuvastati mootoririke, anti kahjukäsitlejale enne seda kui tema seda üldse nägi. Kahjukäsitluse käigus on kahjukäsitlejale kohustus teha kindlaks kahju toimumise asjaolud ja kas kahju kuulub hüvitamisele või mitte. Kahjukäsitleja saatis Xxx esindusse küsimuse selle kohta. Antud juhul tekkis kahtlus. Tavaliselt kui kahjujuhtum toimub nii-öelda vahetult poliisi sõlmimise järgselt või sellise lühikese perioodi möödumisel esimese poliisi sõlmimisest ja varem ei ole lepinguid
sõlmitud, siis seda päringut tehakse, sest siis võib juhtuda see nagu praegu hiljem selguski, et tegelikult oli juba viga olemas ja siis sõlmiti alles leping.
29.Seda, et XXX kahjukäsitleja soovis 31.01.2025 Xxx esindusest informatsiooni sõidukil Xxx xxx esineva võimaliku tehnilise rikke kohta, kinnitab Xxx Tallinn ja kahjukäsitleja vahel ajavahemikul 31.01.2025 kuni 10.02.2025 toimunud e-kirjavahetus. 04.02.2025 on kahjukäsitlejale Xxx esindusest vastanud teeninduskonsultant U D, et Xxx xxx käis neil diagnostikas 15.01.2025, mure oli pardavõrgu rikke veateade, diagnostikas selgus, et esimene elektrimootor vajab vahetust, Xxxl oli tehase garantii kestvus kuni 25.03.2024 või 30000 km. 10.02.2025 vastuseks kahjukäsitleja küsimusele, et millal auto kliendile tagasi anti ja kas selle hetkel ka viga selgitati või sellekohast infot anti, vastas Xxx esindaja U D, et diagnostika tulemusena sai kliendile tehtud pakkumine auto korda tegemiseks, info auto remondi kohta edastas kliendile 15.01.2025, kui klient autol järgi käis.
30.Seda, et XXX xxx kahjukäsitleja soovis ka Sergei Romanovskilt täiendavat informatsiooni, kinnitab Sergei Romanovski 07.02.2025 e-kirja teel saadetud vastus. Nimelt 07.02.2025 on Sergei Romanovski kahjukäsitlejale Ilmari Ott vastanud, et rike ilmnes sõidu ajal, kui armatuurlauale ilmus hoiatus „On board system failure. Stop driving in a safe place“. Armatuuris ilmus hoiatus, mis käskis auto peatada turvalises kohas. Auto oli sõidukorras ja sai sellega sõita, kuid hiljem diagnostika tuvastas, et jahutusvedelik lekib esimesse mootorisse. Jahutusvedeliku nähtavaid lekkeid auto all ei olnud, kuid see lekib mootorisse, mistõttu on vajalik mootori vahetus.
31.07.02.2025 on XXX Insurance SE väljastanud Qmobi Europe OÜ-le nende seisukoha kindlustushüvitise taotlusele. XXX Insurance SE seisukoha järgi on kahjukäsitluse käigus tuvastatud, et seesama mootori rike on esinduses diagnoositud juba 15.01.2025 ehk oli selleks ajaks juba tekkinud, see tähendab, et kahju on igal juhul toimunud enne kindlustuslepingu sõlmimist. Tulenevalt eeltoodust ei olnud neil alust Qmobi Europe OÜ kindlustushüvitise taotlust rahuldada. Samuti osundas XXX Insurance SE esindaja, et kuivõrd sõiduki rikke olemasolu pidi kliendile teada olema, siis on tegemist ka kahjujuhtumi asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega eesmärgiga saada kindlustushüvitist, mis võib omakorda olla käsitletav kindlustuskelmusena karistusseadustiku järgi, seetõttu jätavad endale õiguse esitada politseile sellekohane kuriteoteade.
32.Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et Sergei Romanovski jättis asjas tähtsust omava informatsiooni (andmed sõidukil esineva tehnilise rikke kohta) õigeaegselt, s.o enne kindlustuslepingu sõlmimist, esitamata. Samas eeldas kindlustusandja, et kuna tehniline probleem oli sõidukil tuvastatud juba 15.01.2025, siis saavad nad sellekohase informatsiooni enne kindlustuslepingu sõlmimist, mitte pärast.
33.Seega on tõendamist leidnud, et 30.01.2025.a esitatud kahjuteade sisaldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid, st sõidukil ei tekkinud mootori jahutussüsteemi rike mitte 27.01.2025, vaid see oli tekkinud juba 15.01.2025.a.
34.Samas ei leia kohus, et Sergei Romanovski oleks esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid süüdistuses osundatud liiklusõnnetuse kohta. Sergei Romanovski kirjeldas, miks on kahjuteates sõna liiklusõnnetus (kirjutas avalduse Xxx kindlustuse e-keskkonnas ja seal oli selline lahter nagu „muud valikud“, kus ainult liiklusjuhtumit ei olnud) ning sellele ei esitanud kohtuistungil vastuväiteid ka kindlustusandja esindaja (tunnistaja V Vl).
35.Tunnistaja V Vli ütlustest nähtuvalt on kahjuteates mingisugune koht, mida tuleb täita, nad ei ole Xxx kindlustuses ületähtsustanud seda sõna liiklusõnnetus, sest kõik ülejäänud info seal kahjuteates viitab ikkagi tavalisele tehnorikkele, mis tekkis nii-öelda sõiduki tavapärase kasutamise käigus, mitte liiklusõnnetuse käigus.
36.Kuigi süüdistuses on asjakohatult heidetud Sergei Romanovskile kui süüdistatavale ja Qmobi Europe OÜ seaduslikule esindajale ette ebaõigete andmete esitamist seonduvalt liiklusõnnetusega, on süüdistuses piisavalt informatsiooni, kontrollimaks Sergei Romanovski käitumises KarS § 212 koosseisuliste tunnuste esinemist, s.o kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomist kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kohus peab tehniliseks trükiveaks juriidilise isiku süüdistuse teises lõigus esinevat kuupäeva „17.10.2025“ lause osas „kehtivusperioodiga 17.10.2025-16.01.2026“, sest kahtlemata on läbivalt õigeks kuupäevaks 17.01.2025, mis on õigesti kajastatud ka füüsilise isiku süüdistuse teises lõigus.
37.Süüdistuse kohaselt kinnitas Sergei Romanovski lepingu sõlmimisel ning kindlustuspoliisi saamisel sõidukil vigastuste puudumise ja kindlustas selle tehnilise rikke riski, tegelikult oli sõiduk lepingu sõlmimise päevaks juba vigane. Sellekohased andmed on ka juba eespool osundatud kaskokindlustuse lepingus, kus Sergei Romanovski Qmobi Europe OÜ esindajana kinnitas, et sõidukil puuduvad kindlustamise hetkel vigastused, vigastuste olemasolul on nendest kindlustusandjat teavitatud.
38.Antud juhul on selgelt tuvastatud, et Sergei Romanovski ei teavitanud kindlustusandjat õigeaegselt sõiduki tehnilisest rikkest, mis oli Sergei Romanovskile teada juba enne lepingu sõlmimist. Ometi on ta lepingus kindlustuskaitsena märkinud ka tehnilise rikke kindlustuse. Arvestades Sergei Romanovski teadlikkust sõidukil esinevast tehnilisest rikkest ning tema käitumist tervikuna, sealhulgas kahjuteatega seotud sündmuste lühikest ajavahemikku, on selge, et Sergei Romanovski ei teatanud kindlustusandjale kaskokindlustust sõlmides kõigist olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada kindlustusandjat lepingu sõlmimisel.
39.Seega on Sergei Romanovski oma tegevusega loonud kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse. Nagu kohus juba eespool otsuse p 9 osundas, siis kindlustuskelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei ole eksimus, varakäsutus ja varalise kasu saamine nõutavad. Oluline on kindlustushüvitise saamise eesmärk ning arvestades Sergei Romanovski tegevuste ajalist järjestust on tuvastatav, et just sellest eesmärgist lähtuvalt ta ka tegutses. Sellist tegevust on kohus kajastanud otsuse p 22 ja 23 ja nimelt - juba 2 päeva pärast võimaliku remondikulu teadasaamist sõlmis ta sõidukile kaskokindlustuse, mille üheks kindlustuskaitseks on ka tehnilise rikke kindlustus ning õige varsti, s.o 30.01.2025, esitas Sergei Romanovski kahjuteate, kus juhtumi kirjeldusena on märgitud rike, millest oli Sergei Romanovski teadlik juba enne kindlustuslepingu sõlmimist, kuid millest ta kindlustusandjat ei teavitanud. Sergei Romanovski pani teo toime kavatsetult, sest ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks.
40.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kogutud tõenditega veenvalt tuvastatud KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine Sergei Romanovski poolt.
41.Kohus on seisukohal, et Sergei Romanovski tegevust on võimalik omistada ka Qmobi Europe OÜ-le KarS § 14 lg 1 alusel.
42.Sergei Romanovski on Qmobi Europe OÜ juhatuse liige ning sõiduk Xxx xxx kuulub Qmobi Europe OÜ-le. Juhatuse liikmena oli Sergei Romanovskil pädevus ja võimalus juriidilise isiku huvides tegutseda ning vastavaid otsuseid mõjutada. Siinjuures arvestab kohus Sergei Romanovski ütlusi, mille kohaselt oli auto ostetud firmale, kuna tal oli idee osaleda Bolt äritegevuses, et osutada taksoteenust ning siis saaks sõidukit kasutada mitu autojuhti. Järelikult lepingut sõlmides oli Sergei Romanovskil lootus, et sõiduki tehnilist riket ei pea ta oma vahenditega likvideerima ehk et tema eesmärgiks oli hoida kokku ettevõtte raha. Ilmselgelt tegutses S.Romanovski juriidilise isiku huvides. Seega on kuritegu toime pandud Qmobi Europe OÜ huvides ning Qmobi Europe OÜ on toime pannud KarS § 212 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Karistus
43.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17). Kohus luges tõendatuks, et Sergei Romanovski pani toime KarS § 212 lg 1 ning Qmobi Europe OÜ KarS § 212 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 212 lg 1 sanktsioon sätestab karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust, mida Romanovski kohtuistungil avaldas. Tuvastatud tegevusega ei ole kannatanule varalist kahju tekkinud. S.Romanovski omab ühte kehtivat kriminaalkaristust teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest, katseaeg lõppes 19.09.2024.a. Romanovskit iseloomustab varasem karistatus samuti kindlustuskelmuse eest, tookord karistati teda käskmenetluses rahalise karistusega. Kaaludes karistusliigi valikut, ei pea kohus enam põhjendatuks karistada Romanovskit rahalise karistusega. Süü suurust arvestades peab kohus põhjendatuks karistada Romanovskit vangistusega, mida ei pöörata täitmisele 2-aastase katseaja jooksul, mis on eelmisest karistusest pikem katseaeg. Kohus ei nõustu riikliku süüdistaja ettepaneku kohaldada šokivangistust, mis antud juhul on esiteks ajaliselt toimepandud teost lahutatud ja teiseks, ei ole tegemist sellise iseloomuga teoga, mis kindlasti vajaks osaliselt reaalset vangistust. Katseaja määramisega on võimalik mõjutada süüdlast hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. KarS § 212 lg 2 sanktsioon sätestab karistuseks rahalise karistuse. Arvestades kergendava asjaoluna kahetsust ja varalise kahju puudumist on kohtu hinnangul proportsionaalne karistus juriidilisele isikule rahaline karistus 6000 eurot, st summas, mille ulatuses taotleti kindlustushüvitist (oleks esitatud arve kindlustusele). Kohtu hinnangul ei vasta süü suurusele karistuse määramine summas, mis on lähedane sõiduki maksumusele. Kohus määrab rahalise karistuse tasumise ositi, arvestades juriidilise isiku maksuvõimet, samuti eesmärgil, et kohtuotsus oleks täidetav. Menetluskulud
44.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. Selleks, et kohtuotsus oleks täidetav ning et mitte asetada süüdistatavaid raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7, 12). Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vara arestimine
45.Harju Maakohtu 09.09.2025.a määrusega nr 1-25-4451 arestiti rahalise karistuse täitmise tagamiseks QMOBI EUROPE OÜ-le (registrikood 14359621) kuuluv sõiduauto Xxx xx, reg. nr xxx (VIN-kood XXX). Käesoleva otsusega mõistab kohus karistuseks juriidilisele isikule rahalise karistuse, mille tagamiseks sõiduk on arestitud. Seega tuleb vabastada sõiduk aresti alt ja tagastada omanikule pärast rahalise karistuse tasumist. Asitõendid
46.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. DVD-plaadid salvestatud andmetega jäävad kriminaaltoimiku juurde. Asitõendiks on süüdistusaktis märgitud sõiduk Xxx xxx reg.nr.xxx, mis asub politseiparklas ning selles osas on kohus võtnud seisukoha arestitud vara lõigus, otsuse p.45. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.