Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu hagi X vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. oktoobri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Sõpruse apellatsioonkaebus X apellatsioonkaebus
korteriühistu
Kaebuse hind ringkonnakohtus
Tallinn, Sõpruse pst
apellatsioonkaebuse hind 640 eurot X apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
korteriühistu
pst
Menetlusosalised ja nende Hageja Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu esindajad ringkonnakohtus (registrikood 80177333), lepinguline esindaja Margus Saulep Kostja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31. oktoobri 2023 otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 640 euro väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada ja mõista Xlt Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu kasuks täiendavalt välja 640 eurot.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31. oktoobri 2023 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teha uus menetluskulude jaotus, millega jätta maakohtus poolte menetluskulud (välja arvatud AS-ile Starman makstud rahaga seotud kahjunõude menetluskulud) 70 % ulatuses Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu kanda ja 30 % ulatuses X kanda.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1 Rahuldada hagi 94 euro osas õigeksvõtul põhineva otsusega. 3.2 Välja mõista Xlt Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu kasuks 94 eurot. 3.3 Rahuldada hagi 640 euro väljamõistmise osas ja mõista Xlt Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu kasuks täiendavalt välja 640 eurot. 3.4 Jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata. 3.5 Jätta maakohtus poolte menetluskulud (välja arvatud AS-ile Starman makstud rahaga seotud kahjunõude menetluskulud) 70 % ulatuses Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu kanda ja 30 % ulatuses X kanda.
4.Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta X kanda. X apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Rahuldada Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu apellatsioonkaebus.
6.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Sõpruse pst 14 korteriühistu (hageja) esitas 04.07.2019 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu kahju hüvitamiseks summas 2528,84 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 28.06.2018 hageja üldkoosolek ning koosolekul valiti uued juhatuse liikmed. Kuni uue juhatuse valimiseni oli juhatuse liikmeks kostja. Pärast juhatuse liikmete vahetust tuvastati, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja tekitanud kahju 2528,84 eurot.
3.Kostja on perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015 kandnud endale kümnel korral 64 eurot. Ülekannete selgitusse on märgitud „autokompensatsioon“ ja „isikliku auto kasutamise hüvitis“, kuigi hagejal puuduvad otsused, mille alusel oleks kostjal olnud õigus autokompensatsiooni saada. Kostja peab saadud summa, s.o 640 (10 x 64) eurot, ühistule tagastama.
4.Hageja konto väljavõttest nähtub, et 01.08.2014 on tasutud AS-ile Starman 40 eurot. Makse selgituseks on märgitud „võlgnevus, Palusambla 4“. Kostja on täitnud hageja
vahendite arvelt kohustust, mis ei ole seotud hagejaga, vaid Aktsiaseltsiga Kragen, mille juhatuse liikmeks on kostja.
5.Kostja sõlmis hageja esindajana laenulepingu AS-iga Swedbank. Lepingu p 12.1 kohaselt on korteriühistu kohustatud kindlustama korterelamu kaasomandi mõttelise osa panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsis ning esitama kindlustamist tõendavad dokumendid pangale lepingu jõustumise päeval, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu p 12.5 kohaselt on korteriühistu kohustatud hoidma kindlustulepingu kehtivana. Kostja on jätnud laenulepingust tuleneva kindlustuspoliisi esitamise kohustuse täitmata, millega on hagejale kaasnenud leppetrahv 96 eurot (hageja on tasunud leppetrahvi Swedbank AS-ile 04.04.2017).
6.Elamu küttekatla väidetava hoolduse eest tasus kostja OÜ-le Romgaas Grupp 2015. aastal 600 eurot ja 2018. aastal 852,84 eurot, seega kokku 1452,84 eurot. Hagejal puuduvad mistahes dokumendid, mis kinnitaks, et antud ettevõte on hagejaga lepingulistes suhtes olnud ja ühistule teenuseid osutanud.
7.Kostja kandis 30.06.2018 AS-ile Elgüks 300 eurot prügiveoteenuse eest. Makse selgituseks on märgitud: „Arve nr 20171225, 30.12.2017.a, 20180330, 30.03.2018, transpordi teenus, ehitusprahi, vana mööbli, rehvid äravedu.“ Puuduvad makse selgituses märgitud arved ja ka hageja otsused, et prügi äraveoteenust tellitakse AS-ilt Elgüks. Lisaks korraldati suuremahulisi koristustöid 2018. aasta novembris. Koristustöödega kaasnes vajadus tellida prügi äraveoteenust, mida osutas hagejale VR Vedu OÜ. Seega on prügi äraveoteenust osutanud hoopis VR Vedu OÜ. Kostja vastus
8.Kostja vaidles hagile vastu. Maksed OÜ-le Romgaas Grupp on tehtud maagaasi kraani vahetuse, püstiku kraani vahetuse ja katla hoolduse eest. AS Elgüks osutas hagejale pidevalt sise- ja välikoristuse teenust.
9.01.08.2014 kandis kostja hageja pangakontolt AS-le Starman ekslikult 40 eurot Palusambla 4 kinnistuga seotud kohustuse täitmise eest, kuid kostja märkas seda samal päeval ning AS Kragen tagastas hagejale 40 eurot selgitusega „Vale ülekanne tagastus, Starman“.
10.Kostja ei eita, et 04.04.2017 tasuti hageja pangakontolt Swedbank AS-ile 96 eurot leppetrahvi kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest. Vastav olukord juhtus ajal, mil arutati kindlustusfirmade parimaid pakkumisi ning selle tõttu lasti mööda kohustusliku kindlustuspoliisi esitamise tähtaeg. Kostja leiab, et mõlemal endisel juhatuse liikmel lasub kohustus hüvitada solidaarselt kahju ja nõue leppetrahvi kompenseerimiseks tuleb esitada nii kostjale kui teisele juhatuse liikmele Cle.
11.Hageja majas olev korter nr 6 kuulub AS-ile Kragen, kelle juhatuse liige kostja on. Kostja elukoht ei ole hageja majas ning kostja kasutas hageja juhatuse liikme kohustuste täitmiseks enda isiklikku autot. 2006. aastal võeti vastu otsus, millega otsustati maksta juhatuse liikmetele kompensatsiooni isikliku auto kasutamise eest. Seda otsust ei ole tänase seisuga muudetud. Kompensatsiooni on juhatusele makstud nii 2006.a, 2007.a kui 2013.a. Kostja on lähtunud praktikast, mis on kehtestatud 2006.a. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus tegi 31.10.2023 otsuse, millega rahuldas hagi 94 euro osas õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistis 94 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2301,80 eurot ja viivise.
13.Maakohus märkis, et 02.03.2022 määrusega võttis kohus vastu hageja 14.05.2021 osalise hagist loobumise ja lõpetas menetluse hageja nõude osas, milles ta palus kostjalt välja mõista kostja poolt AS-ile Starman tasutud 40 eurot.
14.Kostja on 21.09.2023 kohtuistungil avaldanud, et võtab leppetrahvi nõude osas hagi õigeks. Seetõttu teeb kohus 94 euro osas õigeksvõtul põhineva otsuse.
15.Maakohus märkis, et hageja on tasunud kostjale autokompensatsiooni perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015, AS-ile Elgüks on hageja tasunud 300 eurot 30.06.2018, OÜle Romgaas Grupp on hageja tasunud 14.01.2015 600 eurot ja 04.07.2018 852,84 eurot. Seega on hagi aluseks olevad sündmused toimunud perioodil 2014-2018. Kuni 31.12.2017 reguleerisid korteriomanike kohustusi ning suhteid teiste korteriomanike ja korteriühistuga korteriomandi seadus (KOS) ja korteriühistu seadus (KÜS). Alates 01.01.2018 hakkas kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Kohus kohaldab, sõltuvalt ülekande tegemise hetkest, käesoleva tsiviilasja lahendamisel kuni 2017. aastani kehtinud KOS-i ja KÜS-i ning alates 2018. kehtivat KrtS-i.
16.Kohus leidis, et hageja poolt kostja vastu esitatud autokompensatsiooni hüvitamise nõue 640 eurot tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja hageja juhatuse liikmena tasus endale hüvitist selgitusega „autokompensatsioon“ ja „isikliku auto kasutamise hüvitis“ (köide I, tlk 12). Kokku tasus kostja endale autokompensatsiooni 64 eurot kuus, perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015, s.o kokku 640 eurot (64 x 10 kuud).
17.Kohus leidis, et kostjal oli autokompensatsiooni õigus saada 28.06.2007 üldkoosolekul vastu võetud otsuse alusel, millega kinnitati 2007/2008 majanduskava (I köide, tlk 177). Kostjale tasutud autokompensatsioon on majandamiskulu KÜS § 15 1 lg 1 tähenduses, mis kajastatakse majandustegevuse aastakavas. Kuigi KÜS § 15 lg 1 kohaselt tuli majanduskava koostada ja esitada korteriühistule kinnitamiseks igal aastal, kehtis majanduskava 2007. aastast kuni järgmise majanduskava vastuvõtmiseni või
majanduskavas märgitud majandamiskulude kohta eraldiseisva üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseni. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et pärast 2007. aastat, s.o perioodil 2007-2015, ei võetud vastu ühtegi uut majanduskava.
18.Käesoleval juhul on autokompensatsiooni maksmine otsustatud majanduskava kehtestamise teel, mitte eraldiseisva korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Hageja leidis, et majanduskavaga ei ole võimalik autokompensatsiooni maksmist otsustada ning selleks peab olema eraldiseisev üldkoosoleku otsus. Kohus sellega ei nõustunud. KÜS § 15 lg 1 kohaselt esitatakse majandustegevuse aastakava üldkoosolekule kinnitamiseks. Korteriühistul on õigus majandamiskulusid nõuda mh majandamiskava alusel, sarnaselt on majanduskavas sätestatud nõudeõigus juhatuse liikmel talle lubatud kompensatsiooni osas. Õiguslikus mõttes ei ole vahet, kas korteriühistu liikmed võtavad vastu otsuse majanduskava kehtestamise kohta või märgitakse majanduskavas märgitu üldkoosoleku protokollis. Mõlemal juhul on korteriühistu liikmed enda tahet väljendanud. Korteriühistu liikmetele oli 28.06.2007 majanduskava kehtestades arusaadav, et määratakse juhatuse liikme autokompensatsioon. Ka Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-133-15 (p 15) selgitanud, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuses olevate majandamiskulude tegemise saab mh heaks kiita üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 (p 18). Maakohus leidis, et seadusest ei tulene kohustust määrata juhatuse liikme tasusid ja muid hüvitisi (nt autokompensatsiooni) nimeliselt. Samuti ei välista sõidupäeviku puudumine juhatuse liikmele hüvitise maksmise juhul, kui selline otsus on vastu võetud. Sõidupäeviku pidamine on oluline maksuõiguslikus tähenduses.
19.Kohus leidis, et OÜ-le Romgaas Grupp tasutud 1452,84 euro hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja tasus hageja juhatuse liikmena 14.01.2015 OÜ-le Romgaas Grupp 600 eurot selgitusega „arve nr. 260 gaasitööd“ (I köide, tlk 22). OÜ-lt Romgaas Grupp teenuse tellimiseks ja talle tasu maksmiseks oli vaja üldkoosoleku otsust vastavalt KOS § 15 lg-le 3, § 15 lg 6 p-le 2 ja § 17 lg-le 1. Kostja ei ole tõendanud, et ta tellis ja maksis tasu OÜ-le Romgaas Grupp üldkoosoleku otsuse alusel. Kohus leidis, et kuigi kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei ole hagejale kahju tekkinud. EG Võrguteenused aktiga on tuvastatud, et gaasiseadeldisel tuli teostada aktis märgitud tööd ning kostja leidis tööde tegemiseks OÜ Romgaas Grupp. Viimasele 600 euro tasumine teostatud tööde eest oli põhjendatud. Hageja on vastusoorituse saanud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja tasus hageja juhatuse liikmena OÜ-le Romgaas Grupp 04.07.2018 852,84 eurot selgitusega „arve 556, 557, 558, 559 remont, hooldus katlamajas“ (I köide, tlk 24). Kohus leidis, et OÜ-lt Romgaas Grupp teenuse tellimiseks ja tasu maksmiseks oli vaja üldkoosoleku otsust. Kostja ei ole tõendanud, et nende tööde tegemiseks on olemas üldkoosoleku otsus. Seega ei ole kostja teenuse tellimisel ja tasu maksmisel käitunud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Samas on tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega tõendatud arvetel märgitud tööde tegemine. Seega ei ole hagejal tekkinud kahju 852,84 euro ulatuses.
20.Kohus leidis, et AS-ile Elgüks tasutud 300 euro hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest nähtub et kostja tasus hageja juhatuse liikmena 30.06.2018 AS-ile Elgüks 300 eurot selgitusega „Arve nr. 20171225, 30.12.2017; 20180330, 30.03.2018.a, transpordi teenus, ehitusprahi, vana mööbli. rehvid äravedu“ (I köide, tlk 29).
21.Arvest nr 20171225 (I köide, tlk 140) nähtub, et arve on esitatud hagejale AS Elgüks poolt prügi äraveo ning 2017. aasta septembris toimunud katuse remondi ja vana eterniidi äraveo eest summas 200 eurot. Kohus leidis, et kostja, olles hageja juhatuse liige, võis käesoleval juhul parandada katuse ning tellida katuse parandamisest tekkinud prügi äraveo ilma üldkoosoleku otsuseta. Kostja on tõendanud, et 21.09.2017 on teostatud katusetööd ning need olid suurema kahju tekkimiseks hädavajalikud.
22.Arvest nr 20180330 nähtub, et arve on esitatud hagejale AS Elgüks poolt prügi äraveo ja 03.2018 trepikoja koristamise eest. Kostja ei ole tõendanud, et arvel nr 20180330 märgitud teenuse tellimiseks oli korteriühistu vastu võtnud otsuse. Tõendatud pole ka, et nimetatud arvel märgitud tööd olid sedavõrd kiireloomulised ja vajalikud TsÜS § 63 lg 1 mõttes, et üldkoosoleku otsuse vastu võtmine ei olnud võimalik. Kuigi kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tasus AS-ile Elgüks arve nr 20180330 ilma üldkoosoleku otsuseta, ei ole hagejale kahju tekkinud. Hageja ei ole esile toonud, et arvel märgitud summa ei vasta turu keskmisele hinnale. Kohus leidis, et koristus ja prügi äravedu on sellise iseloomuga teenus, mis on korteriühistutele hädavajalik, sõltumata üldkoosoleku otsuse olemasolust. Seega oli AS-ile Elgüks arve nr 20180330 tasumine põhjendatud.
23.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on palunud menetluskulude jaotust lahendades arvestada, et kostja esitas ülekannetega seotud dokumendid alles kohtumenetluse käigus.
24.Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus nõustus hagejaga, et kostja on nõuete aluseks olevad dokumendid esitanud alles menetluse käigus ning kohtumenetlust oleks saanud vältida, kui kostja oleks hagejale vastanud ning dokumendid esitanud enne kohtumenetlust.
25.Hageja lepinguline esindaja on teinud istungieelselt toiminguid 20,75 tundi, summas 1867,50 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 90 eurot. Eeltoodud summale lisandub istungil osalemine 1,77 tundi. Seega on hageja lepinguline esindaja teinud toiminguid kokku 22,52 tundi. Kohus leidis, et need on põhjendatud ja vajalikud nimekirjas märgitud kujul. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 2026,8 euro ulatuses (22,52 x 90 = 2026,8). Lisaks lepingulise esindaja kuludele on hageja tasunud 275 eurot riigilõivu, mis on põhjendatud ja vajalik kulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2301,8 euro ulatuses (2026,8 + 275 = 2301,8) ja viivis menetluskuludelt.
Hageja apellatsioonkaebus
26.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi autokompensatsiooniga seotud kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 640 eurot. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt 640 eurot välja.
27.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tulene seadusest juhatuse liikmele õigust saada isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist. Juhatuse liikmel on seda õigus saada üksnes siis, kui seda otsustab üldkoosolek. Maakohus leidis, et kostjal oli õigus perioodil 09.09.201401.06.2015 saada autokompensatsiooni 28.06.2007 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse alusel, millega kinnitati 2007/2008 majanduskava. Majanduskava ei ole kohaseks dokumendiks, mille pinnalt hinnata, kas kostja oli juhatuse liikmena õigustatud saama hüvitist. Asjaolu, et majanduskava koosseisus on ette nähtud maksete kogumine autokompensatsiooniks, ei tähenda automaatselt seda, et juhatuse liikmel tekib hüvitise saamise õigus. Majanduskava eesmärgiks ei ole reguleerida ühistu ja juhatuse liikme vahelisi õigussuhteid, vaid luua alus majandamiskulude nõudmiseks korteriomanikelt. Majanduskava alusel ei teki juhatuse liikmel nõudeõigust korteriühistu vastu. Samuti saab hüvitisi määrata üksnes isikupõhiselt. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas kehtis 2007.a majanduskava autokompensatsiooni väljamaksmise perioodil. Lisaks ei ole kostja oma sõidukulusid dokumenteerinud (pidanud sõidupäevikut). Kostja apellatsioonkaebus
28.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles menetluskulud jäid kostja kanda ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 2301,80 eurot ja viivis. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2690 eurot ja viivis.
29.Hagejal oli enne hagi esitamist olemas kõik dokumendid, mille analüüsimise järel jättis kohus hagi rahuldamata. Hageja ei soovinud enne hagi esitamist süveneda tegelikesse asjaoludesse ja tutvuda soojussõlmes teostatud tööde vastuvõtmise aktidega. Samuti oli hagejal võimalik tutvuda OÜ Romgaas Grupp väljastatud arvetega ja OÜ-le Romgaas Grupp tehtud pangaülekannetega. AS-iga Elgüks seonduvaid tellimused ja arved olid hagejale kättesaadavad korteriühistu e-postkastis. Kostja käitumine ei olnud selline, mis andnuks hagejale mõistliku põhjuse hagi esitamiseks. Ebaõige on menetluskulude kostja kanda jätmine olukorras, kus kohus on leidnud, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Vastused apellatsioonkaebustele
30.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi autokompensatsiooniga seotud kahjuhüvitise summas 640 eurot väljamõistmiseks. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
32.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata 640 eurot ning teha uus otsus, millega kostjalt hageja kasuks välja mõista täiendavalt 640 eurot. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
33.Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 640 eurot seoses sellega, et kostja oli hageja juhatuse liikmena maksnud perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015 endale 640 eurot isikliku auto kasutamise hüvitist (autokompensatsiooni). Maakohus leidis, et kostjal oli seda õigust saada, kuna 28.06.2007 üldkoosolekul vastuvõetud 2007/2008 majandustegevuse aastakavas oli autokompensatsioon ettenähtud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega.
34.Asja materjalist nähtub, et korteriühistu võttis 28.06.2007 üldkoosolekul vastu otsuse, millega kinnitati 2007/2008 majandustegevuse aastakava (I kd tl 177-178). Vaidlus puudub, et majandustegevuse aastakava sisaldas juhatuse liikme autokompensatsiooni 1000 krooni kuus. KÜS § 15 lg 1 p-d 1-3 sätestavad, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
35.Kolleegium märgib, et majandustegevuse aastakava eesmärgiks on sätestada korteriühistu majandamise järgmise aasta kulud ja tulud ning anda õiguslik alus korteriühistu rahalistele nõuetele korteriühistu liikmete vastu. Majandustegevuse aastakavast ei tulene korteriühistu juhatuse liikmele nõudeõigust korteriühistu vastu. Hageja leiab, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-st 281 tulenevalt sai juhatuse liikmele hüvesid määrata üldkoosoleku otsusega. Ringkonnakohus selgitab, et MTÜS § 28 1 ei kehtinud 28.06.2007 üldkoosoleku toimumise ajal. Siiski tuli sama põhimõte MTÜS § 19 p-st 5, mis sätestas, et üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine. Käesoleval juhul ei ole tsiviilasjas esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega on määratud juhatuse liikmele autokompensatsioon. Üksnes asjaolust, et majandustegevuse aastakava koosseisus on ette
nähtud maksete kogumine autokompensatsiooniks, ei tulene, et juhatuse liikmel tekib hüvitise saamise õigus. Majandustegevuse aastakava vastuvõtmist ei saa käsitleda korteriühistu üldkoosoleku otsusena maksta juhatuse liikmele autokompensatsiooni ning majandustegevuse aastakava ei ole õiguslikuks aluseks juhatuse liikmele autokompensatsiooni nõudmiseks.
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-133-15 (p 15) ja 3-2-1-61-14 (p 18) ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Nendes lahendites on jaatatud võimalust majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel kiita heaks juba tehtud kulutused. Antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Tsiviilasjas ei ole esitatud tõendit, millega oleks kiidetud heaks perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015 makstud autokompensatsioon.
37.Kostja on viidanud ka korteriühistu üldkoosoleku 20.06.2006 otsusele 2006/2007 majandustegevuse aastakava vastuvõtmise kohta (I kd tl 185-186), kuid ka sellel üldkoosolekul ei ole korteriühistu liikmed võtnud vastu otsust juhatuse liikmele autokompensatsiooni määramise kohta. Samuti on kostja tuginenud korteriühistu juhatuse koosoleku 17.06.2006 otsusele korteriühistu juhatuse liikmele autokompensatsiooni (1000 krooni kuus) määramise kohta (II kd tl 2). Kolleegium on eelnevalt selgitanud, et juhatuse liikmele hüvitise määramine on üldkoosoleku pädevuses. Seda ei saa otsustada juhatus ise. Pealegi ei olnud kostja 2006.a veel hageja juhatuse liige. Ka asjaolust, et juhatuse liikmetele on makstud autokompensatsiooni 2006.a, 2007.a ja 2013.a, ei saa tuletada kostja õigust saada autokompensatsiooni perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015.
38.Vastavalt MTÜS § 32 lõikele 1 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. MTÜS § 32 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kolleegium leiab, et kuna autokompensatsiooni maksmiseks puudus korteriühistu üldkoosoleku otsus, siis on kostja autokompensatsiooni maksmisega, perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015 summas 640 eurot, rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Lisaks sellele, et autokompensatsiooni maksmiseks puudus üldkoosoleku otsus, ei ole kostja tõendanud, et ta on perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015 teinud oma sõidukile kulutusi juhatuse liikme ülesannete täitmiseks ning nende kulutuste suurust. Seega on autokompensatsiooni väljamaksmisega tekitatud hagejale kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Kuna ilma autokompensatsiooni maksmiseta ei oleks kahju tekkinud, siis on rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 640 eurot.
39.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2301,80 eurot ja viivise. Ringkonnakohus ei nõustu
maakohtu käsitlusega. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hagi jäi maakohtus valdavas osas rahuldamata, siis võimaldanuks TsMS § 162 lg 4 jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, mitte aga jätta hageja menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Lisaks ei ole TsMS § 162 lg 4 rakendamine käesoleval juhul põhjendatud. Ka pärast seda, kui kostja esitas OÜ-ga Romgaas Grupp ja AS-iga Elgüks seonduva nõude osas kohtule tõendid jäi hageja oma nõude juurde ja vaidles esitatud tõenditele vastu. Muuhulgas leidis hageja, et kostja poolt esitatud OÜ Romgaas Grupp ja AS Elgüks arved on vormitatud tagantjärgi ning arvetel kajastatud teenuse saamine on tõendamata. Seega puudub alus asuda seisukohale, et kui kostja oleks tõendid esitanud enne kohtumenetlust, oleks selles osas jäänud hagi esitamata.
40.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jaotada maakohtu menetluskulud lähtuvalt hagi rahuldamise ulatusest. Kolleegium märgib, et AS-ile Starman tehtud maksega seotud kahjunõude osas on menetluskulud juba jaotatud. Maakohus võttis 02.03.2022 määrusega vastu osalise loobumise hagist, lõpetas menetluse hageja nõude osas, milles ta palus kostjalt välja mõista kostja poolt AS-ile Starman tasutud 40 eurot, ja jättis selle nõudega seotud menetluskulu hageja kanda. Seega tuleb maakohtu menetluskulud jaotada ülejäänud osas.
41.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Autokompensatsiooniga, Swedbank AS-ile makstud leppetrahviga ning OÜ-le Romgaas Grupp ja AS-ile Elgüks tehtud maksetega seotud kahjunõude kogusuurus on 2488,84 eurot. Sellest rahuldatakse 736 eurot (Swedbank AS-ile makstud leppetrahv 96 eurot, autokompensatsioon 640 eurot). Seega tuleb maakohtu menetluskulud (v.a AS-ile Starman makstud rahaga seotud kahjunõude menetluskulud) jätta 70 % ulatuses hageja kanda ja 30 % ulatuses kostja kanda.
42.Arvestades, et hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja kanda ja kostja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
43.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.