4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade D.B. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 25.01.2021 määrusega kuulutati välja D.B. pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 19.08.2021 kohtumäärusega (jõust. 09.09.2021) lõpetati D.B. pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. D.B. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt vangistuses viibides kehtis D.B.-le kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44 ning usaldusisikul tuli vangistuses viibides esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Väljamaksed tuli sooritada iga aasta 5.augustil. Pärast vangistusest vabanemist tuli usaldusisikul kaks korda aastas (15.augustil ja 15.veebruaril) esitada kohtule aruanne, mis pidi sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 15.08.2022. Võlgnik esitas aruande 04.08.2022. Aruande kohaselt viibis võlgnik endiselt vanglas ning lootis tööle saada Tartu vanglatööstusesse. Võlgniku vahekontole, millelt tehakse võlausaldajatele väljamaksed, oli laekunud kokku 329,80 eurot. Väljamaksed tehti 15.07.2022.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 15.08.2023. Võlgnik esitas aruande 07.08.2023. Aruande kohaselt töötas võlgnik vangla köögis abitöölisena osalise koormusega. Võlgnik oli järjekorras vanglatööstuse proovipäevale, et saada tööd keevitajana. Väljamaksed võlausaldajatele tehti 26.07.2023 kogusummas 553,35 eurot.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 15.08.2024. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohtute infosüsteemist selgus, et võlgnik on vanglast ennetähtaegselt vabanenud. Kohus edastas meeldetuletused võlgnikule e-toimiku vahendusel, e-posti aadressil XXX ning posti teel kriminaalhoolduselt saadud aadressile xxxxxxxxxxxxx, XXX, jättes saadetise võlgniku postkasti 10.10.2024 kuna võlgnik ei viibinud kohal. Võlgnik aruannet ei esitanud.
5.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 20.11.2024. Võlgnik osales istungil videokonverentsi vahendusel. Võlgnik töötab. Võlgnik tunnistas, et ei ole aruandeid kohtule esitanud ning avaldas kohtule, et ei soovi pankrotimenetluse jätkamist.
KOHTU SEISUKOHT
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
5.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 19.08.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi usaldusisikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 15.08.2022. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kolm aruannet. Pärast vanglast ennetähtaegselt vabanemist ei ole võlgnik kohtule andmeid oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse kohta esitanud. Kohus on saatnud korduvaid meeldetuletusi võlgnikule e-toimiku, e-posti aadressile XXX ja posti teel kriminaalhooldusosakonnalt saadud aadressile. Võlgnik ei ole viimasel aastal täitnud aruande esitamise ega teabe andmise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
6.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekud pärast vanglast vabanemist ei ole kohtule teada. Ärakuulamisel avaldas võlgnik, et töötab. Vanglas viibimise ajal tegi võlgnik väljamakseid kahel korral kogusummas 883,15 eurot. Kuna pärast vanglast vabanemist ei ole võlgnik kohtule andmeid oma tegevuse kohta esitanud, siis ei ole olnud võimalik hinnata ka kohustuste täitmist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
7.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole peale vanglast vabanemist esitanud kohtule andmeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle kuna selle kohta puudub info. Kohus määras võlgniku ärakuulamise 20.11.2024. Võlgnik avaldas, et ei soovi menetluse jätkamist. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Võlgnik on ärakuulamisel avaldanud, et ei soovi menetluse jätkumist. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi
puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt.
8.Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
9.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et D.B. kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lõigetes 2 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
10.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda D.B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka D.B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab D.B. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb D.B. vabastada ka usaldusisiku kohustustest.