Kohtu nimetus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Nele Teelahk 18. august 2026, Jõhvi 2-26-5905 A. R. avaldus Kohtla-Järve linn, Endla tn 3 korteriühistu vastu korteriühistu kohustamiseks dokumentidega tutvumiseks
Menetlusosalised Avaldaja: A. R. (isikukood XXX) Puudutatud isik: Kohtla-Järve linn, Endla tn 3 korteriühistu (registrikood 80180128), seaduslik esindaja juhatuse liige J. M. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A. R. avaldus kohustada Kohtla-Järve linn, Endla tn 3 korteriühistut võimaldama tutvuda dokumentidega.
2.Jätta menetluskulud Kohtla-Järve linn, Endla tn 3 korteriühistu kanda.
3.Mõista Kohtla-Järve linn, Endla tn 3 korteriühistult A. R. kasuks menetluskulude katteks välja 50 eurot.
4.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1, § 661 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.A. R. (avaldaja) esitas 15. märtsil 2026 (täpsustatud 24. märtsil 2026) Viru Maakohtule avalduse, milles nõuab korteriühistu juhatuselt fotokoopiaid ja tutvumist järgmiste dokumentidega: -
koosolekute protokollid (koopiad) koos lisadega (hääletuslehed, osalejate nimekirjad) perioodi 01.01.2023–19.12.2025 kohta,
-
majandustegevuse kava (2025. aasta eelarve, mis kinnitati 2025. aasta aprillis toimunud üldkoosolekul, selle üldkoosoleku protokoll ning osalejate nimekiri).
Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut esitama koopiad e-toimiku kaudu ning võimaldama tutvumist ja pildistamist originaalidega ühistu asukohas viie tööpäeva jooksul alates määruse jõustumisest. Menetluskulud palub avaldaja jätta korteriühistu kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja korteriühistu juhatuse liige ja korterühistu liige (korteriomanik). Teine juhatuse liige on teinud avaldajal võimatuks tagada ühistu aruande esitamine, sest ta ei väljasta avaldajale dokumente. Avaldaja edastas 22. veebruaril ja 23. veebruaril 2026 digitaalselt allkirjastatud nõude N. K.le. Avaldaja nõudis korduvalt dokumente suuliselt 5. märtsi 2026 juhatuse koosolekul. Avaldaja edastas korduva nõude 9. märtsil 2026. 21. märtsil 2026 koostas avaldaja 5. märtsi 2026 koosolekust protokolli ja edastas korduva nõude dokumentide saamiseks. Avaldaja teatas 17. aprilli 2026 seisukohas, et puudutatud isik võimaldas avaldajal dokumentidega tutvuda 15. aprillil 2026. Samas ei võimaldatud avaldajal tutvuda originaalidega ning ei esitatud dokumente e-toimiku kaudu ning tutvumine oli korraldatud halva valgustusega ruumis koosoleku ajal ning ei võimaldanud mõistlikku tutvumist. Tutvuda ei võimaldatud aga üldkoosoleku protokolli ja osalejate nimekirjadega, mis puudutab N. K. töölepingu kinnitamist. Avaldaja selgitas 21. mai 2026 seisukohas, et ei soovi enda 2025. a majandustegevuse kava (2025. aasta eelarve, mis kinnitati 2025. aasta aprillis toimunud üldkoosolekul, ning selle üldkoosoleku protokoll ning osalejate nimekirjaga), sest on varasema tutvumise käigus tehtud fotodelt teabe tuvastanud. Korteriühistu väide, et kogu vaidlus lahendati kohtuvälises korras 5. märtsil 2026. aastal, ei vasta tegelikkusele. 5. märtsi protokollile allakirjutamine oli vaid avaldaja dokumendi esitamise nõude fikseerimine. Dokumentidega tutvumine määrati järgmisele koosolekule, kuid seda aega kindlaks ei määratud. Seetõttu pöördus avaldaja kohtusse. Korteriühistu viitab tahtlikult avaldaja 20. aprilli 2026 esitatud taotlusele, mis puudutas raamatupidamisregistrite esitamist, kuid ei ole käesoleva menetluse esemeks. Avaldaja jäi 21. mai 2026 seisukohas nõude juurde seoses N. K. töölepinguga. Avaldajale võimaldati puudutatud isiku poolt üksnes koopiaga tutvumist. Sellest tehtud fotod jäid ebakvaliteetsed ning tekst ei olnud täies ulatuses loetav. Pärast nimetatud kujutiste iseseisvat digitaalset töötlemist ja ümbervormindamist arvutis õnnestus avaldajal osaliselt tuvastada, et N. K. oli vormistatud töölepingu alusel ametikohale „valitseja“, olles samal ajal ja samal perioodil (01.12.2016 kuni 19.12.2025) korteriühistu juhatuse liige, ning ta jätkab tegutsemist juhatuse liikmena ka käesoleval ajal. Ametikohustuste kirjeldus (ametijuhend) on integreeritud otse nimetatud lepingu teksti. Töölepingu ametlikku ja loetavat koopiat avaldaja täielikku käsutusse ja valdusesse ei antud. Nõutud 2016. aasta üldkoosoleku protokolli asemel, mis peaks olema õiguslikuks aluseks eelnimetatud töölepingu sõlmimisele tegevjuhatuse liikmega, esitas korteriühistu 2015. aasta üldkoosoleku protokolli koopia, mis reguleerib hoopis teist küsimust (juhatuse esimehele N. K.le ühekordse 4-kuulise kompensatsiooni maksmine). Taotletud 2016. aasta dokumenti koos osalejate nimekirjadega avaldaja eest varjati.
7.mail 2026, selle asemel, et väljastada kohtumenetluse esemeks olevaid konkreetseid 2016. aasta dokumente loetaval kujul, pakkus korteriühistu avaldajale võimalust otsida neid iseseisvalt algdokumentide arhiivikaustadest. Avaldaja keeldus dokumentide iseseisvast otsimisest süstematiseerimata arhiivimaterjalist, kuna konkreetsete taotletud dokumentide väljavalimise ja esitamise kohustus lasub korteriühistul, mitte teavet taotleval isikul. Paberkandjal arhiivikaustade ettenäitamine avaldajale ei kujuta endast taotletud dokumentide
nõuetekohast esitamist kontrolli teostamiseks. Avaldaja nõuab, et puudutatud isik edastaks loetavad koopiad avaldaja e-posti aadressile.
Puudutatud isik leiab, et teabenõue on lahendatud kohtuväliselt.
Puudutatud isik on seisukohal, et 15. aprilli 2026 juhatuse koosoleku protokoll tõendab, et avaldajale on korduvalt tagatud reaalne juurdepääs kõigile korteriühistu dokumentidele. 15. aprilli 2026 juhatuse koosolekul, kus avaldaja osales, esitati talle kõik nõutud dokumendid täies mahus. Avaldaja tutvus dokumentidega kohapeal ja tegi neist fotod. Korteriühistu on täitnud KrtS § 45 tuleneva kohustuse. 15. aprillil 2026 toimunud juhatuse koosolekul, milles avaldaja osales juhatuse liikmena, võimaldati avaldajale tutvumine kõigi nõutud dokumentidega. Dokumendid olid eelnevalt ette valmistatud, avaldaja tutvus nendega kohapeal ning tegi fotosid.
7.mail 2026 võimaldati avaldajale täielik juurdepääs korteriühistu arhiivile avaldaja enda soovitud ajal (kell 10.00). Avaldajale anti võimalus tutvuda kõigi olemasolevate dokumentidega, teha väljavõtteid, koopiaid ja fotosid. Vaatamata võimaldatud juurdepääsule keeldus avaldaja dokumentidega kohapeal tutvumast ning nõudis, et juhatus koostaks iseseisvalt dokumentide valiku, süstematiseeriks mitme aasta dokumentatsiooni ning edastaks selle digitaalselt PDF-formaadis. Juhatus pakkus avaldajale dokumentidega tutvumiseks täiendavaid aegu. Ajad pakuti muu hulgas töövälisel ajal ja nädalavahetusel avaldaja mugavuse tagamiseks. Avaldaja ei ilmunud ühelgi pakutud ajal ega kasutanud korduvalt antud võimalust ühistu arhiiviga tutvumiseks. Korteriühistul puudub varasemate perioodide elektrooniline arhiiv. Dokumendid säilitatakse paberkandjal. Juhatus ei ole kohustatud teostama mitme aasta arhiivi tagantjärele digitaliseerimist ega koostama individuaalseid analüütilisi väljavõtteid väljaspool tavapärast asjaajamise korda.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus jätab avalduse rahuldamata.
4.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 3 alusel läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
5.Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega (KrtS § 45 lg 1). Asjas on tuvastatud, et avaldaja on korteriomanik ehk puudutatud isiku kui korteriühistu liige (dtl 227-228) ning ühtlasi korteriühistu juhatuse liige (dtl 229-230).
6.Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama (KrtS § 45 lg 3).
Avaldaja on tõendanud, et on kohtuväliselt pöördunud samade dokumentide esitamise nõudega korteriühistu poole. Avaldaja esitas nõuded 22. ja 23. veebruari 2026 kirjalikult (dtl 8), 5. märtsil 2026 suuliselt (avaldaja ei vaidle sellele vastu) ja viimasena enne kohtusse pöördumist 9. märtsil 2026 (dtl 96). Avaldaja esitatud 15. märtsi 2026 ja 24. märtsi 2026 menetlusdokumentidest nähtub, et avaldaja on taotlenud tutvumist samade dokumentidega, mida nõuab kohtule esitatud ja täpsustatud avalduses. Ka korteriühistu ei väida, et avaldaja ei oleks kohtueelset teabenõuet esitanud. Avaldus esitati kohtule 15. märtsil 2026. Seega on täidetud KrtS § 45 lg 3 tähtaja nõue. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et puudutatud isik vastavat nõuet kohtueelselt ei täitnud. Seega oli avaldaja õigustatud kohtu poole pöörduma.
7.Kuna algselt nõutud majandustegevuse kavaga (2025. aasta eelarve, mis kinnitati 2025. aasta aprillis toimunud üldkoosolekul, ning selle üldkoosoleku protokoll) on avaldaja saanud kohtumenetluse ajal tutvuda (dtl 207-208), siis selles osas jätab kohus avalduse rahuldamata.
8.Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut esitama loetavate ja selgete koopiatena otse avaldaja e-posti aadressile N. K. täielik ja loetav tööleping ametikohale „valitseja“ perioodi 1. detsember 2016-19. detsember 2025 kohta, mis sisaldab ka ametikohustuste kirjeldust (ametijuhendit); 2016 aasta üldkoosoleku protokoll koos selle lahutamatu osa – koosolekust osavõtjate nimekirjade ja nende allkirjadega kvoorumi kontrollimiseks, mis kinnitab nimetatud lepingu sõlmimist eelnimetatud juhatuse liikmega alates 1. detsembrist 2016. Avaldaja on viidanud, et on kohtuväliselt esitanud nõude dokumentide esitamiseks, kuid puudutatud isik ei ole neid tema nõutud kujul esitanud. Puudutatud isiku kinnitusel on avaldajale võimaldatud töölepingu ja sellega seotud dokumentidega tutvumist ja koopiate tegemist mitmel korral ning avaldaja ei ole vastava esitusega nõustunud või jätnud võimaluse arhiiviga tutvumiseks kasutamata. Korteriühistul puudub varasemate perioodide elektrooniline arhiiv. Dokumendid säilitatakse paberkandjal.
9.Erinevalt VÕS §-s 1015 sätestatud dokumentidega tutvumise nõudest, mis on KrtS § 45 suhtes üldnorm, ei pea korteriomanik täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, sest see huvi tuleneb tema liikmesusest korteriühistus. Seega on korteriomanikul eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi dokumentidega. Seejuures on korteriomanikul õigus nõuda tutvumist üksnes selliste dokumentidega, mis on korteriühistul olemas, vaidluse korral peab korteriomanik põhistama dokumendi olemasolu. Korteriühistut ei saa ka dokumentidega tutvumise nõude raames kohustada koostama korteriomaniku jaoks selliseid dokumente, mida korteriühistu muidu koostama ei peaks (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906/31, p 12).
10.Seega avaldajal korteriühistu liikmena on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Puudutatud isik ei ole välja toonud, et avaldaja nõutud dokumente ei ole olemas. Samas kohus leiab, et juhul kui dokumendid on olemas vaid paberkandjal, siis ei ole korteriühistul kohustust dokumente luua elektrooniliselt või tekitada nendest elektroonilisi koopiaid. KrtS § 45 lg 11 kohaselt, kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad KrtS § 46 lg 1 kohaselt teatatud elektronposti aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks. Korteriomanikel on võimalus nõuda dokumentidest elektroonilist ärakirja, kui korteriühistu kasutab elektroonilist keskkonda/siseveebi ning dokumendid on olemas elektroonilisel kujul (TlnRnKm 30.01.2025, 2-24-9100/29 p 20).
Avaldaja ei saa KrtS § 45 lg 1 raames nõuda, millisel viisil või vormis peaksid olema dokumendid koostatud või vormistatud ning selle sätte järgi tutvustatakse dokumente sellisena, nagu need olemas on. Dokumendid on puudutatud isikul olemas ainult paberkandjal ning puudutatud isik ei ole keeldunud neid paberkandjal avaldajale tutvustamast. Avaldaja kinnitab, et talle tehti võimalikuks tutvuda arhiividokumentidega, kuid ta keeldus sellest (dtl 208). Avaldajal on võimalik korteriühistu juhatuse poolt tutvustatavat dokumenti nt mobiiliga pildistada, saades sel viisil endale digitaalse koopia osalejate nimekirjast (vt ka TlnRnKm 12.12.2025, 2-24-10113/30, p 19).
11.Avaldaja on kinnitanud, et juhatuse koosolekul 15. aprillil 2026 võimaldati avaldajal mh tutvuda tema nõutud dokumentidega (vt ka dtl 182-183) ja teha koopiad, lisaks pakkus puudutatud isik avaldajale võimalust otsida dokumente iseseisvalt arhiivikaustadest. Avaldaja hinnangul olid koosolekul dokumentidest tehtud fotod ebakvaliteetsed, samuti keeldus avaldaja dokumentide iseseisvast otsimisest süstematiseerimata arhiivimaterjalist. Paberkandjal arhiivikaustade ettenäitamine avaldajale ei kujuta avaldaja hinnangul endast taotletud dokumentide nõuetekohast esitamist kontrolli teostamiseks.
12.Eeltoodud asjaoludest järeldub kohtu hinnangul, et puudutatud isik täitis kohustust võimaldada avaldajal dokumentidega tutvuda. Asjaolu, et avaldaja enda tehtud fotod olid ebakvaliteetsed, ei anna alust vastupidisele järeldusele jõuda. Avaldajale on antud ka korduvad võimalused tutvuda dokumentide arhiivikaustadega, millest avaldaja keeldus ning ei ole keeldumist objektiivsete asjaoludega põhjendanud. Avaldaja on ise kinnitanud, et tal oli võimalik dokumentidega paberkandjal tutvuda ning soovi korral neid ise pildistada.
13.Kohtu hinnangul tuleb arvestada asjaoluga, et avaldaja on ise korteriühistu juhatuse liige. KrtS § 24 lg 1 esimese lause kohaselt on juhatus korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Kohus leiab, et põhjusel, et korteriühistu teostab oma õigusi ja kohustusi juhatuse liikmete vahendusel ning avaldajal juhatuse liikmena on samad kohustused, mis teistel korteriühistu juhatuse liikmetel, ei ole avaldajal õigust nõuda teistelt juhatuse liikmetelt dokumentide korrashoiukohustuse täitmist, sh arhiivimaterjali korrastamist või õigete dokumentide väljaotsimist. Avaldajal on korteriühistu juhatuse liikmena õigus ja kohustus seda ise teha.
14.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus avalduse tervikuna rahuldamata, kuivõrd korteriühistu on dokumentidega tutvumise nõude kohtumenetluse ajal rahuldanud.
15.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vaidlust ei ole, et korteriühistu kohtueelselt avaldajale teavet ei andnud. Seega oli avaldajal alus kohtusse pöördumiseks. Avaldus jääb rahuldamata seetõttu, et korteriühistu on avaldaja kohtunõude kohtumenetluse ajal täitnud. Seega on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Avaldaja menetluskulud on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga (TsMS § 174 lg 1) ning kohus mõistab selle puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.