2-23-9849/9 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnikule ega tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Pandieseme haldamise ja müügiga seotud otsesed kulud puuduvad. Harju Maakohtu 31.10.2023. a määrusega määrati usaldusisiku tasuks 1320 eurot. Tasust 870 eurot (sh käibemaks) on välja makstud riigi vahenditest ja ülejäänud tasu summas 450 eurot (sh käibemaks) on tasutud pankrotivara arvelt. Maasikohustused, so arvelduskonto teenustasud, moodustavad kokku 3,61 eurot. Muud jooksvad kulud ja massikohustused pankrotimenetluses puuduvad. Pankrotihalduri tasu Haldur lähtub tasu taotlemisel PankrS § 65 lg 113, mille kohaselt võib füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Pankrotihaldur on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul teatanud, et soovib tasu taotleda toimingutasuna, st mitte rohkem kui 3 x 725 eurot. Pankrotihaldur taotleb käesolevas pankrotimenetluses toimingutasu summas 2 x 725 eurot, so 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 319 eurot. D.V võlausaldajate 28.10.2024. a üldkoosolek on nõustunud halduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega kohtule toimingutasuna summas 1450 eurot, millele lisandub käibemaks summas 319 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ning nõuded, mille osas ei ole võlausaldajad raha saanud Harju Maakohtu 04.04.2024. a määrusega kinnitati D.V pankrotimenetluses võlausaldajate lõplik nimekiri, mille kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud 5 võlausaldaja nõuded kokku summas 7201,32 eurot, kõik nõuded on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Võlausaldajatele on jaotiste alusel välja makstud kokku 1752,26 eurot. Tunnustatud nõuetest on võlausaldajatel jäänud saamata pankrotimenetluses kokku 5449,06 eurot. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole pankrotimenetluses esitanud ühtegi hagi. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks olnud võimalik esitada perspektiivikaid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid tulenevalt PankrS § 110 – 114. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. D.V pankrotimenetluses pankrotitoimkonda moodustatud ei ole, seega kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud on pankrotihaldur kooskõlastanud vajadusel võlausaldajate üldkoosolekuga.

Suuremate pankrotimenetluses tehtud toimingutena võib välja tuua halduri tegevuse seoses võlgniku varade, õiguste ja kohustuste väljaselgitamisega. Pankrotihaldur on teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest, koostanud pankrotivara nimekirja, korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise ja muude koosolekute läbiviimised, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, koostanud võlausaldajate nimekirja, PankrS § 132 kohase ettekande ja käesoleva lõpparuande. Haldur on menetluses kogunud kokku võlausaldajate nõuded, need läbi töötanud ja esitanud võimalikud vastuväited. Pankrotihaldur on täitnud pankrotimenetluses lisaks usaldusisiku ülesandeid. Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri hinnangul tuleb lugeda võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuritegude toimepanemine. Suurem osa nõuetest tuleneb kriminaalasjades tehtud lahenditest, millega on võlgnikult väljamõistetud menetluskulud, sunnirahad või rahuldatud tsiviilhagi. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks juba 2004. a lõpuks. Järeldused ja taotlused kohtule Haldur on viinud läbi kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning ei kavatse esitada enam hagiavaldusi. Haldur ei näe käesoleval ajal enam võimalusi pankrotivara suurendada ja lähtudes eeltoodust esitab haldur kohtule lõpparuande. Haldur on seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. 31.10.2023. a Harju Maakohtu määrusega algatati D.V kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses jätkab usaldusisikuna Q.U. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 järgi sätestab füüsilise isiku maksejõuetuse seadus maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise (lg 1), füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (lg 2). Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus mh lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 162 lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus D.V pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 113 järgi võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem

kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul teatanud, et soovib tasu taotleda toimingutasuna, st kokku mitte rohkem kui 3 x 725 eurot. Pankrotihaldur taotleb käesolevas pankrotimenetluses toimingutasu summas 2 x 725 eurot, so 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 319 eurot. D.V võlausaldajate 28.10.2024. a üldkoosolek on nõustunud halduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega kohtule toimingutasuna summas 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks summas 319 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu summas 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks 319 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg-le 113. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. 31.10.2023. a määrusega on kohus algatanud D.V kohustustest vabastamise menetluse. Esitatud lõpparuandes palub pankrotihaldur määrata, et D.V usaldusisikuna jätkab peale pankrotimenetluse lõpetamist kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseni Q.U . Q.U on andnud 18.10.2024. a kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks hakkamiseks D.V võlgadest vabastamise menetluses. FIMS § 46 lg 1 teine lause sätestab, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Kohus nimetab D.V usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses Q.U. Tulenevalt FIMS § 46 lõikest 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3). FIMS § 47 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik FIMS § 47 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissnõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. FIMS § 47 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu