Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Lember
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-725
Tsiviilasi
Svea Finance AS hagi R K vastu põhivõlgnevuse 10 821,59 euro, intressi 498,98 euro, viivise 690,39 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
13 149,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943), asukoht Hallivanamehe 4, 11317 Tallinn; e-post: xxx Hageja volitatud esindaja: P P (isikukood xxx); e-post: xxx Kostja: R K (isikukood xxx), elukoht xxx
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja xxx OÜ vahel 11.09.2024 sõlmitud müügi- ja järelmaksuleping nr xxx, millega kostja ostis sõiduki Xxx XXX. Sõiduki maksumus oli 22 700 eurot, millest kostja tasus lepingu sõlmimisel müüjale 11 500 eurot. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS (kui krediidiandja) müüjale xxx OÜ-le väljamakse summas 11 200 eurot. Lepinguga loovutas xxx OÜ lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance Asile. Kostja jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse ning hageja ütles lepingu 13.05.2025 saadetud ülesütlemisavaldusega erakorraliselt 01.06.2025 üles. Kohus saatis 27.03.2026 hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks saatis kohus menetlusdokumendid 27.03.2026 tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Seejärel toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte 25.04.2026 tähtsaadetisena samal postiaadressil xxx jätmisega postkasti. Kohus küsis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (15.05.2026) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud menetluskulud summas 910 eurot, mis on tasutud riigilõiv. Kostja peab hüvitama hagejale riigilõivu 910 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 910 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.