6.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale menetluse lõpetamise osas võib pool esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.Z esitas 25.09.2025. a Tartu Maakohtule hagiavalduse S.N vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis 1⁄2 suurustes mõttelistes osades kinnistu, registriosa numbriga 1604404, asukohaga XXX . Hageja taotles hagiavalduses kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud müügitulu
jagatakse poolte vahel vastavalt nende osadele. Hageja palus kohtul määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja viis selliselt, et avaliku enampakkumise alghinnaks on 179 000 eurot ja avaliku enampakkumise tulemist arvataks esmajoones maha kohtutäituri tasu ning pangalaenu jääk, misjärel jagatakse järelejäänud osa poolte vahel võrdselt. Hageja tegi hagiavalduses kostjale ka kompromissi ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks kokkuleppel selliselt, et kinnistu müüakse P. K. maakleri vahendusel, arvestades Pindi Kinnisvara hindamisaktis määratud müügi alghinda ja müügiperioodi, kostja tasub hagejale pool menetluskuludest summas 285 eurot ning kompromissi täitmise ajaks taotlevad pooled kohtult menetluse peatamist.
2.Kohus võttis hagi 20.10.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, S.N esitas 03.11.2025. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta on nõus kinnistu kaasomandi lõpetamisega selle avalikul enampakkumise müümise teel. Kostja märkis vastuses, et tema hinnangul on otstarbekas määrata kindlaks otsuse täitmise korra raames täiendavad tingimused kohtutäituri poolt avaliku enampakkumise läbiviimiseks. Kostja avaldas, et ta on iseenesest nõus hageja kompromissi ettepanekuga, et kinnistut proovitakse müüa P. K. maakleri vahendusel ja kuni kokkulepitud tähtajani kohtumenetlus peatatakse, aga kostja soovib täpsustada selliselt kinnistu kaasomandi lõpetamise tingimusi.
4.03.12.2025. a esitas hageja kohtule poolte vahel 01.12.2025. a sõlmitud kompromissikokkuleppe ja poolte ühise taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks. Pooled olid kompromissikokkuleppes kokku leppinud, et müüvad nende kaasomandis oleva kinnistu, registriosa numbriga 1604404, L. K. maakleri vahendusel, sh: maaklerilepingu sõlmib poolte nimel hageja, fikseerides lepingueelsetel läbirääkimistel juba kooskõlastatud põhitingimused: alghind 179 000 eurot (hinna alandamine hageja ja kostja nõusolekul), vahendustasu 2,5 % müügihinnast; tähtaeg 31.08.2026. a; kui samaaegselt soovib kinnisasja osta mitu isikut, korraldab maakler nende vahel enampakkumise ning kinnisasi võõrandatakse parima pakkumise teinud isikule; kinnisasja võõrandamisel saadud müügihinnast tasutakse esmalt poolte ühised kohustused (maakleri tasu ja eluasemelaenu lepingu nr 2012013778 jääk) ning seejärel jagatakse järelejäänud osa poolte vahel võrdselt; kompromissikokkulepe jõustub eeldusel, et kohus rahuldab menetluse peatamise taotluse.
5.Kohus rahuldas 16.12.2025. a määrusega poolte taotluse menetluse peatamiseks ja peatas tsiviilasja menetluse tähtajaga kuni 31.08.2026. a.
6.13.08.2026. a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja põhjendab, et soovib edaspidi asja lahendada ja kostjaga kokkuleppeid sõlmida kohtuväliselt.
7.Kostja esitas 19.08.2026. a kohtule seisukoha, milles teatab, et ta on nõus hagist loobumisega ja sellest tulenevalt menetluse lõpetamisega. Kostja märgib, et menetluskulude osas poolte vahel vaidlus puudub ja pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et peatatud tsiviilasja menetlus tuleb uuendada ja ühtlasi lõpetada.
TsMS § 361 lg 1 näeb ette, et kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
Antud juhul peatas kohus menetluse poolte ühisel taotlusel, sest pooled soovisid kinnistu kaasomandi lõpetada kokkuleppel kinnistu müümisega kinnisvaramaakleri vahendusel ning juhul, kui kokkulepitud tingimustel kinnistu müümine ei õnnestu, siis vaidluse korral kaasomandi lõpetamise viisi üle jätkata kohtumenetlust. Hageja on kohtule teatanud, et soovib edasiselt lahendada kaasomandi lõpetamise küsimust kohtuväliselt ning kostja vastas, et ta on sellega nõus. Seega saab järeldada, et menetluse peatamise alus ära langenud ning menetlus tuleb uuendada. TsMS § 361 lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Menetlus jäi pooleli eelmenetluse staadiumis. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostja teatas, et ta on hagist loobumise ja menetluse lõpetamisega nõus. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta ja asja menetlus tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel lõpetada. Kohus selgitab asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: Vastavalt TsMS §-ile 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja taotles hagis, et kohus lõpetaks poolte kinnistu kaasomandi. Hageja esitatust nähtuvalt ei loobu ta hagist seetõttu, et kostja oleks hagis esitatud nõude rahuldanud. Seega tuleks TsMS § 168 lg 4 kohaselt jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on aga teatanud, et ei soovi menetluskulude hüvitamist ja pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus leiab, et arvestades poolte kokkulepet on mõistlik ja põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
10.Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 420 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, siis TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastab kohus hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot. Hageja taotlusel määrab kohus, et riigilõiv tagastatakse hageja pangakontole, millelt see tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.