U.C Lapi kaebus Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsusele nr TOT/25/1553 ja 03.10.2025 vaideotsusele nr VO/25/2323 ning kohustamisnõue
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – U.C
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Elle-Mai Velling
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 31.08.2026, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.U.C esitas 06.09.2025 Töötukassale avalduse (dtl 44-45) tasemeõppes osalemise toetuse taotlemiseks.
Eesti Töötukassa jättis 08.09.2025 otsusega nr TOT/25/1553 (dtl 14-16) U.C-le tasemeõppes osalemise toetuse määramata. Töötukassa leidis otsuses, et U.C ei vasta ühelegi Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (THP) § 24 lg 3 p-des 1– 6 sätestatud tingimusele. Tema viimasest kutse- või kõrghariduse omandamisest on möödunud vähem kui 15 aastat; tal on omandatud kutsealane haridus ja ei ole teada, et tal oleks tervisest tulenevat takistust kutsealal töötamiseks. Lisaks on tema õppima asumisest möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva, mistõttu ei ole täidetud ka THP § 24 lg-s 7 sätestatud tingimus.
3-25-3255
3.U.C esitas 09.09.2025 Eesti Töötukassale vaide, mis jäi rahuldamata 03.10.2025 vaideotsusega nr VO/25/2323 (dtl 23-25).
4.U.C esitas 06.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsuse nr TOT/25/1553 ning 03.10.2025 vaideotsuse nr VO/25/2323 tühistamise nõudes ja kohustamisnõudes vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
5.Kohus võttis 29.10.2025 määrusega U.C’i kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa.
6.Vastustaja vastas kaebusele 01.12.2025 (dtl 36-41).
7.Kaebaja esitas täiendava seisukoha 05.06.2026 (dtl 66, lisa dtl 68-69).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja vastab toetuse saamise tingimustele. Kaebaja on tööealine inimene, kes töötab töölepingu alusel (RKAS alates 01.09.2022) ning õpib TalTechis rakenduskõrghariduse õppekaval „Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine“ (Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) kood 165577), mis valmistab ette spetsialiste tööjõupuudusega valdkonnas. Masinaehitus ja energiatehnoloogia on Eestis ametlikult tuvastatud kasvava tööjõuvajadusega erialadena.
9.Õpingute alustamine oli kaebaja teadlik otsus, mille eesmärgiks oli täiendada teadmisi ja tagada, et tema kutseoskus vastaks tänapäeva tööturu nõuetele. Õpingutel on kaebajale ka majanduslik mõju, sest kaebaja loobus nädalavahetuse teisest tööst ja tal on ülalpeetavaid. Toetus aitaks ühildada töö ja õpingud ning on kooskõlas toetuse eesmärgiga.
10.Kaebaja omandas kutsekeskhariduse Jõhvi Ametikoolis 22.06.2004. Sellest hetkest on möödunud 22 aastat. See on kaebaja peamine tasemeharidus, mille baasilt ta omandab kõrgharidust Tallinna Tehnikaülikoolis. Perioodil 03.10.2016–12.02.2018 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses läbitud 1,5-aastane töökohapõhine õpe erialal "Mäetööline" ei olnud uus tasemehariduse aste. EHISes kajastuv „kutseharidus“ oli sisult täiendõpe ega andnud uut haridustaset. See oli samuti 4. taseme kutseõpe, mis oli suunatud vaid praktiliste oskuste saamisele ja ümberõppele kriisis olevas põlevkivisektoris. Antud lühiajalised kursused ei tõstnud kaebaja haridustaset registris kõrgemaks.
11.Töötukassa on 60 päeva reeglit rakendanud liialt formaalselt. THP § 24 lg 8 näeb ette paindlikkuse ning toetust makstakse ka juhul, kui õppimine on tegevuskavasse sisse arvatud ja inimene asub õppima 12 kuu jooksul kokkuleppest. See kinnitab, et seadus ise lubab paindlikkust ja ei piira toetuse maksmist üksnes 60 päeva reegliga. Kaebaja kui töötav inimene ei olnud toetuse võimalusest teadlik, teavitustööd töötavate isikute suunas oli vähe.
12.Formaalsed takistused ei tohiks varjutada toetuse eesmärki – toetada reaalselt õppivaid ja tööjõupuuduse erialale suunduvaid inimesi; kaebaja investeerib enda kvalifikatsiooni tõstmisse ühiskonna vajadustega kooskõlas. Vastustaja seisukohad
13.Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
14.Kaebaja ei vasta ühelegi THP § 24 lg 3 p 1–6 tingimusele:
14.1.Tal on kutsealane haridus omandatud 12.02.2018 (IVKHK, töökohapõhine õpe, Mäetööline, 90 EKAP), seega ei ole eri- või kutsehariduse omandamisest möödunud 15 aastat (p 4 ei kohaldu).
2(5)
3-25-3255
14.2.Kuna kutseharidus on olemas, ei kohaldu p-d 1–3 (mis eeldavad, et kutse-/erialane haridus puudub).
14.3.Puuduvad viited või tõendid p-de 5–6 (tervisetõkked või TTH arstiotsus; koondamine jms) täitmiseks.
15.Toetusetaotluse tähtaeg on ületatud (THP § 24 lg 7). Kaebaja asus õppima TalTechis 14.08.2024 (rakenduskõrghariduse õppekava „Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine“). Taotlus esitati 06.09.2025, s.o üle aasta hiljem; seadus lubab taotluse esitada hiljemalt 60 päeva jooksul õppima asumisest. Tähtaja ületamist ei saa vabandada sellega, et kaebaja hinnangul ei ole informatsioon toetuste võimalusest piisavalt kättesaadav. Info toetuse kohta on avalikult kättesaadav (Töötukassa, HTM, ülikooli kanalid); koolil ei ole kohustust iga õppijat individuaalselt teavitada.
16.Tegevuskava kokkulepe (THP § 24 lg 8) puudub. Enne toetuse määramist tuleb tegevuskavas kokku leppida tasemeõppesse asumine 12 kuu jooksul, kaebajal sellist kokkulepet ei ole.
17.Ebaõige on kaebaja väide, et 2018. aasta õpe polnud tasemeõpe. Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm ning annab kutsehariduse.
18.Kaebaja leiab ekslikult, et THP § 24 lg 12 (üks toetus ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks) tagab talle õiguse teotusele. See säte piirab toetuse korduvkasutust, kuid ei anna iseseisvat õigust toetusele, kui kaebaja ei vasta THP § 24 lg 3 tingimustele. Vastustajal ei ole tingimuste mittetäitmisel kaalutlusruumi toetuse määramiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Nõustun Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsuses nr TOT/25/1553 (dtl 14-16) ja 03.10.2025 vaideotsuses nr VO/25/2323 (dtl 23-25) ning kaebusele esitatud vastuses (dtl 36-41) toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal üksikasjalikult korrata. Vastuseks kaebusele märgin alljärgnevat.
20.Tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 6 lg 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024-2029“ (edaspidi THP) § 24 lg 1 kohaselt on tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk toetada inimest kutse- või kõrghariduse omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega. Toetust makstakse töötule ja vähemalt 18-aastasele töötajale, kes töötab, kellel on nõutav töötuskindlustusstaaž (§ 24 lg 1) ja kes vastab vähemalt ühele THP § 24 lg 3 p-des 1-6 sätestatud tingimusele.
21.Töötukassa ei vaidle vastu, et kaebaja on töötav tööealine inimene, kellel on täidetud ka töötuskindlustusstaaži nõue (THP § 24 lg 1). Vaidlust ei ole ka selles, et õppekava, millel õppimiseks kaebaja toetust taotles, kuulub THP § 24 lõike 6 mõttes toetatavate õppekavade hulka, valmistades ette töötamiseks põhikutsealal, millel on kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist. Kaebaja õpib alates 14.08.2024 Tallinna Tehnikaülikoolis rakenduskõrghariduse õppekaval „Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine“ (õppekava kood 165577), mis kuulub Töötukassa poolt toetatavate õppekavade hulka.
22.Töötukassa leiab aga, et kaebaja ei vasta ühelegi THP § 24 lg 3 punktides 1-6 sätestatud tingimustele. THPS § 24 lg 3 kohaselt on toetuse maksmise tingimused järgnevad:
22.1.Punktid 1-3: toetuse saajal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat (punkt 1); tal 3(5)
3-25-3255 puudub eri- või kutsealane haridus ja põhiharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis (punkt 2) või tal puudub eri- või kutsealane haridus, üldkeskharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest on möödunud vähemalt kaheksa aastat (punkt 3).
22.2.Kaebaja on Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel 22.06.2004 omandanud kutsekeskhariduse põhikooli baasil Jõhvi Ametikoolis kahel erialal (Mäeelektrimehaanik, õppekava kood 3300; Keevitaja, õppekava kood 3286) (dtl 63). Seega on kaebajal kutsekeskharidus ja tema suhtes ei kohaldu § 24 lg 3 punktid 1-3. Kaebaja ei vaidle sellele ka vastu.
22.3.Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja puhul ei ole täidetud § 24 lg 3 punktides 5 ja 6 nimetatud tingimused (tal on tervisega seotud asjaolud).
22.4.Kaebaja leiab, et tema suhtes kohaldub THP § 24 lg 3 punktis 4 märgitud tingimus, mis näeb ette, et toetust võib saada ka isik, kellel on küll eri- või kutsealane haridus, kuid selle omandamisest on möödunud vähemalt 15 aastat.
22.5.Nõustun vastustajaga, et kaebaja ei vasta ka selles punktis toodud tingimusele, sest EHIS andmetel on kaebaja ajavahemikul 03.10.2016–12.02.2018 läbinud Ida-Virumaa Kutseharidusekeskuses töökohapõhises õppevormis neljanda taseme kutseõppe esmaõppe (õppe kood 442) Mäetöölise erialal (õppekava kood 134773) (dtl 63). Kutseõppeasutuse seaduse § 28 lg 7 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määruse nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“ § 1 lg 1 kohaselt on töökohapõhine õpe kutseõppe tasemeõppe õppevorm. Seega on ka töökohapõhise õppe puhul tegemist kutseõppega ja kaebaja on 2018. a omandanud täiendava kutsehariduse mäetöölise erialal. Sellest tulenevalt ei vasta kaebaja THP § 24 lg 3 punkti 4 tingimustele, sest kaebaja viimasest kutsealase hariduse omandamisest on möödunud alla 15 aasta.
23.Vastustaja viitab õigesti ka sellele, et siinsel juhul on toetuse saamise takistuseks ka see, et kaebaja õppima asumisest on möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva, mistõttu ei ole täidetud ka THP § 24 lg-s 7 sätestatud tingimus. Kaebaja asus TalTachis õppima 14.08.2024, kuid taotluse toetuse saamiseks esitas 06.09.2025. Kaebuse viited sellele, et teda ei olnud varasemalt teavitatud toetuse saamise võimalusest, ei anna alust teistsuguseks otsuseks, sest esiteks ei vasta kaebaja eelpooltoodud toetuse saamise tingimustele ja teiseks on Töötukassa vastava info erinevate infokanalite kaudu huvitatud isikutele kättesaadavaks teinud ning igal ühel on võimalik sellega tutvuda.
24.Asjakohatu on kaebaja viide THP § 24 lg-le 12, mis sätestab, et tasemeõppes osalemise toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks ja sellele, et kuna kaebaja ei ole varem saanud sellist toetust ega kõrgharidust, siis peaks ta olema toetuse sihtrühm, omandades hetkel esimest kõrgharidust. Nimetatud sätet ei saa vaadata eraldiseisvalt sama paragrahvi lõikest 3, mis näeb ette toetuse saamise eeldused. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei ole varasemalt saanud toetust kutse- või kõrghariduse omandamiseks, ei tähenda, et ta kvalifitseerub toetusele automaatselt. Kaebajal tuleb toetuse saamiseks esmalt vastata vähemalt ühele THP § 24 lg 3 pdes 1-6 sätestatud tingimusele. Kuna kaebaja ei vasta ühelegi viidatud tingimusele, siis on Töötukassa õigesti leidnud, et kaebajale ei saa toetust määrata.
25.Vastustaja rõhutab, et tasemeõppes osalemise toetuse määramisel võtab vastustaja arvesse avalikku huvi, et riigieelarvelisi ning tööturuteenuste- ja tööturutoetuste maksmise ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendeid kasutatakse rangelt sihipäraselt ja toetust makstakse vaid THP-s sätestatud tingimuste täitmise korral. Kuivõrd kaebaja ei vasta ühelegi THP § 24 lg 3 p-des 1–6 sätestatud tingimusele, on õiguspäraselt kaebajale jäetud tasemeõppes osalemise toetus määramata.
4(5)
3-25-3255
26.Eeltoodust tulenevalt leian, et Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsuse nr TOT/25/1553 ja 03.10.2025 vaideotsuse nr VO/25/2323 tühistamiseks ei ole alust. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka kohustamisnõue Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.