Pankrotiõigus

140,90

väljamaksete kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 31.08.2025 ning edaspidi iga aasta

ole ja haldur ei kavatse edaspidi esitada hagisid. Menetluses puuduvad kohtukulud. Maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku selgituse kohaselt narkootikumide tarbimine ja töökaotus. Haldur nõustub väljatoodud põhjustega ja need on leidnud käesoleva pankrotimenetluse jooksul kinnitust kuna võlgnik viibib kinnipidamisasutuses. Nimetatud põhjused on kvalifitseeritavad pankrotiseaduse järgi kui „muud põhjused“. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 66 1 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. PankrS § 65 lg 1 1 viimase lause kohaselt halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 230,40 eurot (koos käibemaksuga). Kohus nõustub halduri tasu suurusega. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Pankrotihaldurile tasu määramise osas ei ole vastuväiteid esitatud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 230,40 eurot (koos käibemaksuga), mis kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Tulenevalt eeltoodust kuulub A Gi pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega, Kohus vabastab Maire Armi võlgniku pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). 31.08.2023 määrusega on kohus algatanud A Gi kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihaldur on teatanud FIMS § 46 lg 1 alusel, et ei jätka võlgniku usaldusisikuna. Kohus nimetab A Gi uueks usaldusisikuks tema järgnevas kohustustest vabastamise menetluses P Ae, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Tulenevalt FIMS § 46 lõikest 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3). FIMS § 47 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik FIMS § 47 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissnõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. FIMS § 47 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 6). FIMS § 49 lg 1 järgi otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.