G.K kaebus Eesti Töötukassa 22. ja 26. jaanuari 2026. a otsuste tühistamiseks ning töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja G.K , esindaja Ülle Koppel Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Kristiina Külmallik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Eesti Töötukassa 22. jaanuari 2026. a otsus TVH/26/002965 ja 26. jaanuari 2026. a otsus TVT/26/004734. Kohustada vastustajat vaatama uuesti läbi G.K 21. jaanuari 2026. a esitatud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse.
Mõista Eesti Töötukassalt G.K kasuks välja menetluskulud 297 eurot 60 senti.
Asendada avaldatavas otsuses G.K nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14. augustil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.G.K esitas 21. jaanuaril 2026 töövõimetoetuse taotluse. 22. jaanuari 2026. a otsusega TVH/26/002965 hindas Eesti Töötukassa tema töövõime osaliseks. Töötukassa leidis, et
3-26-380 kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Kaebajal on piiratud kõndimine, treppidest käimine, pikemaajaline seismine ja kehaasendi muutmine. Töötukassa määras 26. jaanuari 2026. a otsusega TVT/26/004734 kaebajale töövõimetoetuse 21. jaanuarist 2026 kuni 20. jaanuarini 2029.
2.G.K esitas 10. veebruaril 2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub töötukassa
22.ja 26. jaanuari 2026. a otsused tühistada. Kaebaja palub kohustada töötukassat tegema uue otsuse, millega määrata talle puuduv töövõime ja sellele vastav toetus.
2.1.30. juunil 2024 olid kaebajal tugevad kõhuvalud. Talle tehti erakorraline operatsioon. Selle käigus eemaldati osa jämesoolest. Soole ots toodi kõhu seinale stoomina. Seisundi paranemisel tehti kaebajale taastav operatsioon. Stoom suleti ja asendati implantaadiga. Kaebaja peab järgima piiranguid, mh ei tohi ta tõsta raskusi üle viie kilogrammi. Vastunäidustatud on kõhulihaseid pingutavad tegevused, nagu istesse tõus ja tugev pressimine WC-s. Ka vann, saun ja ujumine on vastunäidustatud. Probleeme põhjustavad köhimine, pikalt ette kummardumine, tahtmatud liigutused, pidev seismine, sundasendis istumine, tugev psüühiline stress.
2.2.11. oktoobril 2025 murdis kaebaja põlvekedra. Kaebajale tehti 12. oktoobril 2025 operatsioon. Põlv fikseeriti metallosteosünteesiga. Ka see tingib ranged piirangud: keelatud on raske füüsiline töö ja esemete tõstmine püstiasendis. Kaebajal tuleb vältida olukordi kus koormus kandub põlvele. Keelatud on sügavad painutused. Metall ärritab ja tekitab ebamugavust. Tuleb vältida treppe ja kaldpindu. Töötades tuleb sageli teha puhkepause. Kaebaja käib taastumiseks füsioterapeudi juures. Kaebajat ootab ees uus operatsioon 2026. a novembris.
2.3.Kaebajal on lülisamba kulumisest ja lülivaheketta nihkumisest tekkinud seljaprobleemid ja närvivalud. 2024. a juunis tehti talle seljaröntgen. Seljaprobleemise vastu aitaks füsioteraapia. See on aga vastunäidustatud põlvevigastuse ja sooleoperatsiooni tõttu. Selja- ja põlvevalude tõttu kasutab kaebaja retseptiravimeid, sest käsimüügiravimid ei aita. 13. jaanuaril 2026 sai kaebaja perearsti saatekirja neuroloogile, kes otsustab seljaoperatsiooni vajaduse üle.
2.4.Kaebaja on varem töötanud hooldustöötajana, pitsaköögis ja kalapuhastustšehhis. Nendele töödele pole tal võimalik tervise tõttu naasta. Kaebaja kasutab liikumiseks rulaatorit. Kuna kaebajal pole võimalik töötada, tuleks talle määrata puuduv töövõime.
Töötukassa esitas vastuse, milles palub kaebuse rahuldamata jätta.
3.1.Kaebaja töövõime kohta koostas 22. jaanuaril 2026 eksperdiarvamuse SA Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst dr Niina Neglason. Ekspertarst tuvastas kaebajal mõõdukad piirangud liikumise valdkonnas võtmetegevustes liikumine eri tasapindadel ning seismine ja istumine. Ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 2). Kaebaja terviseandmed ei kinnita selliseid piiranguid, mille tõttu tal oleks töötamine täielikult takistatud. Kaebaja saab teha tööd osalise ajaga.
3.2.Kohtuasja raames vaatas kaebaja juhtumi üle töötukassa ekspertarst dr Siiri Orro, kes 25. märtsi 2026 arvamuses nõustus dr Neglasoni hinnanguga.
3.2.1.Liikumispiirangu raskusastme hindamisel on arvestatud seljavalu ja põlvetrauma koosmõju. Kaebaja terviseandmed ei kinnita raskeid piiranguid liikumisel. Istuvat ja seisvat asendit võib töövõime hindamise metoodika järgi vahetada: seismise vahel võib 2–3 minutit istuda ja vastupidi. Terviseandmetes ei kirjeldata meditsiinilist näidustust kasutada liikumisel või seismisel rulaatorit.
2(7)
3-26-380
3.2.2.Kaebajal tuvastatud piirangud on tingitud lülisamba, põlve ja pehmete kudede struktuuri häirest, mis on põhjustatud haigusseisunditest M43.16 „Lülilibisemine e spondülolistees nimmepiirkonnas“; M48.0 „Lülisambakanali kitsenemine e spinaalstenoos“; S82.0 „Põlvekedramurd [patellafraktuur]“ ja K43.9 „Teisiti täpsustamata kõhuseinasong“.
3.2.3.Kaebuses kirjeldatud kolostoomi seisund ja sellest tingitud töövõime puudumine oli ajutine. Kaebaja kasutas paranemiseni töövõimetuslehte (30. juunist kuni 16. oktoobrini 2024).
3.2.4.Pärast algse ekspertiisiotsuse koostamist on kaebaja terviseandmetesse lisandud üldkirurg dr Liis Jaanimäe epikriis 3. märtsist 2026. See ei muuda tuvastatud töövõime ulatust. Epikriis kinnitab varem teada olnud informatsiooni, et kaebajal on song. Seda, et kaebaja peab vältima raskuste tõstmist, rasket füüsilist tegevust ja sundasendeid, on arvestatud liikumise valdkonna piirangute hindamisel. Töötingimuste soovituste juures on märgitud, et kaebajal tuleb neid tegevusi võimaluse korral vältida. Igapäevaseid tegevusi nagu istesse tõus ja köhimine ei ole võimalik vältida. Kerge füüsiline aktiivsus nagu ujumine on seisundi leevendamiseks soovitatav. Hügieeniprotseduurid (nt vann, saun) on heaoluks vajalikud. Tugev psüühiline stress on ebatervislik igaühele, kuid pole alati välditav.
3.2.5.Põlvevigastus ja sellega kaasnevad piirangud piiravad kaebaja töövõimet ajutiselt. Eeldatavasti seisund paraneb kaebajale määratud raviga ja füsioteraapiaga. Implantaatide eemaldamine 12 kuu möödumisel on igapäevane ja plaaniline. Töövõime hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevalt pikaajalisele ja püsivale seisundile (vähemalt kuus kuud; TVTS § 5 lg-d 1 ja 2). Ortopeed dr Aavo Metsamäe 5. jaanuari 2026. a epikriisis ei ole infot selle kohta, et tavapärane paranemisprotsess oleks takistatud. Kaebuse järgi käib kaebaja seoses põlvevigastusega ka taastusravil.
3.2.6.Ka seljavaluga seoses on asjakohane taastusravi. Selle foonil seisund eeldatavasti leeveneb. Terviseandmetes pole kirjeldatud vastunäidustusi taastusravile. Retseptiravimite kasutamine valu vastu on õige. See tagab, et ravimite kogused on raviarstide kontrolli all ja valu on rahuldavalt kontrollitud. Neuroloog dr Ülla Linnamägi kirjeldas 18. märtsi 2025. a epikriisis kaebaja objektiivset seisundit järgmiselt: „Kõnnak vaba ja kiire, painutab sõrmed maani, koputlus lülisambale valutu. Lasegue vaba, labajalgade jõud hea. Uurimislauale siirdumine kiire ja sujuv. Jalad kõhnad. Seega kuigi kerge spinaalstenoos, siis kliinilised andmed ei viita sellele, kirurgilist sekkumist ei eelda, muutused seljas valu võivad põhjustada, tegemist mittespetsiifilise nimmevaluga mille käsitlus esmatasandil. Taastusravi jms.“ Jalgade nõrkust terviseandmetes ei kirjeldata. Ka ei selgu terviseandmetest sellist lihasjõu langust, mis selgitaks kukkumise põhjust või vajadust kasutada liikudes rulaatorit.
3.2.7.Määrav pole see, et kaebaja ei saa naasta varasematesse ametitesse. Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese üldist töövõimet tööturul, mitte sobivust konkreetsele ametikohale. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi. Sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.
3.2.8.Kuna alaseljavalu ei kuulu neuroloogi pädevusse, lükkas neuroloog dr Mark Braschinsky kaebaja perearsti 17. veebruari 2026 saatekirja tagasi. Kaebajal on soovitatud pöörduda taastusraviarsti poole; valuravi küsimuses konsulteerida algoloogiga ja sekundaarsete põhjuste kahtluse korral neurokirurgiga. Perearst on suunanud sama saatekirja neurokirurgile. Vastust terviseandmetes veel kajastatud pole. Konsultatsiooniotsuse ootamine ei mõjuta töövõimet. Konsultatsiooniotsusest sõltub ravitaktika valik: kas konservatiivne või kirurgiline ravi.
3.2.9.Seismise ja istumise võtmetegevuse piirang on põhjendatult mõõdukaks hinnatud. Arvestatud on pikemal istumisel, seismisel ja asendite vahetamisel tekkiva selja- ja kõhuvaluga. 3(7)
3-26-380
4.Kaebaja esitas 2. juulil 2026 seisukoha, mille järgi eemaldati talt 28. mail 2026 põlve ortopeediline implantaat. Kaebajale on tehtud saatekiri kõhuseinasonga operatsiooniks 7. aprilli 2026 ja 2. jaanuari 2027 vahel; eeldatavasti toimub operatsioon 2026. a sügisel. Kaebaja käis neurokirurg dr Ando Vahtra vastuvõtul 19. mail 2026. Lepiti kokku, et pärast songaoperatsiooni võetakse ühendust seljaoperatsiooniks. Töötukassa võttis kaebajaga ühendust, mispeale kaebaja tegi 30. juunil 2026 uue töövõime hindamise taotluse. Kaebaja kasutab liikumiseks rulaatorit.
Töötukassa esitas 10. juulil 2026 seisukoha.
5.1.Kaebaja 2. juulil 2026 esitatud tervisedokumendid on koostatud vaidlustatud otsusest hiljem. Seega ei saanud töötukassa nendega vaidlustatud otsuseid tehes arvestada. Töövõime hindamise taotluse läbivaatamisel saab täiendavaid terviseandmeid arvesse võtta, kui taotlusel märgitud arst ei ole andmeid tervise infosüsteemi (TIS) sisestanud või TIS-i andmed pole töövõime hindamiseks piisavad. Näiteks juhul, kui andmed vajavad täpsustamist või on sisult vastuolulised. Esitatud dokumendid ei kinnita, et kaebaja piirangud oleks vaidlustatud otsuse tegemise ajal tulnud hinnata raskemaks.
5.2.Terviseandmetest selgub, et kaebajale 28. mail 2026 tehtud põlveoperatsioon õnnestus. Kaebaja sai samal päeval koju. Operatsiooni tulemusel on oodata põlvefunktsiooni olulist paranemist. Operatsioonieelset olukorda on vaidlustatud otsuse tegemisel hinnatud ja arvestatud.
5.3.Üldkirurgi dr Liis Jaanimäe 7. aprilli 2026 kirjelduse järgi ei põhjusta song kaebajale vaevusi. 2026. a alguses andis kaebaja kirurgile teada, et ta operatsiooni hetkel ei soovi. Praeguseks on operatsioon planeeritud septembri lõppu. Song ei mõjuta seega kaebaja töövõimet.
5.4.Neurokirurg kirjeldas 19. mai 2026 vastuvõtu põhjal kaebaja kaebusi ja pakkus, et võtab pärast planeeritud operatsioone ühendust. Kirurgi sissekanne ei sisalda infot, mille alusel vaidlustatud otsust muuta.
5.5.Kaebaja esitas 30. juunil 2026 uue töövõime hindamise taotluse, mille lahendamisel võtab töötukassa uusi andmeid arvesse. Kaebaja kasutab liikumiseks igapäevaselt rulaatorit, kuid tema terviseandmed ei kinnita rulaatori kasutamise vajadust.
KOHTU PÕHJENDUSED
I Töövõime hindamise põhimõtted
1.Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.
2.Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese enda hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10).
3-26-380 Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (metoodika, lk 7). Kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva valuta (metoodika, lk 12).
3.Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on metoodikas selgitatud järgnevalt: 0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%; 1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast); 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevust on ilmselgelt raskem sooritada kui ilma haiguseta inimesel); 3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski tehtav); 4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik sooritada) (lk 13).
4.Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
5.Töövõime hindamisel ei selgitata inimese võimet teha konkreetset tööd, näiteks tööd, mida ta on varem teinud. TVTS üheks eesmärgiks on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimeste töötamise ja tööle saamise toetamine (TVTS § 1 lg 1). Hindamise tulemusel selgitatakse välja inimesele sobivad ja mittesobivad töötingimused, arvestades tema tegutsemispiiranguid. II Vaidlustatud otsuste õiguspärasus
6.Kohus hindab vaidlustatud otsuste õiguspärasust nende tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Kaebaja töövõimele antud hinnangu nõuetele vastavust kontrollib kohus seega 22. jaanuari 2026. a seisuga. Üldjuhul tuleb töövõime kohta järelduse tegemisel võtta aluseks töövõime hindamise ajal olemas olnud terviseandmed. Hilisemaid andmeid on õigus kasutada juhul, kui nendest on võimalik teha järeldusi kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangute kohta töövõime hindamise aja seisuga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2025. a otsus asjas 3-23-705, p 20 ja seal viidatud kohtupraktika).
6.Kaebaja leiab, et piirangute tõttu liikumisel tulnuks talle määrata puuduv töövõime. Kaebaja on oma taotluses (digitoimiku leht (dtl) 64) enesehinnangu põhjal märkinud, et tal on piirangud kahes võtmetegevuses: liikumine eri tasapindadel ning seismine ja istumine. Kaebaja väitel suudab ta ilma probleemideta läbida u 100 m pikkuse vahemaa (piirangu arvväärtus 3). Ühel kohal seista või istuda suudab ta vähem kui ühe tunni (piirangu arvväärtus 3). Kehaasendite muutmine valmistab kaebajale mõõdukaid raskusi (piirangu arvväärtus 2). Teistes valdkondades ja võtmetegevuses kaebajal taotluse järgi piiranguid pole.
7.Töötukassa on mõlema võtmetegevuse piirangu hinnanud mõõdukaks (arvväärtus 2). Vaidlustatud otsuse järgi (dtl 74) on kaebajal liikumise valdkonna piirangute tõttu töötamine osaliselt takistatud. Talle ei sobi raske füüsiline koormus. Ekspertarst on 22. jaanuari 2026. a hinnangus (dtl 519) märkinud, et kaebajale ei sobi pidev liikumine, seisev töö ja raske füüsiline koormus. Töövõime taastamiseks ja säilitamiseks on vajalik regulaarne füsioteraapia. 5(7)
3-26-380
8.Kaebaja tugineb esmalt sellele, et tal on diagnoositud kõhupiirkonnas songad ning läbipõetud soolehaiguse tõttu tuleb tal järgida olulisi piiranguid. Töötamise vaatepunktist ei ole olulised võimalikud piirangud vannis või saunas käimisele ja ujumisele. Olulised on esile toodud piirangud liikumisel, kehaasendi muutmisel ja säilitamisel. Ekspertarst on tõdenud, et terviseandmete põhjal on võimalik, et kaebaja tunneb ka pärast stoomi eemaldamist kõhupiirkonnas valu. Songad ei vaja opereerimist. Need ei piira liikumist, kuid kaebajale ei sobi raskuste tõstmine ja punnestamine (s.o kõhulihaste pingutamine nt tualetis või raskete esemete tõstmisel). Kehaasendit suudab kaebaja muuta, kuid võib tunda valu.
9.Teiseks on kaebaja esile toonud põlvekedra murru 2025. a sügisel, mille tõttu on tal kaebuse järgi keelatud raske füüsiline töö ja esemete tõstmine püstiasendis; vältida tuleb treppe ja kaldpindu. Töövõime hindamise ajal valmistas kaebajale taotluse järgi vaevusi ka põlvekedra murru raviks paigaldatud implantaat, mis eemaldati 2026. a mai lõpus. Terviseandmetele tuginedes on ekspertarst märkinud, et alates 24. novembrist 2025 võis kaebaja anda jalgadele taas vähehaaval koormust juurde. Ortopeed on soovitanud kaebajal harjutusi teha. Püsiva abivahendi (rulaatori) kasutamise soovitust terviseandmetest ei nähtu.
10.Viimaks on kaebaja tuginenud seljavaludele. Kaebaja märkis kaebuses, et vajab seljavalude tõttu valuravi ja füsioteraapiat. Viimane on aga kaebaja sõnul takistatud sooleprobleemide ja põlvemurru tõttu. Kaebaja on taotluses märkinud, et vajab liikumisel ja seismisel rulaatorit, nii seljavalude kui ka jalgade nõrkuse tõttu. Kaebaja kirjeldab, et tal jääb pikemal käimisel selg kangeks ning kiires tempos pole võimalik liikuda. Eriti tugev on seljavalu hommikuti.
11.Ekspertarst on oma hinnangus tuginenud dr Ülla Linnamäe 18. märtsi 2025. a epikriisile (dtl 325; vt praeguse otsuse p 3.2.6). Kaebaja käis ka toona vastuvõtul pikaaegsete, ägenemistega kulgevate seljavalude kaebusega. Kaebaja on aga pärast seda tugevate liikumist piiravate ja elukvaliteeti häirivate seljavalude tõttu uuesti arstile pöördunud (vt nt üldkirurg dr Liis Jaanimäe epikriis 15. jaanuarist 2026 kuni 14. veebruarini 2026, dtl 182). Üldkirurgi epikriisist nähtub, et kaebajale on tehtud kompuutertomograafia uuring, mille järgi tal L4 lülikeha anterolistees 10 mm. Ekspertarst on tõdenud, et kaebajal seljavalusid põhjustanud ühe lüli libisemine on viimaste uuringute alusel kergelt suurenenud (7 mm-st 10 mm-ni). Vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga (12. jaanuaril 2026) oli perearst teinud kaebajale seljaprobleemide tõttu saatekirja neuroloogile (dtl 169). See, et neuroloogile suunamine osutus ekslikuks ning dr Braschinsky saatekirja tagasi lükkas (dtl 178) ei anna alust järeldada, et kaebajal tema väidetud piirangut polnud. Dr Braschinsky selgitas, et vajaduse korral tuleb kaebaja suunata neurokirurgi konsultatsioonile.
12.Seega nähtub terviseandmetest, et kaebajale tegid 2026. a alguses seljaprobleemid jätkuvalt ja varasemast enam muret. Sobiva ravi leidmine oli alles algusjärgus. Pärast vaidlustatud otsuse tegemist on kaebaja suunatud kõhuseinasonga operatsioonile, mis on hilisemate terviseandmete põhjal osutunud siiski vajalikuks. Seejärel otsustatakse seljaoperatsiooni toimumise üle.
13.Kohus leiab, et olukorras, kui nii kaebaja enda hinnang kui ka värskemad terviseandmed viitasid sellele, et kaebaja seljaprobleemid olid 2026. a jaanuariks võrreldes 2025. a märtsi seisuga süvenenud, omistas vastustaja ülemäära suure tähenduse dr Linnamäe epikriisist nähtuvale. TIS-i andmed olid sellises olukorras kaebaja piirangute ulatuse hindamiseks ebapiisavad, mistõttu lasus vastustajal kohustus küsida kaebaja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud arstidelt (määruse nr 39 § 5 lg 1 p 3 ja ka § 2 p 11; Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsember 2023 otsus asjas nr 3-21629, p 13). Kaaluda tulnuks ka kaebaja saatmist tegutsemis- ja osalemisvõime mõõtmiseks
6(7)
3-26-380 visiidipõhisele hindamisele, millesse saanuks kaasata ka eriarsti (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p 10; vt ka viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsus p 13).
14.See, et kaebaja peab vajalikuks kasutada rulaatorit, kajastub nii töövõime hindamise taotluses kui ka dr Jaanimäe epikiisis (dtl 182). Vastustaja ja ekspertarstid on tõdenud, et terviseandmed ei kinnita, et kaebaja vajaks rulaatori tuge. Kuna kaebaja oli pöördunud arstile seljavalude ägenemise tõttu, olnuks rulaatori kasutamise vajalikkus üks asjaoludest, mida vastustajal kaebaja enda kirjelduse ja kõige värskemate terviseandmete põhjal tulnuks tema raviarstidelt või viisidipõhiselt uurida. Lisaks seljaprobleemidele oli kaebaja 2026. a jaanuaris alles taastumas põlvetraumast. Töötukassa väitel arvestati liikumispiirangu raskusastme hindamisel seljavalu ja põlvetrauma koosmõju. Seljaprobleeme puudutavate andmete täpsustamine oleks aga võinud anda kõigi kaebaja terviseprobleemide koosmõju arvestades teistsuguse tulemuse.
15.Ekspertarst on 21. jaanuari 2026. a hinnangus märkinud piirangu põhjustanud haiguse kulu kohta: „Esiplaanil on pikemaaegsemalt kestnud valusündroom mille ravi on aeganõudev“. Mitme terviseprobleemi järjestikkust lahendamist ja aega nõudva ravi kestel ei tohi kaebaja jääda vajaliku abita, s.o puuduvale töövõimele vastava toetuseta juhul, kui enne asjakohase ravi saamist esinevad pikaajalised piirangud seda õigustaksid.
16.Vastustaja on seega teinud kaebaja töövõime hindamisel olulise metoodilise vea, mis võis mõjutada lõpphinnangut kaebaja tegutsemispiirangute ulatusele. Vaidlustatud otsused tuleb tühistada. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata ja lahendada.
17.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palus mõista vastustajalt välja õigusabikulud 297 eurot 60 senti. Kaebaja esitas 15. juulil 2026 menetluskulude taotluse juurde ka arve, s.o kuludokumendi HKMS § 109 lg 1 järgi. Kuigi dokument tulnuks esitada avalduste esitamiseks määratud tähtaja jooksul, aktsepteerib kohus praegusel juhul hilinenult esitatud arvet. Vastustaja on märkinud, et ei vaidle taotletud kulude suurusele vastu. Dokumendi asja juurde võtmine ei põhjusta seega menetluse viibimist (HKMS § 51 lg 4). Kohus rahuldab seega kaebaja taotluse ja mõistab kulud vastustajalt välja.
18.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb tema nimi praeguses otsuses asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.