Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-25-6067 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hageja on Tallinnas, XXX, Tallinn, asuva korteriomandi (registriosa nr xxxxxx) omanik. Korteriomand on osaliselt kostja valduses - kostja kasutab korteriomandit, elades omavoliliselt korteriomandi ühes toas ja kasutades korteriomandi ruume (köök, koridor, sanitaarsõlm). Hageja ja hageja palvel tema sugulased on nõudnud korduvalt ja pikema aja jooksul kostjalt korteriomandi vabastamist. Kostja nõudeid ignoreerib. Kostjal puuduvad hagejaga mistahes kokkulepped korteriomandi kasutamise kohta, seega valdab kostja korteriomandit ilma õigusliku aluseta. Kohtu selgitused Kohus saatis tsiviilasja materjalid kostjale tähtsaadetisena aadressile XXX, xxx linnaosa, Tallinn, 10315, Harju maakond, mis tagastati kohtule. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada, saates need e-posti aadressile xxx. Kostja menetlusdokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kostja ei võtnud menetlusdokumente vastu ka avaliku e-toimiku kaudu. Kostja sai tsiviilasja materjalid kätte Ametlike Teadaannete kaudu 28.12.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole, mistõttu teeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja 16.06.2026 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

2-25-6067 riigilõivust summas 420 eurot ja õigusabikuludest summas 930 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindajal kulus 1 tund asjaolude analüüsile ja nõupidamisele kliendiga, 2,5 tundi hagi koostamisele ja 0,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Hageja kinnitas, et füüsilise isikuna ei ole hageja käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt tasutud käibemaksu tagasi. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 420 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 200 eurot (millele lisandub käibemaks) on õigusteenuse keskmist hinda arvestades mõistlik. Kohtu hinnangul kõik hageja esindaja tehtud toimingud olid põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1350 eurot (420 eurot riigilõiv + 930 eurot õigusabikulud) ning seadusjärgne viivis menetluskulude tasumisega viivitamise korral. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.