Aktiva Finance Group OÜ hagi J. M. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Brittany Tuul Kostja: J. M. (isikukood XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagihind
878,65 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
Kohtuistungi toimumise aeg
31.03.2026.a, edasi kirjalik menetlus Hageja lepingulised esindajad Brittany Tuul ja Kristiine Urb
Kohtuistungil osalesid
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 19.09.2022.a XXX OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 337,82 eurot ja viivis alates 02.08.2023.a põhinõudelt (337,82 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude.
3.Ülejäänud osas jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi J. M. vastu rahuldamata.
4.Menetluskulud jätta 43 % ulatuses kostja J. M. kanda ning 57 % ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Välja mõista J. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu kogusummas 260,15 eurot.
6.Välja mõista J. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (260,15 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Kostjal tasuda väljamõistetud menetluskulud (kohtuotsuse resolutsiooni punktid 5 ja 6) Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 716708382.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.Hageja esitas 28.12.2023.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 676,76 eurot. Kohus tegi 02.01.2024.a võlgnikule makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 08.02.2024.a lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning tsiviilasi anti üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 28.02.2024.a kohtule hagi kostja vastu. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja laenuandja XXX OÜ 19.09.2022.a tarbijakrediidilepingu nr XXX krediidi kulukuse määraga 48,00 %, mille alusel sai kostja vastavalt krediiti summas 525 eurot. Vastavalt laenulepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja on jätnud laenusumma tähtaegselt tagastamata, mistõttu öeldi kostjaga leping üles 01.08.2023.a ning nõue loovutati hagejale. Hageja leiab, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista põhinõue summas 499,44 eurot, intress 52,97 eurot, sissenõudekulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 104,49 eurot ning täiendava viivise määraga 36,39 % aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja on kohtule esitatu kohaselt töötu ning tasub töötutoetusest elatist 2021.a sündinud pojale. Kostjal on veel rahalised kohustused viiest tsiviilasjast, mistõttu rahalisi vahendeid ei jätku. Kostja palub maksepikendust ning võimaldada võlg tasuda osade kaupa. Kohtu põhjendused
5.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukoha, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks
esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 04.04.2024.a menetlusse võtmises määruses (dtl 185-188).
7.Käesoleva asja hind on 878,65 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni.
Vaidlust ei ole, et kostja ja laenuandja XXX OÜ sõlmisid 19.09.2022.a laenulepingu nr XXX summas 525 eurot (dtl 40-43).
Kohtu ette toodu kohaselt on kostjale lepingu nr XXX alusel väljastatud krediiti kokku 498,75 eurot (dtl 42, 255). Kostja on teostanud tagasimakseid summas 160,93 eurot (dtl 126). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse osas.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.
13.VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13 ja 17).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
17.Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
18.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste tegelikku suurust.
19.Kohtule esitatud krediidianalüüsist nähtub, et kostja igakuine sissetulek perioodil veebruar 2022.a kuni september 2022.a moodustas keskmiselt 816,42 eurot (dtl 92).
20.Kostja konto väljavõttest ilmneb, et kostjal olid laenu taotlemisel juba olemasolevad kohustused AS XXX, XXX AS, XXX AS, XXX AS ees (dtl 60-89). Samuti tasus kostja elatist 2021.a sündinud lapse ülalpidamiseks (dtl 75, 80, 81, 88). Lisaks oli kostjal harjumus osaleda regulaarselt hasartmängudes – AS XXX (dtl 60-89). Kohtule esitatust ei nähtu, et laenuandja oleks selles osas kostjalt täiendavaid selgitusi küsinud või neid asjaolusid arvesse võtnud. Kohus on seisukohal, et laenuandja on kohustatud enne laenuotsuse tegemist hindama ning arvesse võtma kõiki olulisi asjaolusid (sissetulek, olemasolevad kohustused, ülalpidamiskohustus, hasartmängud), kuivõrd need mõjutavad tarbija võimet laenukohustusi nõuetekohaselt täita.
21.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS
§ 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
22.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
23.31.03.2026.a kohtuistungil kohtu selgitustele järgnevalt on hageja kohtu ette toonud, et kostja on tagasimakseid teostanud lepingu nr XXX alusel 160,93 eurot (dtl 251). Kostja neid väiteid vaidlustanud pole, mistõttu lähtub kohus antud arvutustest.
24.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, viivise nõue (36,39 % aastas) ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 tõttu.
25.Kohus selgitab, et isegi kui kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, on põhivõla jääk 337,82 eurot (498,75 – 160,93), mis tuleb kostjal hagejale tasuda ning lisaks põhivõlale nõuab hageja viivist, mis tuleb rahuldada seadusjärgses määras kooskõlas VÕS § 94 ja § 113 lg 1.
Vaidlust pole, et kostja laenusummat tagastanud pole vaatamata 17.07.2023.a laenulepingu ülesütlemise hoiatusele (dtl 55), meeldetuletustele ja hagihoiatusele (dtl 99-101, 102, 103-105). Laenuandja luges lepingu 01.08.2023.a seisuga ülesöelduks (dtl 36).
02.08.2023.a loovutas laenuandja XXX OÜ laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale VÕS § 164 alusel (dtl 56).
28.Lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 17.07.2023.a avaldusega (dtl 55) oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja kolme lepingujärgse maksega viivituses. Kostja neid asjaolusid vaidlustanud pole.
29.Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi 01.08.2023.a seisuga üles. Kostja sai laenulepingu nr XXX alusel kokku 498,75 eurot (525 – 26,25) (dtl 255), millest on tagastanud 160,93 eurot, seega on kostjal tasumata vastavalt 337,82 eurot. Kohus mõistab lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla.
Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised. Kohus rahuldab hageja taotluse VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses järgses määras.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
32.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Kohus rahuldab hageja viivisenõude alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 02.08.2023.a kuni nõude täitmiseni (dtl 36).
Kostja viivise vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20). Seega tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on viivitanud nõude täitmisega.
35.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus laenulepingu nr XXX alusel summas 337,82 eurot ja viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so 02.08.2023.a kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude. Ülejäänud osas jääb hageja hagi rahuldamata kooskõlas VÕS § 4034 lg 7.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
37.TsMS § 442 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 878,65 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
38.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 43 %, mistõttu jäävad menetluskulud 43 % ulatuses kostja kanda ning 57 % ulatuses hageja kanda.
Hageja kohtule esitatu kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv summas 245 eurot ning esindaja kulud kogusummas 780,50 eurot (dtl 250). Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirja kohaselt 4,5 tundi.
Kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 105,35 eurot (245 x 43%).
TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, punkt 16; 02.05.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, punkt 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, punkt 13).
Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (summa ilma käibemaksuta). Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava
toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; RKTKm 13.11.2013, 3-2-1115-13, p 25). Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks vandeadvokaadist esindaja puhul tasu vahemikus 120 eurot - 150 eurot (RKTKm 25.06.2026, 2-23-142113, p 26; RKTKm 19.11.2025, 2-23-117906, p 20; RKTKm 04.03.2026, 2-24-6606, p 16).
Hageja lepinguline esindaja on jurist. Juristist esindaja tunnitasu ei ole käesoleval juhul põhjendatud samas määras kui vandeadvokaadi tunnitasu, kuivõrd nende kutsealased nõuded ja vastutus ei ole võrreldavad. Vandeadvokaadi kutse eeldab riiklikult kontrollitud eksamit, tõendatud pikaajalist erialast kogemust ning pidevat kohustuslikku täiendusõpet. Lisaks allub advokaat rangetele kutse-eetika normidele, distsiplinaarvastutusele ja kutsekindlustuse kohustusele, mis tagavad osutatava teenuse kvaliteeti. Õigusbüroo juristil eeltoodud nõuded puuduvad. Lisaks, arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, siis leiab kohus, et põhjendatud esindaja tunnitasu on 80 eurot. Käesoleval juhul ei ole vandeadvokaadiga samaväärne tunnitasu põhjendatud ega mõistlik (vaata ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, punkt 10).
Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 4,5 tundi. Kostja hageja esindaja kuludele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et eelpool nimetatud ajakulu on põhjendatud.
Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 4,5 tundi kogusummas 360 eurot (4,5 x 80). Põhjendatud esindajakulu on seega 154,80 eurot (360 x 43 %).
Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale maakohtus kantud menetluskulud 43 % ulatuses so kogusummas 260,15 eurot (105,35 + 154,80).
Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud, seega jäävad kostja menetluskulud tema kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.