Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Kohustada Roman Braginskit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 271,91 eurot. Menetluskulud, kogusummas 3263 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700024918. Selgitusse võib märkida: „Roman Braginski, kriminaalasi 1-26-4679, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 363,15 eurot ja DNA-ekspertiisi nr 26E-GE00397-01 kulu 840 eurot. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Roman Braginskilt sularaha 1510 eurot (raha on kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606). Asitõendid: - narkootilised ained (kanep, amfetamiin) (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - Roman Braginski valdusest ära võetud narkootilise aine käitlemisvahendid (pakendid) (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - nutitelefonide iPhone 8 ja Samsung Galaxy 21.04.2026 vaatluse käigus loodud koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; - Roman Braginskile kuuluv mobiiltelefon Samsung Galaxy (PPA asitõendite hoidlas) – tühistada Harju Maakohtu 11.05.2026 määrusega nr 1-26-3287 mobiiltelefon Samsung Galaxy osas kohaldatud arest ja tagastada mobiiltelefon Roman Braginskile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Roman Braginskit süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele) narkootilisi aineid kanepit ja amfetamiini ning valdas neid ebaseaduslikult.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainest hoidis Roman Braginski kuni 14.04.2026 kellani 14.07 XXX enda elukohas, kuni elukoha läbiotsimisel andis vabatahtlikult välja ning leiti ja võeti ära: -

kööginurga vasakul pool asuva kapi alumisest sahtlist karbi seest 6,39 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (edaspidi THC) sisaldus on 21%; kööginurga vasakul pool asuva kapi alumisest osast jäätise karbi seest 5,37 grammi kanepiõisikuid, mille THC sisaldus on 22%; köögis sügavkülma alumisest sahtlist metallkorgiga klaasist purk, milles valge paakunud pulber massiga 51,35 grammi (kuivatatult) sisaldab 16%, s.o 8,22 grammi amfetamiini; magamistoas riidekapis seljakoti seest kolm vaakumpakendit, milles 57,87 grammi kanepiõisikuid, mille THC sisaldus on 18%.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid ning kanep kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 1 lg 3 loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele joobe tekitamiseks piisab kanepi puhul 7,5 grammist ja amfetamiini puhul 1,3 grammist ainest. Seega käitles Roman Braginski narkootilisi aineid koguses, mis tekitab narkojoobe vähemalt 155 inimesele.

Seega käitles Roman Braginski ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid, s.o pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Roman Braginski, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.06.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Roman Braginski süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 1 kuu. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu otsusega nr 1-24-4916 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o vangistus 4 aastat 11 kuud ja 23 päeva ja liitkaristuseks mõista vangistus 6 aastat ja 23 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja alguseks Roman Braginski kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 14.04.2026. Roman Braginski nõusolekul ning juhindudes KarS § 184 lg 5 p-st 2 ja § 83 2 lg-st 1 konfiskeerida Harju Maakohtu 11.05.2026 määrusega nr 1-26-3287 arestitud Roman Braginskile kuuluv sularaha 1510 eurot (hoiustatud Rahandusministeeriumi Swedbank AS arvelduskontol nr EE932200221023778606). Asitõendid KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus

konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 2 ja 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootilised ained (kanep, amfetamiin) (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - Roman Braginski valdusest ära võetud narkootilise aine käitlemisvahendid (pakendid) (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - nutitelefonide iPhone 8 ja Samsung Galaxy 21.04.2026 vaatluse käigus loodud koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; - Roman Braginskile kuuluv mobiiltelefon Samsung Galaxy (PPA asitõendite hoidlas) – tühistada Harju Maakohtu 11.05.2026 määrusega nr 1-26-3287 mobiiltelefon Samsung Galaxy osas kohaldatud arest ja tagastada mobiiltelefon Roman Braginskile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulu 536 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 362 eurot riigituludesse. Kaitsetasu summas 363,15 eurot ja DNA-ekspertiisi nr 26E-GE00397-01 kulu 840 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.