AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus V. S. vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos esindajad draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12831829), lepinguline esindaja jurist Arvi Luhakooder Puudutatud isik: V. S. (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ avaldus V. S. vastu.
2.Välja mõista puudutatud V. S. (isikukood XXX) avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 12831829) kasuks põhivõlgnevus 565,70 eurot, seisuga 13.05.2026 sissenõutavaks muutunud viivised 7,71 eurot ning viivised põhivõlgnevuselt (565,70 eurot) alates 14.05.2026 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Rahuldada avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata avaldaja menetluskulude suuruseks 410 eurot. Mõista puudutatud isikult V. S. (isikukood XXX) avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 12831829)kasuks välja menetluskulud 410 eurot (s.o riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
2-26-10608 Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
ASJAOLUD JA MEENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (avaldaja) esitas 13.05.2026 avalduse V. S. (puudutatud isiku) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja põhivõlg (kahju) 565,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 13.05.2026 seisuga 7,71 eurot ja jooksvad viivised alates 14.05.2026 põhivõlgnevuselt (565,70 eurot) kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
2.Avalduse kohaselt esitas XXX korteriomanik avaldajale 24.02.2026 kahjuteate, mille kohaselt toimus 21.02.2026 korteriomandis aadressil XXX (registriosa nr XXX) veeavarii. KÜ XXX juhatuse liikme J. T. selgituse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr XXX, milles seina keraamiline plaat on seinast irdunud ja amortiseerunud, hüdroisolatsioon puudub. Ehkki korteri nr XXX omanikul keelati vanni kasutada kuni remondi teostamiseni, eiras korter nr XXX omanik keeldu ja kasutas siiski vanni, mistõttu tekkis veeavarii. Veeavarii tulemusena sai kahjustada korter aadressil XXX (registriosa nr XXX): kahjustunud korteri esiku ja köögi ühine lagi.
Korteriomandi asukohaga XXX omanikuks on puudutatud isik V. S..
4.Korteriomandi asukohaga XXX omanikuks on I. R., kes on sõlminud avaldajaga kodukindlustuslepingu, poliis nr XXX. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot.
5.Kindlustusvõtja esitas avaldajale kahjustatud lae remondiks kulutuste kalkulatsiooni, mille kohaselt oli tööde kogumaksumus 767,70 eurot. Avaldaja hinnangul oli remondikulu hind mõistlik.
7.Avaldaja esitas 11.03.2026 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude ning andis kahju hüvitamiseks tähtaja kuni 25.03.2026, kuid puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Puudutatud isiku seisukoht
8.Puudutatud isikule V. S.le on avalduse materjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 05.07.2026, kuid puudutatud isik avaldusele oma seisukohta kohtu määratud tähtajaks (s.o 20.07.2026) ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Korteriomaniku avalduse asjas, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, vaatab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19516/13 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita menetluses. TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 614 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisteks avaldaja ja puudutatud isik. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete
2-26-10608 kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud, millest tulenevalt rahuldab kohus avalduse. Kohus põhjendab kohtulahendit järgmiselt.
11.Esmalt tuvastab kohus, kas avaldaja kui kindlustusandja on õigustatud isik kahjunõude esitamiseks.
12.Avalduse kohaselt toimus 21.02.2026 korteriomandis aadressil XXX (registriosa nr XXX) veeavarii (dtl 16-18), mille tulemusena sai kahjustada korter aadressil XXX (registriosa nr XXX). Veeavarii tulemusena sai kahjustada korteri esiku ja köögi ühine lagi (dtl 42-45). KÜ XXX juhatuse liikme J. T. selgituse (dtl 23) kohaselt sai veekahju alguse korterist nr XXX, milles seina keraamiline plaat on seinast irdunud ja amortiseerunud, hüdroisolatsioon puudub. Ehkki korteri nr XXX omanikul keelati vanni kasutada kuni remondi teostamiseni, eiras korter nr XXX omanik keeldu ja kasutas siiski vanni, mistõttu leidis aset veeavarii. Korteriomandi asukohaga XXX omanikuks on I. R., kes on sõlminud avaldajaga kindlustuslepingu, poliisi nr XXX (dtl 12-15). Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja kui kindlustusandja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud XXX korterile tekkinud kahju kokku 565,70 eurot (dtl 32).
13.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
14.Kuivõrd avaldaja kindlustusandjana on hüvitanud kahjustada saanud korteri omanikule kui kindlustusvõtjale tekkinud kahju, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Seega on avaldajale üle läinud kindlustusvõtja nõue 565,70 euro ulatuses.
15.Järgnevalt tuvastab kohus, kas avaldaja kahjunõude eeldused on täidetud, st kohustuse rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning vastutus.
16.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhete, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1.
17.Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
18.VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
2-26-10608
19.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-117312, p 15: -
teine pool on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
-
teine pool vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);
-
korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
-
kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
-
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.Vastavalt eeltoodule tuleb kohtul kontrollida, kas eeltoodud punktis nimetatud kahjunõude eeldused on täidetud. -
kohustuse rikkumine
21.Puudutatud isikuks on V. S., kellele kuulub korter asukohaga XXX, kust sai alguse veekahju.
22.KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
23.AÕS § 72 viiendas lõikes sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
24.Puudutatud isik on XXX korteri omanik, kus toimus vastavalt 24.02.2026 kahjuteatele (dtl 16-18) 21.02.2026 veeavarii, mille tulemusel voolas vesi alumisse korterisse nr XXX. KÜ XXX juhatuse liikme J. T. selgituse (dtl 23) kohaselt sai veekahju alguse korterist nr XXX, milles seina keraamiline plaat on seinast irdunud ja amortiseerunud, hüdroisolatsioon puudub. Ehkki korteri nr XXX omanikul keelati vanni kasutada kuni remondi teostamiseni, eiras korter nr XXX omanik keeldu ja kasutas siiski vanni, mistõttu leidis aset veeavarii. Veeavarii tulemusena sai kahjustada korteri nr XXX esiku ja köögi ühine lagi. Järelikult ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeavarii tekkis ja vesi alumise naabri (XXX) korterisse voolas. - kahju tekkimine
25.Avalduse kohaselt selgus, et veeavarii tulemusena sai kahjustada korter aadressil XXX (registriosa nr XXX): kahjustunud korteri esiku ja köögi ühine lagi. Kahju ülevaatuse käigus on tehtud fotod (dtl 42-45), mis tõendavad, et korteri nr XXX siseviimistlus (lagi) sai kahjujuhtumi tagajärjel kahjustada.
26.VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult
2-26-10608 või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
27.Avaldaja on tõendanud, et korteriomand XXX sai kahju (kahjustunud korteri siseviimistlus, s.o korteri esiku ja köögi ühine lagi (dtl 42-45). Seejuures on KrtS § 31 lg 1 p-s 1 toodud kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13, p 34). Seega tuleb kahju hüvitada tekkinud ulatuses (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isikule pidi olema kahju tekkimine ettenähtav, st et korteris, milles seina keraamiline plaat on seinast irdunud ja amortiseerunud (sh hüdroisolatsioon puudub) ning vanni kasutamine kordategemiseni keelatud, võib vanni kasutamise korral vesi lekkida ja tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ning kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). põhjuslik seos
28.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-117312, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg.
29.Kuivõrd puudutatud isik ei hoidnud ära veeavarii tekkimist (st kasutas vaatamata keelule vanni olukorras, kus korteri seina keraamiline plaat on seinast irdunud ja amortiseerunud, hüdroisolatsioon puudub) (rikkumine) ja kindlustatud korteri omanikul tekkis kahju (korterile tekkinud veekahjustused; dtl 42-45), esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui korteris nr XXX ei oleks veeavariid aset leidnud, ei oleks ka korter nr XXX kahjustada saanud. - vastutus
30.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab kaasomanik sõltumata süüst. Kaasomanik ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid. - kahju suurus
31.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).
32.Kindlustusvõtja esitas avaldajale kahjustatud lae remondiks kulutuste kalkulatsiooni (dtl 31), mille kohaselt oli tööde kogumaksumus 765,70 eurot. Avaldaja hinnangul oli remondikulu hind mõistlik. Avaldaja hüvitas kahju, millest on maha arvestatud omavastutus 200 eurot, ehk kokku 565,70 eurot (dtl 32). Kohtu hinnangul on avaldaja kahjunõue 565,70 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
33.Lisaks on avaldaja esitanud viiviste nõuded: sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 26.03.2026 kuni 13.05.2026 eest 7,71 eurot ja jooksvad viivised alates 14.05.2026 põhivõlgnevuselt (565,70 eurot) kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
34.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
2-26-10608 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
35.Kahjunõudes (dtl 34-35) palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 25.03.2026. Seega muutus avaldaja nõue sissenõutavaks alates 26.03.2026. Kohtu hinnangul on avaldaja viiviste nõuded, s.o sissenõutavad viivised perioodi 26.03.2026 kuni 13.05.2026 eest 7,71 eurot ning edasiulatuvad viivised alates 14.05.2026 põhinõudelt (565,70 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab avalduse, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
37.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
38.Avaldaja on ühes avaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 450 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 150 eurot).
39.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
40.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
41.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
2-26-10608 kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.
42.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb hagejal kostjale hüvitada – tegemist on vältimatu kuluga. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu 50 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
43.Kohus peab avaldaja juristist lepingulise esindaja põhjendatud ja turuolukorraga kooskõlas olevaks tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on avaldajale osutatud õigusteenuse maht (s.o 3 tundi tööd), arvestades vaidluse ulatust ja keerukust ning koostatud menetlusdokumentide sisu, samuti põhjendatud ja vajalik. Avaldaja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi. Eeltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada õigusabikulud 360 eurot (3x120).
44.Avaldaja on kandnud põhjendatud menetluskulu kokku 410 eurot (50+360), mis kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
45.Avaldaja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
46.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtumääruse avalik kättetoimetamine
47.Puudutatud isikule on avaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 05.07.2026, kuivõrd materjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku kaudu, e-posti teel ega teadaolevasse elukohta tähtsaadetisena saatmisega ei ole õnnestunud. Puudutatud isiku faktiline elukoht on teadmata. Kohtulahendi tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, puudutatud isik menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtulahendi puudutatud isikule kätte kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtumääruse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.