Jätta V.V taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada haldusasja nr 3-26-1896 menetlus.
3.Jätta V.V esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.V.V on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellele oli antud Eesti pikaajalise elaniku elamisluba nr 2021527757/PE.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 20.05.2026 otsusega nr 15.3-3.4/703-1 tunnistati V.V pikaajalise elaniku elamisluba nr 2021527757/PE välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p-de 1 a 2 alusel kehtetuks alates 20.05.2026.
3.PPA saatis 20.05.2026 otsuse nr 15.3-3.4/703-1 PDF-formaadis ja käsitsi allkirjastatult 22.05.2026 kell 11:27 läbi PPA dokumendihaldussüsteemi V.V rahvastikuregistris märgitud ja elamisloakaardi taotlustel meiliaadressidele XXX ning XXX. 01.06.2026 avaldas PPA tema
otsuse resolutsiooni PPA veebilehel https://www.politsei.ee/et/juhend/haldusaktide-jamenetlusdokumentide-avaldamine.
4.Siseministeeriumi 27.05.2026 otsusega nr 1-24/165 kohaldati V.V suhtes alaline sissesõidukeeld Schengeni alale.
5.V.V esitas 19.06.2026 PPA-le vaide 20.05.2026 otsusele nr 15.3-3.4/703-1, mille PPA tagastas 08.07.2026 otsusega nr 15.3-3.1/1241-4 kaebetähtaja rikkumise tõttu. PPA asus seisukohale, et vaide esitaja ei ole menetlustähtaega lasknud mööda mõjuval põhjusel. Isikul ei olnud objektiivseid takistusi, mille tõttu ta ei saanud kaebetähtaega järgida, mistõttu ei ole tähtaja ületamine vabandatav. PPA edastas isikule otsuse e-postile PDF formaadis, mis ei eelda IDkaardi ega muude digitaalsete autentimisvahendite kasutamist. Seega ei ole vaide esitaja põhjendus ID-kaardi, digiallkirja ja teiste digitaalsete autentimisvõimaluste kasutamise raskenemise kohta pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist mõjuv põhjus, miks peaks väide tähtaja ennistama. Samuti ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks Venemaa Föderatsioonis viibimist või sealseid tehnilisi raskusi e-posti ja internetiteenuste kasutamisel. Isegi juhul, kui Venemaal on internetiühendus ebastabiilne või isikul esinesid raskused e-posti kasutamisel, ei olnud e posti kasutamine võimatu või kestev takistus. PPA-le 19.06.2026 e-posti teel saadetud vaidest on näha, et vaide esitaja on 22.05.2026 elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse oma postkastist edasi saatnud, mis tähendab omakorda, et isik pidi olema teadlik juba 22.05.2026 tema kohta tehtud otsusest. Kaebaja pidi teavitama PPA-d otsuse kättesaamisest, kui ei teinud seda. PPA täpsustab, et vaide esitajale saadetud otsuse dokumendi pealkiri oli „20.05.2026 pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus“, mistõttu pidi isik aru saama tema kohta tehtud otsuse olemusest. Vaide esitaja selgitus selle kohta, et e-kiri elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusega võis tema sõnul postkasti jõuda, kuid see ei tähendanud tema jaoks tegelikku ja mõistlikku võimalust dokumendiga õigeaegselt tutvuda ning sellele õigel ajal reageerida, ei ole eluliselt usutav.
6.V.V esitas 24.06.2026 (täiendatud 14.07.2026) Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 20.05.2026 otsuse nr 15.3-3.4/703-1 tühistamiseks koos tähtaja ennistamise taotlusega. Kaebaja selgitab, et ta ei saanud PPA 20.05.2026 otsust nr 15.3-3.4/703-1 viisil, mis oleks võimaldanud tal otsuse sisust õigeaegselt teada saada, sellega tutvuda ja seda kohtus vaidlustada. Kaebaja viibis sel ajal väljaspool Eestit ning pärast tema elamisloa, elamisloakaardi ja elektrooniliste sertifikaatide kehtetuks tunnistamist ei olnud tal võimalik kasutada ID-kaarti, Smart-ID-d ega muid Eesti elektroonilisi autentimisvahendeid. Seetõttu ei saanud kaebaja siseneda etoimikusse ega avada talle elektrooniliselt edastatud dokumente. Kaebaja väidab, et ta sai otsuse tegelikult kätte alles 16.06.2026 ning tegutses kohe pärast otsuse tegelikku kättesaamist.
7.Ühtlasi esitas V.V esialgse õiguskaitse taotluse: 1) peatada vaidlustatud otsuse kehtivus ja/või täitmine kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni; 2) keelata PPA-l kuni kohtumenetluse lõpuni lugeda kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba nr 2021527757/PE kehtetuks ning kohaldada otsusest tulenevaid tagajärgi, sh elamisloakaardi nr PE0185784 ja sertifikaatide kehtetuks tunnistamise tagajärgi ning kaebaja seadusliku Eestis viibimise aluse kadumise tagajärgi; 3) keelata PPA-l kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni teha vaidlustatud otsusel põhinevaid edasisi toiminguid, sh lahkumisettekirjutust, sissesõidukeeldu või muid tuletatud meetmeid, kui nende aluseks on käesolev otsus. Taotluse põhjenduste kohaselt kaotab kaebaja ilma esialgse õiguskaitseta võimaluse tõendada oma staatust, kasutada pangateenuseid, töötada, saada teenuseid ning elada normaalset pere- ja eraelu. Lisaks võib tekkida lahkumisettekirjutuse, sissesõidukeelu ja muude tuletatud meetmete risk, mis katkestaksid kaebaja sidemed Eesti kodanikust tütre ja Eesti kodanikust elukaaslasega. Selliseid tagajärgi on hilisema kaebuse rahuldamise korral raske või võimatu täielikult heastada. Avalik huvi ei nõua
otsuse kohest jõustamist enne kohtulikku kontrolli. PPA ei ole viidanud uutele kuritegudele pärast 2017. aastat. Kaebaja on valmis teatama oma aadressi, järgima seadust, ilmuma PPA ja kohtu kutsel ning esitama täiendavad tõendid. Seetõttu tuleb säilitada status quo kuni kohtumenetluse lõpuni. Eestis on kaebajal Eesti kodanikust elukaaslane, Eesti kodanikust tütar, elukoht, suhtlusvõrgustik, tööajalugu ja pikaajaline elukeskkond
8.PPA on seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning palub jätta tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kaebaja põhjendused vaide ja kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise kohta pole eluliselt usutavad. Kaebajal ei olnud objektiivseid takistusi, mille tõttu ta ei saanud kaebetähtaega järgida.
9.V.V esialgse õiguskaitse taotluse palub PPA jätta rahuldamata. PPA 20.05.2026 otsusega ei tehtud kaebajale lahkumisettekirjutust ega kohaldanud sissesõidukeeldu, vaid tunnistati üksnes kehtetuks vaid tema pikaajalise elaniku elamisluba. Kaebaja on varasemalt otsusele ise korraldanud oma igapäevaelu väljaspool Eestit ning otsuse tagajärjel ei saa ta siseneda Eesti Vabariigi territooriumile. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei teki pöördumatuid ega kahjulikke tagajärgi kaebajale. PPA-le teadaolevalt on kaebaja Schengeni alale varasemalt reisinud Eesti Vabariigi pikaajalise elaniku elamisloa alusel. Ta ei ole elanud vahetult enne otsuse tegemist Eestis üheskoos täiskasvanud tütrega ega endise abikaasaga, kellega on kaebaja abielu lahutanud 11.08.2014. Kaebuse esitamisest nähtub, et olenemata sissesõidukeelust Schengeni alale, on ta leidnud võimaluse ja vahendid suhtlemaks oma endise abikaasaga. Olukorras, kus kohus otsustab PPA otsuse kehtivuse peatada, ei lõpe Siseministeeriumi otsuse kehtivus, millega kehtestati kaebajale alaline sissesõidukeeld Schengeni alale. Seetõttu ei muudaks see olukorda, kus isikul ei ole siiski võimalik kehtiva sissesõidukeelu ajal siseneda Schengeni alale, sh Eestisse. Lisaks eeltoodule on kaebaja puhul tegemist korduva kurjategijaga, keda peetakse avalikkuses allilma juhiks. PPA hinnangut, et kaebaja kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale, ei saa pidada põhjendamatuks olukorras, kus kaebajat on korduvalt Eestis süüdi mõistetud ning on käitunud äärmiselt ebausaldusväärselt.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
I
10.Asjas vaieldakse selle üle, kas kaebaja on ületanud kaebetähtaega ning kas esinevad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. VMS § 248 kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa andmise, taastamise, andmisest, taastamisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või taotluse läbivaatamata jätmise otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule või vaide. Vaideotsuse võib vaidlustada sama tähtaja jooksul halduskohtus. Kuna praegusel juhul esitas kaebaja enne halduskohtu poole pöördumist PPA-le vaide, on kaebetähtaja osas otsustavaks küsimus, kas kaebaja esitas vaide tähtaegselt.
11.Vastustaja 16.07.2026 menetlusdokumendi lisast 2 nähtuvalt edastas PPA 20.05.2026 otsuse nr 15.3-3.4/703-1 kaebajale 22.05.2026 e-postiaadressidele XXX ja XXX PDF formaadis. Mõlemas e-kirjas oli ühesugune selgitus „Saadame Teile allkirjastatud otsuse „Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus, mis on registreeritud Politse- ja Piirivalveameti dokumendiregistris 20.05.2026 numbriga 15.33.4/703-1“ ning kirjale lisatud fail kandis pealkirja „20.05.2026 pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus.pdf.“ Samuti sisaldus mõlemas kirjas tekst palvega kinnitada dokumendi kättesaamist 10
päeva jooksul ning hoiatus, et kui kaebaja otsuse kättesaamist ei kinnita, avaldatakse otsuse resolutsioon PPA veebilehel ning sellega loetakse otsus kaebajale kättetoimetatuks. Kaebaja poolt PPA-le 19.06.2026 saadetud e-kirja lõpus nähtav venekeelne tekst ,,22 мая 2026 г., в 17:28, V.V написал(а): Отправлено с iPhone Начало переадресованного письма:’’ kinnitab, et kaebaja on talle meiliaadressilt XXX PPA saadetud e-kirja koos 20.05.2026 otsusega nr 15.33.4/703-1 edasi saatnud 22.05.2026. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja pidi talle 22.05.2026 epostiaadressile XXX saadetud e-kirja nähes ja edasi saates aru saama tema kohta pikaajalise elaniku elamisloa osas tehtud otsuse olemusest ning on eluliselt ebausutav, et kaebaja, saades oma postkasti otsuse pealkirjaga „20.05.2026 pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus.pdf“ seda ei avanud ega tutvunud selle sisuga. Samuti nõustub kohus PPAga, et kaebaja poolt osundatud autentimisvahendite puudumine ja kaebaja viibimine väljaspool Eestit, ei saanud olla PPA 22.05.2026 e-kirja manuses oleva PDF-formaadis otsuse avamisel takistuseks. Eeltoodust on PPA kohtu hinnangul põhjendatult teinud järelduse, et kaebaja sai PPA 20.05.2026 otsuse nr 15.3-3.4/703-1 kätte 22.05.2026.
12.Sõltumata eeltoodust tuleb PPA 20.05.2026 otsus nr 15.3-3.4/703-1 lugeda kaebajale kätte toimetatuks VMS § 37 lg 2 alusel 01.06.2026. VMS § 37 lg 2 sätestab, et kui haldusakti kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil ei õnnestunud, võib haldusorgan avaldada haldusakti adressaadi isikuandmed ja haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel. Haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel avaldamisega loetakse haldusakt isikule kättetoimetatuks ja jõustunuks. Asjaolust, et kaebaja saatis talle PPA poolt 22.05.2026 aadressile XXX saadetud e-kirja samal päeval edasi, saab järeldada, et kaebaja sai teadlikuks tema suhtes tehtud vaidlusalusest otsusest 22.05.2026. Seega isegi juhul, kui kaebajal oli mingisugustel PPA-le või kohtule seni avaldamata põhjustel takistatud kõnealuse e-kirja manuse pealkirjaga „20.05.2026 pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus.pdf“ avamine, oleks ta pidanud saatma PPA-le selle kohta teavituse. Vaidlus puudub, et kaebaja PPAle ühtegi kinnitust ega teavitust kirja kättesaamise kohta ei saatnud. Seega on PPA õigesti lugenud PPA 20.05.2026 otsuse nr 15.3-3.4/703-1 kaebajale kätte toimetatuks haldusakti resolutsiooni avaldamisega PPA veebilehel 01.06.2026.
13.Eeltoodust tulenevalt oleks kaebajal tulnud vaie PPA-le või kaebus kohtule esitada 01.06.2026 või hiljemalt 11.06.2026. Kaebaja esitas vaide 19.06.2026 ehk VMS §-s 248 sätesatud tähtaega rikkudes. HMS § 77 lg-st 1 ja § 34 lg-st 1 tulenevalt võib vaide esitamise tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kohus nõustub PPA seisukoha ja põhjendustega, et vaide esitajal ei olnud objektiivseid takistusi, mille tõttu ta ei saanud kaebetähtaega järgida ega pea neid vajalikuks käesolevas määruses korrata. Seega on PPA põhjendatult ja õiguspäraselt jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamata ning tagastanud vaide läbivaatamatult HMS § 79 lg 1 p 3 alusel.
14.Kuivõrd vaide tagastamine oli õiguspärane, tuleb kaebus lugeda esitatuks kaebetähtaega ületades. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohtupraktikas on ka leitud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (vt nt RKHKm nr 3-3-1-57-02; nr 3-3-1-75-08), kuid tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse
algatamise kord, sh tähtajad. Kohus leiab, et kaebaja ei ole välja toonud kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise objektiivseid takistusi, mis õigustaks praegusel juhul tema elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja väited dokumendi avamise tehnilistest takistustest on käesoleva määruse p-s 8 märgitud põhjustel ebausutavad. Lisaks sisaldas PPA poolt kaebajale 22.05.2026 e-posti aadressile XXX koos tema elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusega saadetud e-kiri, mille kaebaja samal päeval edasi saatis, hoiatust, et kui kaebaja 10 päeva jooksul otsuse kättesaamist ei kinnita, avaldatakse otsuse resolutsioon PPA veebilehel ning sellega loetakse otsus kaebajale kättetoimetatuks. Ühtegi selgitust, mis takistas kaebajal PPA-le kinnitust kirja kättesaamise kohta saata või teadet, et tal pole võimalust kirja manusega tutvuda, kaebaja kohtule esitanud ei ole. Seega puudub kohtu hinnangul alus kaebetähtaja ennistamiseks.
15.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 152 lg 3 kohaselt lõpetatakse menetlust kaebust menetlusse võtmata, kui § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning selle ennistamiseks ei ole alust, tuleb menetlus lõpetada. II
16.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus leiab, et kuivõrd menetlus kuulub lõpetamisele, tuleb kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks, mis on omakorda esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Täiendavalt märgib kohus, et kuivõrd kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba tunnistati kehtetuks VMS § 1 lg 1 p 1 ja 2 alusel temast lähtuva ohu tõttu Eesti Vabariigi avalikule korrale, räägib esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu ülekaalukas avalik huvi. Eeltoodust tulenevalt tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.