Hageja: X (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Janika Drobot Kostja: Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Andreas Lunden
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Yilt (isikukood XXX) hageja X (isikukood XXX) kasuks alates 23.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis summas 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg- tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette Z pangakontole, selgitusega „elatisraha“.
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.
5.Jätta rahuldamata elatise võla nõue 1057 eurot.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 23.01.2026 Harju Maakohtule hagi Yi (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise kokkuleppe, mille järgi kohustus kostja tasuma lapse elatist igakuiselt seaduses sätestatud alammääras ehk 292 eurot kuus. Kostja on viimase 12 kuu jooksul tasunud elatist ebaregulaarselt ega ole täitnud kokkulepet nõuetekohaselt. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ja nõudmistele jätkab kostja elatise maksmist ebaregulaarselt.
2.Hageja palub mõista kostjalt lapse kasuks välja igakuine elatis seadusjärgses miinimummääras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja elatise võlgnevus ajavahemiku eest 24.01.2025.a. kuni 23.01.2026.a. summas kokku 1057 eurot (12*292-2447). Kostja seisukoht
3.Kostja leiab, et hagi on alusetu, põhjendamata ja pahatahtlik. Hageja esindaja (ema) kuritarvitab oma positsiooni ning on varjanud fakti, et isa koos oma sugulastega osaleb suurel määral lapse igapäevaelus, tasub vabatahtlikult elatist ning osaleb vahetult lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Isa on alates lapse sünnist vabatahtlikult tasunud elatist. Kostja esitab pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et isa on tasunud elatist korralikult vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumile.
4.Kostja annab lapsele ülalpidamist ka vahetult. Laps viibib kostja ja tema sugulaste juures igal nädalal alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, mis teeb vähemalt 8 ööpäeva kuus. Lapse üleandmine toimub peamiselt kostja ema ja isa (vanavanemate) kaudu, kuna kostja ja hageja esindaja omavahel sisuliselt ei suhtle. Kostja selgitab, et pooled olid alaealised lapse eostamise ajal, mistõttu on nende suhted keerulised. Poolte vahel ei ole kehtestatud suhtluskorda, kuna selleks ei ole olnud vajadust.
5.Hageja nõue elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Hageja väide, et kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud, ei vasta tegelikkusele. Lisa nr 5 kohaselt on kostja tasunud lapse ülalpidamiseks järjepidevalt 295 eurot kuus, mis vastas poolte kokkulepitud summale. Alles viimase 4 kuni 5 kuu jooksul on kostja
töötuks jäämise tõttu tasunud vähem, kuid mitte vähem kui elatiskalkulaatori kohaselt tema kanda jääv osa. Seega puudub kostjal hageja ees elatise võlgnevus.
6.Kostja leiab, et hagi kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt summas 140,82 eurot kuus.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning poolte esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
11.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on kostja alaealine laps, hageja elab ema juures. Lapse ema väitel panustab kostja hageja ülalpidamisse ebapiisavalt. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks.
12.Pooled ei vaidle selles, et vastavalt poolte suulisele kokkuleppe, kohustus kostja tasuma lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud alammääras ehk 292 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõtte tõendab, et kostja on kokkulepet kohaselt täitnud alates 21.11.2018 kuni 12.04.2025 (dtl 65-71).
13.Hageja on palunud välja mõista elatise alates 01.01.2022 jõustunud PKS regulatsiooniga kehtivas miinimumsummas. Hageja põhjendab nõuet sellega, et kostja ei ole elatise maksmise kokkulepet järjepidevalt järginud, tasudes elatist ebaregulaarselt ning osal perioodidest kokkulepitust väiksemas ulatuses.
14.Hageja hinnangul ei taga kostja senine maksekäitumine lapse ülalpidamise järjepidevat täitmist ning sellest tulenevalt on põhjendatud elatise väljamõistmine kohtuotsusega.
15.PKS (perekonnaseadus) § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist
seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus (Riigikohtu 03.06.2024 otsus tsiviilasjas 2-22-13312 punkt 11). Tulenevalt PKS § 217 2 lg 2 kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (Riigikohtu 03.06.2024 otsus tsiviilasjas 2-22-13312 punkt 12). Hagejal on õigus nõuda elatise suuruse muutmist tuginedes mh õigusliku olukorra muutumisele.
16.Kohus selgitab, et kuivõrd poolte elatiskokkulepe ei kujuta endast PKS § 2172 lg 1 tähenduses kohtulahendit, ei ole nimetatud säte vahetult kohaldatav. Samas annab kõnealune üleminekuregulatsioon koos 1. jaanuaril 2022 jõustunud elatise arvutamise korra muudatustega alust järeldada, et kokkuleppe sõlmimise aluseks olnud õiguslik olukord on muutunud. Seetõttu võib õigusliku olukorra muutus olla aluseks elatiskohustuse suuruse uuesti hindamisele, kuid mitte kokkuleppe automaatsele muutumisele PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud summani.
17.Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-1515909, p 12).
18.Jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot, millele lisandub 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast).
19.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. Pooled ei vaidle selle üle, et lapsetoetus laekub lapse ema pangakontole. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest.
20.PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.
21.Kostja tugineb PKS § 101 lg-le 6, põhjendades, et laps viibib tema juures igal nädalavahetusel.
22.Hageja selgitab, et faktiliselt viibib laps sel ajal vanavanemate, mitte isa juures. Eeltoodu toimub seejuures emapoolse vastutulekuna, et säilitada lapse suhet vanavanematega ning mitte seetõttu, et kostja ise vahetult lapse kasvatamises osaleks. Seetõttu ei ole põhjendatud elatise vähendamine jagatud elukoha motiividel.
23.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus leidis, et kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati ja automaatselt, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. See toimub sõltumata poolte väidetest ja taotlustest (13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13; 31.03.2025, 2 17-6713/196, p 34; 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.6). PKS § 101 lg 6 kohaldamine on imperatiivne – see on üks kohustuslikest elementidest elatise suuruse kindlaksmääramise juures (RK: 29.10.2025, 2-21-16454/58, p 14).
24.PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.7).
25.Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus lugeda tõendatuks lapse viibimine kostja juures sellises mahus, mis õigustaks elatise vähendamist. Kohtule ei ole esitatud suhtluskorda reguleerivat kohtulahendit, millest nähtuks lapse viibimise aeg kummagi vanema juures. Samuti puudub vanemate vahel kokkulepe lapse tegeliku viibimise aja osas ning pooled vaidlevad selle asjaolu üle. Seetõttu ei ole täidetud PKS § 101 lg 6 eeldused, mille korral saaks lähtuda suhtluskorra ametlikust regulatsioonist või poolte ühisest arusaamast lapse viibimise ajast ühe või teise vanema juures. Asjaolu, et laps viibib teatud ajal isa asemel vanavanemate juures, ei saa käsitleda kostja vahetu osalusena lapse igapäevases hooldamises ja kasvatamises. Lapse viibimine vanavanemate juures toimub eeskätt ema vastutuleku tulemusena, eesmärgiga säilitada ja toetada lapse suhet vanavanematega, mitte aga kostja poolt lapse eest hoolitsemise ja kasvatamisega seotud kohustuste tegeliku täitmise tõttu. Seega puudub alus käsitada
kõnealust aega kostja poolt lapse ülalpidamisse või hooldamisse panustamisena sellises ulatuses, mis õigustaks elatise vähendamist.
26.PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on hageja pere ainus laps, keda kostja on kohustatud ülal pidama. Seega ei ole PKS § 101 lg 7 kohaldamiseks alust.
27.Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 14–15). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20; 24.10.2012, 3-21-118-12, p 15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et ta ei suudaks üldse sissetulekut teenida. Tõendeid selle kohta, et kostjal oleks tuvastatud osaline või püsiv töövõimetus, kohtule esitatud ei ole.
28.PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus ajavahemiku 24.01.2025 kuni 23.01.2026 eest summas 1057 eurot, mis kujuneb arvestuslikult järgmiselt: 12 × 292 eurot = 3504 eurot, millest on maha arvatud kostja poolt tasutud 2447 eurot. Võlgnevuse suuruseks on seega 1057 eurot.
30.Kohus leiab, et elatise võlgnevuse nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtule ei ole tõendatud, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kui hageja leidis, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleks ta saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem (hagi on esitatud jaanuaris 2026). Üksnes sel moel oleks olnud võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi (rahuldada õigustatud isiku igapäevaseid vajadusi) ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks.
31.Riigikohus on 25. mai 2016 lahendis nr 3-2-1-33-16 selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku
ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
32.Praegusel juhul tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ohustaks kohtu hinnangul jooksvate elatisemaksete tasumist, arvestades kostja majanduslikku olukorda. Kostja ei ole hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest, on hagejale raha tasunud regulaarselt ja osalenud hageja ülalpidamises (dtl 71-72 kostja pangakonto väljavõtted).
33.Eeltoodust lähtuvalt kujuneb hagejale makstav miinimumelatis järgnevalt: 282,31 eurot (PKS § 101 lg-s 3 sätestatud indekseeritud baassumma alates 01.04.2025) + 59,43 eurot (PKS § 101 lg-s 4 sätestatud kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast alates 01.04.2025) – 40 eurot (PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestatav 1/2 lapsetoetusest). Seega on hagejale alates 23.01.2026 väljamõistetav miinimumelatis summas 301,74 eurot kuus. Kohus märgib, et järgmine baassumma indekseerimine ning brutokuupalga muutus toimub 01.04.2026.
34.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kostja on kohustatud kandma elatise summa iga kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole EE292200221054350569, selgitusega „elatis“.
35.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 2816,94 eurot (3x 301,74 + 6x 318, 62).
36.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.