3.Mõista välja AS-ilt ÜHISTEENUSED A.E kasuks menetluskulud summas 669,60 eurot.
4.Mõista välja AS-ilt ÜHISTEENUSED A.E kasuks menetluskuludelt, 669,60 eurolt, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-25-128275
1.AS ÜHISTEENUSED esitas 25.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.E vastu 65,67 euro saamiseks, sh leppetrahv summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 13,39 eurot ja sissenõudmiskulud summas 12,28 eurot. Kohus tegi 26.11.2025 võlgnikule makseettepaneku, mille peale viimane esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 17.12.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 31.12.2025 Tartu Maakohtule oma nõude A.E (kostja) vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 40 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 18,41 eurot ja viivise leppetrahvilt alates 01.01.2026 kuni leppetrahvi tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 29.06.2021 sõiduki hageja poolt opereeritavas eraparklas parkimiskorralduse nõudeid eirates, mille tõttu väljastati kostjale 29.06.2021 leppetrahvi nõude nr 1020001159 summas 40 eurot. Parkla sissesõidul või parkla ees infotahvlil olid näidatud parkimistingimused. Sõiduki parkimisega loeti leping sõlmituks. Leppetrahvi nõue paigaldati sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Hageja esindaja on kostjale saatnud meeldetuletuskirju leppetrahvi tasumiseks 06.06.2022, 11.07.2022 ja 05.10.2022. Kostja ei ole nõuet täitnud. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi, lisaks viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o 14.07.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni ning lisaks võla sissenõudmiskulusid.
3.Kohus võttis hagi 02.02.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.Kostja esitas 10.02.2026 kohtule kirjaliku vastuse, milles vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Hageja nõue tuleneb 29.06.2021 tehtud parkimistrahvist ning hageja käsitab nõuet sissenõutavana alates 14.07.2021. Kuivõrd leppetrahvile kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg ning puuduvad aegumise peatumise ja katkemise alused, siis hageja enda väidete põhjal on tema nõue kostja vastu aegunud juba alates 14.07.2024. Tsiviilseadustiku (TsÜS) §-st 144 tulenevalt aegusid samal ajal koos hageja põhinõudega ka viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse alles 25.11.2025, s.o enam kui aasta ja neli kuud pärast aegumistähtaja lõppu.
5.Hageja esitas 14.04.2026 kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja kostja aegumise vastuväitega ei nõustu ja jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna aegumine katkes 29.03.2023, mil kostja tasus hageja esindajale, Julianus Inkasso OÜ-le, osalise makse summas 2,72 eurot. Hageja hinnangul kujutab selline käitumine nõude tunnustamist, mistõttu aegumine katkes ning hakkas uuesti kulgema alates makse tegemisest. Seega ei ole kolm aastat möödunud ning nõue ei ole aegunud.
6.Kostja esitas 15.06.2026 kohtule seisukoha, milles toob täiendavalt välja, et ta tasus 29.03.2023 Julianus Inkasso OÜ-le 2,72 eurot selgitusega „sõiduki XXX parkimine 29.06.201.a kell 16.5819.41 tsoon P54“. Kostja ei ole kunagi tunnustanud hageja leppetrahvinõuet. Kostja on 29.03.2023 ülekande puhul selgelt väljendanud, et tegemist ei ole leppetrahvi nõude tunnustamisega. Kostja selgitab, et parkis sõiduki XXX 29.06.2021 kell 16:58 kuni 19:41 XXX kinnistule. Kostja soovis parkimise eest tasuda, kuid kuskil ei olnud nähtaval silti, kus oleks välja toodud parkimise tsoon. Kostja tasus sõiduki parkimise eest 2,07 eurot A tsoonis. Kostja selgitas 29.06.2021 parkimisega seonduvaid probleeme korduvalt nii hagejale kui Julianus Inkasso OÜ-le ning avaldas nõudega mittenõustumist. Kostja tegi 29.03.2023 ülekande summas 2,72 eurot Julianus Inkasso OÜ kontole, kuna oli ärritatud hageja ja inkasso tegevusest ja käitumisest. Kostja mõte oli, et kui hageja väitel jäi parkimise eest tasumata, siis ta tasub uuesti selle parkimise eest ja loodetavasti sellega kius lõpeb. Makse tegemise ajal saatis kostja hagejale veel e-kirja, kus kinnitas eraldi üle, et makse on parkimise eest ning tegemist ei ole temalt nõutavate
2-25-128275 summade osalise tasumisega. Hageja ei ole ka hagiavalduses võtnud arvesse, et kostja oleks 2,72 eurot juba maksnud ning seda leppetrahvi nõudest maha arvestanud, st ka hageja ise ei ole tasumist arvestanud leppetrahvi nõude katteks. Kostja ei tunnustanud hageja nõuet ning seega on nõue aegunud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
8.Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikele 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 144 alusel aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 29.06.2021 parkis kostja sõidukit hageja hallataval parkimisalal ning hageja väljastas samal päeval kostjale leppetrahvi nõude summas 40 eurot (dtl 27). Parkimistrahvi tasumise tähtaeg oli 14 päeva. Seega muutus leppetrahvi nõue sissenõutavaks 14.07.2021 ja kolme aasta pikkune aegumistähtaeg saabus 14.07.2024. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 25.11.2025, st enam kui kolm aastat pärast leppetrahvi sissenõutavaks muutumisest.
9.TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsMS § 158 lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja leiab, et kuna kostja tasus hageja esindajale 29.03.2023 võlgnevuse osaliselt summas 2,72 eurot, siis on aegumine katkenud ja uuesti alanud samal kuupäeval. Kostja hinnangul on ta selgelt väljendanud, et parkimise eest tasumine ei olnud leppetrahvi nõude tunnustamine. Kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt on kostja 29.03.2023 tasunud Julianus Inkasso OÜ-le 2,72 eurot makseselgitusega „sõiduki XXX parkimine 29.06.21.a kell 16.58-19.41 tsoon P54 / 715349441“ (dtl 72). Kostja on saatnud J. I. 29.03.2023 e-kirja, milles toob välja: „Tere, See summa on makstud parkimise eest, maksekorralduses on kirjutatud selgituses täpselt mille eest, mitte mingi võla katteks. Palun lugege täpselt mille eest on laekumine tehtud. Mina alusetuid „niinimetatud võlgasid“ ei ole tasunud“ (dtl 87). Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui võlgnik tasub osa võlgnevusest, laieneb katkemine kogu nõude aegumisele, v.a kui võlgnik reserveeris selgelt vastuväited võla suurusele, st väljendas selgelt, et ta võlga ülejäänud osas ei tunnusta (TsÜS 2023. a komm, § 158 p 3.1.3.a). Kohus leiab, et kostja on selgelt hageja esindajale väljendanud 29.03.2023 e-kirjas, et tema 29.03.2023 tehtud ülekanne hageja esindajale ei ole leppetrahvi nõude tunnustamine. Seega ei ole nõude aegumine katkenud ja hageja leppetrahvi nõue aegus 14.07.2024. Vastavalt TsÜS §-le 144 aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi
2-25-128275 veel aegunud. Seega tuleb lugeda aegunuks ka hageja viivise ja sissenõudmiskulu nõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi tervikuna nõude aegumise tõttu rahuldamata. Kohus teeb TsMS § 449 lg 3 kohase lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulu kokku 669,60 eurot. Kostjat esindab vandeadvokaat, kelle tunnihind on tavapäraselt 223,30 eurot koos käibemaksuga, kuid antud asjas kohaldati kokkuleppehinda järgnevalt: -
446,40 eurot hageja 14.04.2026 seisukohaga tutvumise, kliendiga täiendava nõupidamise ja võimalike täiendavate tõendite uurimise, 15.06.2026 seisukoha koostamise ning menetluskulude nimekirja koostamise eest.
Kokkuleppeline hind 669,60 eurot vastab kolmele tavahinnaga töötunnile, kuid tegelik ajakulu oli sellest ligikaudu poole suurem. Täpsemat ajaarvestust ei peetud, kuna hind oli eelnevalt kokku lepitud. Kokkuleppelise hinna määramisel on arvestatud asja piiratud mahtu ning ka asjaolu, et õiguslikult on tegemist lihtsa vaidlusega. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 3 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid on põhjendatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu 223,30 eurot (koos käibemaksuga, ilma käibemaksuta on tunnihind 180 eurot) ja see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepinguline esindaja on vandeadvokaat. Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 3 töötunni eest kokku 669,60 eurot koos käibemaksuga ja mõistab 669,60 eurot hagejalt kostja kasuks välja. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.