K.J-i , I.E ja W.J-i hagi Z.D vastu elatise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja I: K.J, isikukood XXX esindajad Hageja II: I.E, isikukood XXX Hageja III: W.J, isikukood XXX Hagejate seaduslik esindaja: R.F Lepinguline esindaja Angela Jürgenson Kostja: Z.D, isikukood XXX Asja läbivaatamine
Kohtuistung 13.10.2025
RESOLUTSIOON
Rahuldada K.J-i, I.E ja W.J-i hagi Z.D vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
Mõista Vahur K.J K.J-i kasuks välja igakuine elatis alates 08.09.2025 kuni K.J-i täisealiseks saamiseni 21.07.2028 järgmiselt: 2.1 ajavahemikul 08.09.2025–31.03.2026 summas 105,70 eurot kuus; 2.2 alates 01.04.2026 summas 112,45 eurot kuus järgmise arvestuse alusel: baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3), millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) ning tulemust korrutatakse 40 protsendiga.
Mõista Vahur I.E K.J-i kasuks välja igakuine elatis alates 08.09.2025 kuni I.E täisealiseks saamiseni 02.12.2030 järgmiselt: 3.1 ajavahemikul 08.09.2025–31.03.2026 summas 89,84 eurot kuus; 3.2 alates 01.04.2026 summas 95,58 eurot kuus järgmise arvestuse alusel: baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3), millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)), mida vähendatakse 15% võrra ning tulemust korrutatakse 40 protsendiga.
Mõista Vahur W.J K.J-i kasuks välja igakuine elatis alates 08.09.2025 kuni W.J-i täisealiseks saamiseni 29.10.2035 järgmiselt: 4.1 ajavahemikul 08.09.2025–31.03.2026 summas 101,70 eurot kuus; 4.2 alates 01.04.2026 summas 108,45 eurot kuus järgmise arvestuse alusel: baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3), millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) ning tulemust korrutatakse 40 protsendiga.
Elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette R.F-i arveldusarvele (otsuse tegemise ajal Swedbank nr EE492200001106192743) iga kuu 10. kuupäevaks.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Elatise nõue K.J, I.E ja W.J esitasid 08.09.2025 Tartu Maakohtule hagi Z.D vastu elatise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt lapsed elavad koos emaga alates 25.06.2023. Kostja on ajavahemikul 07.08.2023–06.03.2025 panustanud hagejate ülalpidamisse kokku 925 eurot, sh 2025. a 70 eurot. Kostja tasus K.J ja I.E telefoniarved kuni oktoobrini 2025
kokku 30 eurot kuus. Muud panust ei ole kostja poolt olnud, kuigi hagejate ema on korduvalt palunud ja olukorda selgitanud, viimati 2025. a augustis. Kostja juures on hagejad viibinud jõulude ajal ning koolivaheaegadel, suvekuudel varasemalt kokku kuni kaks nädalat. Kostja on lubanud hakata hagejatele elatist tasuma, kuid reaalsuses pole seda tegema asunud. Hagejate emale makstakse lisaks lapsetoetustele ka lasterikka pere toetust 3 lapse eest. Hagejad ei nõustu kostja pakutava kogusummaga 300 euroga kuus, sest see pole piisav laste kasvatamiseks. Kostja on võimeline maksma rohkem. Kostjal on kõrge elustandard, ta kulutab raha kingitustele, maja remondile, uutele kodumasinatele ja mööblile, reiside planeerimiseks koos hagejatega. Kostja omab vara ja rahalisi võimalusi elatise maksmiseks. Kostja varaline seis ja sularaha sissemaksed oma pangakontole võimaldavad hagejatele maksta miinimummääras elatist. Kostja suudab töötada. Pole põhjust seada kostja heaolu hagejate omast kõrgemale. Haginõue: elatis alates 08.09.2025 kuni laste täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras: hagi esitamise hetkel K.J-ile 264,24 eurot, I.E-le 224,60 eurot, W.J-ile 254,24 eurot kuus. Kostja vastuväited
1.Kostja hagiga ei nõustu. Kostja kinnitab, et pole vaidlust selles, et ta on hagejate isa ning pole neile andnud regulaarset ülalpidamist. Kostja avaldab, et on alates 07.03.2023 100% töövõimetu, tema igakuine sissetulek on keskmiselt 650 eurot kuus töövõimetoetust ning ta ei näe võimalust tasuda elatist nõutud suuruses. Selle summa arvel peab kostja tagama enda toimetuleku (sh rahuldama elukondlikud esmavajadused, ostma ravimid, tasuma pangalaenu, jne) kui toetama lapsi materiaalselt. Kostja on oma seisundist tulenevate võimaluste piires osalenud laste kasvatamises ning nende materiaalses ja ainelises toetamises. Nii on kostja ostnud lastele vajalikke esemeid, teinud neile varalisi kingitusi ja andnud taskuraha ning teostanud ülekandeid hagejate ema arvelduskontole. Samuti on kostja avanud laste K.J ja I.E nimel pangakontod, kuhu võimalusel kannab rahalisi vahendeid. Lisaks sellele on lapsed viibinud kostja juures koolivaheaegadel ja ka muul ajal ning kostja on tegelenud laste tervise- jt heaoluküsimustega (sh käinud lastega arstide vastuvõtul; korraldanud puugivaktsiinid, hambabreketid, võimlemise 2 x kuus füsioteraapias, kandes seejuures toimingutega seotud transpordi- jm kulud jne). Kostja palub jätta rahuldamata hagejate nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks alates elatishagi esitamisest ning välja mõista elatis alates kohtuotsuse tegemiseks määras mitte rohkem kui 100 eurot lapse kohta kuus. Juhul kui kohus peab siiski õiguslikult lubatavaks ja põhjendatuks kostjalt elatise väljamõistmist alates elatishagi esitamisest, palub kostja võimaldada tal kuni kohtuotsuse tegemiseni määratava elatissumma tasumiseks osade kaupa osamaksega mitte üle 10 euro kuus. Kohtuotsuse põhjendused
2.Vastavalt PKS §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.
Kohus tuvastas, et Z.D on K.J-i, I.E ja W.J-i isa, kellel on oma alaealiste laste suhtes ülalpidamiskohustus.
3.PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kostja andis 13.10.2025 kohtuistungil seletuse, mille kohaselt ta ei ole andnud lastele regulaarset ülalpidamist. Lõppseisukohtades asus kostja väitma, et on andnud lastele ülalpidamist muul viisil, millega saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks.
4.Kohus tuvastas, et kostja ei ela hagejatega koos, seega tuli ja tuleb kostjal anda lastele ülalpidamist esmajoones raha maksmisega. See ei välista, et kostja võiks täita ülalpidamiskohustust muul viisil.
5.R.F-i konto väljavõttest (dtl 8) tuvastas kohus, et kostja ei ole laste emale teinud ülalpidamiskohustuse täitmisena käsitatavaid makseid pärast 08.03.2024. Viimati on kostja teinud pangaülekande 06.03.2025 summas 70 eurot selgitusega „K.J-ile reisi raha“, mida kohus ei käsita ülalpidamise andmisena eesmärgipärase lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise ja tema arenguks piisavate vahendite tagamise mõttes. Tegemist on ühekordse toetusega lapse reisiks.
6.Kostja esitas lõppseisukohtades K.J-i pangakonto väljavõtte 23.05.2024-01.01.2026 (dtl 126), millest kohus järeldab, et tegemist on kostja enda avatud kontoga lapsele, mida kostja kasutab raha kanneteks enda kontode vahel, sh raha tagasikandmiseks oma teisele kontole. Kohus ei saa esitatud konto väljavõtet lugeda asjakohaseks tõendiks ülalpidamiskohustuse täitmise kohta K.J-i suhtes. Pole teada ülekannete eesmärk ning kas K.J ülekantud raha üldse kasutada sai ja saab. Teistele lastele raha ülekandmist tõendatud ei ole.
7.Kostja leiab, et on katnud laste vajadused muul viisil: käinud lastega arstide vastuvõtul; korraldanud puugivaktsiinid, hambabreketid, võimlemise 2 x kuus füsioteraapias, kandes seejuures toimingutega seotud transpordi- jm kulud. Kostja on siiski jätnud oma väited täielikult tõendamata. Kohtule pole kostja esitanud mingeid andmeid, millise lapse osas, millal ja millises summas ta laste kulusid kattis. Selliselt on kostja väited jäänud paljasõnaliseks ning ei võimalda kohtul kostja väidetavaid kulutusi ülalpidamiskohustuse täitmisena arvestada.
8.Kohus tuvastab, et kuivõrd alates aprillist 2024 ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust hagejate suhtes kohaselt täitnud ei elatise maksmisega ega muul viisil laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste kandmisega, on hagejatel kostja vastu tekkinud elatise nõue.
9.PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
Hagi on esitatud 08.09.2025 ning elatist nõutakse alates hagi esitamisest. Ajavahemikul 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli indekseeritud baassumma suuruseks 282,31 eurot. Alates 01.04.2026 on baassumma suuruseks 295,86 eurot.
10.PKS § 101 lg 4 näeb ette, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Ajavahemikul 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli Eesti keskmiseks brutokuupalgaks 1981 eurot ning PKS § 101 lg 4 sätestatud summa suuruseks 59,43 eurot. Alates 01.04.2026 on Eesti keskmine brutokuupalk 2092 eurot ning baassummale lisanduva 3% suuruseks 62,76 eurot.
11.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hagejate eest saab lapsetoetust R.F. K.J-i ja I.E lapsetoetus on perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 tulenevalt 80 eurot ning W.J-i lapsetoetus 100 eurot kuus. R.F saab kolme lapse eest lasterikka pere toetust, mille suurus on 450 eurot kuus ning mida tasutakse vastavalt PHS § 21 lg 1 isikule, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Seega jätkatakse R.F-ile lasterikka pere toetuse maksmist kuni K.J-i 19-aastaseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni vastavalt PHS § 17 lg-tele 1 ja 2.
12.Ükski hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei tule kohaldada PKS § 101 lg 6 sätestatud elatise summa proportsionaalset mahaarvamist.
13.Kohus arvestab elatise määramisel PKS § 101 lg 7 sätestatuga, mille kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Arvestades laste vanusevahedega, tuleb 15% võrra vähendada elatise summat I.E osas.
14.Arvestades PKS § 101 lg-s 1–6 sätestatut, peab kostja maksma hagejatele igakuist elatist hagi esitamisest arvates arvestuslikult järgmiselt: K.J: 08.09.2025–31.03.2026. Baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 304,24 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 264,24 eurot. Alates 01.04.2026. Baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 321,12 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 281,12 eurot.
I.E :
08.09.2025–31.03.2026. Baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) –37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 304,24 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 264,24 eurot. K.J-i ja I.E vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab elatist 15% vähendatud määras. 264,24 x 0,85 = 224,60 eurot. Alates 01.04.2026. Baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 321,12 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 281,12 eurot. 15% vähendatud määras on elatis 281,12 x 0,85 = 238,95 eurot. W.J: 08.09.2025–31.03.2026. Baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 319,24 eurot, millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 254,24 eurot. Alates 01.04.2026. Baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 321,12 eurot, millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 271,12 eurot.
15.Hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud minimaalses määras, mille puhul puudub üldjuhul vajadus asuda kulutusi tõendama. Nii PKS § 101 lg 1 kui kohtupraktikast tulenevalt eeldab kohus, et hagejate ülalpidamiseks kulub minimaalselt kahekordne PKS § 101 lg 1–7 kohaselt arvutatud summa.
16.Tulenevalt PKS § 102 lg-test 1 ja 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et peale hagejate kostjal alaealisi ülalpeetavaid ei ole. Kostja taotleb elatise vähendamist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa ning on toonud välja vähendamise alusena: a) kostja on katnud laste vajadusi muul viisil; b) kostja halva tervisliku seisundi.
17.Laste vajaduste katmine muul viisil. Laste kulude jooksev katmine võib iseenesest olla mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks PKS § 102 lg 2 alusel mõista välja miinimumelatisest väiksemat elatist. Kostja ei ole laste kulude jooksvat katmist tõendanud, sh ei ole kostja ise nimetanud ühtegi summat, mille ulatuses ta oleks selliseid kulutusi teinud. Kohus ei pea põhjendatuks leida, et kostja elatist tuleks vähendada väidetavate jooksvate kulutuste tegemise tõttu.
18.Kostja tervislik seisund ja töövõime. Kostja avaldas istungil, et tal ei ole puuet, kuid tema vasak käsi on osaliselt halvatud. Püsti saab seista umbes tund aega. Autojuhtimisõigus on tal olemas. Auto on omaks tarbeks, sellega tulu teenida ei saa. Töö tegemist takistab vasaku käe osaline halvatus. Lühimälu on null. Töövõime määramise aluseks on kõik
kokku – meningiit, praegu on tal toru ajust makku. Momendil kostja töövõimeline üldse ei ole. Kohus tuvastas, et Eesti Töötukassa 03.12.2024 otsusega on kostjal tuvastatud puuduv töövõime (dtl 128-131) ajavahemikul 18.10.2024-17.10.2029. Töövõime hindamise eksperthinnangust 29.11.2024 (dtl 105-124) nähtuvalt on kostja peamiseks piiranguid põhjustavaks diagnoosiks orgaaniline depressioon. Ekspertiisis on leitud kokkuvõtlikult, et kostjal on välistatud/takistatud/piiratud järgnevad tegevused: keeruliste oskuste omandamine, igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine, stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek, esemete tõstmine ja kandmine, käte ja käsivarte kasutamine, erinevates kohtades liikumine. Kostja on töövõimetu eeskätt vaimsete tegutsemispiirangute, energiapuuduse ja madala sihipärase tegutsemisvõime tõttu. Arvestades töövõime hindamise eksperthinnangus toodut loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ole võimeline praegu töötama oma tervislikust seisundist tulenevalt. Kohtu hinnangul on takistatud ka lihtsamate tööde tegemine, kuivõrd kostjal on piiratud või takistatud mh käte kasutamine, samuti esemete tõstmine ja kandmine. Keerulisemate tööde tegemist takistavad mh mäluprobleemid. Seega ei saa kostjale ette heita, et ta ei ole otsinud tööd ajal, mil tal on tuvastatud puuduv töövõime.
19.Kostja sissetulek. Kostja on enda ainsa sissetulekuna nimetanud Töötukassa makstavat töövõimetoetust, mille osas kohus tuvastas, et see laekub igakuiselt tema Swedbanki kontole suurusjärgus ca 650 eurot kuus. Kohus tuvastas, et Eesti Töötukassa 05.12.2024 otsusega on kostjale määratud töövõimetoetus perioodiks 18.10.2024–17.10.2029 summas 20,5700 eurot ühe kalendripäeva eest (dtl 138-139). Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole ajavahemikul 03.2025-02.2026 kostjale tööandjad väljamakseid deklareerinud, töötamise registri kanded puuduvad. Väljamakseid tehtud ei ole (dtl 89). Eesti Töötukassa vastas kohtu päringule, et ajavahemikul 10.03.202510.03.2026 ei ole kostja töötuna arvele registreeritud ning talle ei ole sel ajavahemikul määratud toetusi/hüvitisi (dtl 74). Kuivõrd töövõimetoetus määrati 05.12.2024, ei ole töötukassa andmed vastuolulised.
20.Kostja kinnitas kohtule, et tal on pangarved Swedbankis ja Coop Pangas ning esitas kohtule Swedbanki konto EE622200221010770688 väljavõtte ajavahemiku 18.09.202318.09.2025 kohta. Kohus tuvastas, et kostja Swedbanki arvele laekuvad igakuiselt ülekanded Töötukassalt olenevalt kuust suurusjärgus u 630-670 eurot. Lisaks nähtub konto väljavõttest, et kostjale teevad regulaarselt ülekandeid mitu füüsilist isikut selgitustega „kingitus“, „papp“.
21.Coop Pank vastas kohtu päringule, et kostjal on selles pangas arvelduskonto EE434204278622476507 ja esitas konto väljavõtte 10.03.2025-10.03.2026. Väljavõttest nähtuvalt on sel ajavahemikul toimunud kaks tehingut: 17.02.2026 kandis kostja Coop Pangas olevale kontole üle 1720 eurot ning tegi summas 1714 eurot makse Leedus registreeritud makseteenuse pakkujale.
22.Kostja on selgitanud, et panga väljavõttest nähtuvad kostja ema elukaaslase ülekanded on mõeldud pangalaenu maksmiseks ning on kostja ema rahad. Kostja õed on ka aidanud ülekannetega. R.F-iga koos elades võttis laenu, et hästi ära elada. Need on tarbimislaenud. Kostjal on ka autoremondifirma, kuid autoremonti ta ei tee. Elab majas, mis on pangalaenuga ostetud. Töötukassa rahast läheb pangale 75 eurot, see kajastub
pangaarvel. Lisaks on kostjal auto ja mootorratas. Kostja on juba palju asju maha müünud, sh ühe mootorratta 2-3 kuud tagasi. Muud vara tal ei ole.
23.Kohus tuvastas, et kostjale kuulub kinnisasi reg nr 2726204, mille omanik ta on kinnistusraamatu andmetel alates 04.08.2003. Tegemist on XXX . Kinnistule on kantud hüpoteek summas 680 000 krooni Aktsiaselts Hansapank kasuks 11.07.2007. Kostja selgitusel kasutab ta seda kinnistut elamiseks.
24.Kohus ei ole tuvastanud, et kostjal oleks lisaks töövõimetoetusele täiendavaid regulaarseid sissetulekuallikaid. Kostja on usutavalt seletanud, et tema lähedased teevad talle ülekandeid, mis on eesmärgipäraselt mõeldud pangalaenu maksmiseks. Kostja Swedbanki väljavõttelt nähtub erinevate laenude tagasimaksete tegemine, mis kinnitavad kostja väiteid.
25.Seonduvalt poolte avaldatuga kostja elatustaseme ja lastele tehtavate kingituste kohta märgib kohus järgmist. Kostja on kinnitanud, et on võtnud väikelaenu ning kasutanud kindlustushüvitist ja sõiduki müügist saadud raha oma eluaseme remontimiseks ja robotniiduki ostmiseks. Kohtu jaoks on usutav asjas esitatust nähtuvalt, et kostja on oma vara realiseerimisest saadud raha kulutanud hagejatele kingituste tegemiseks ja pakkunud välisreisi korraldamist. Kohtule ei ole samas arusaadav, miks ei ole kostja kingituste tegemise asemel soovinud täita oma ülalpidamiskohustust elatise maksmisega. Kuigi oma eluaseme ja elukvaliteedi parendamise soov on iseenesest arusaadav, leiab kohus, et praegusel juhul on kostja eelistanud enda huve laste huvidele, arvestades, et elatist ei ole makstud pärast 2024. aasta märtsi. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks tasunud mingilgi määral elatist ka kohtumenetluse ajal.
26.Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. Vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (3-2-1-119-15, p 11).
27.Kohus leiab, et kostja puuduvat töövõimet ja töötamist takistavat ja piiravat tervislikku seisundit tuleb pidada PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuvaks põhjuseks PKS § 101 järgi arvestatava elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Vähemalt lahendi tegemise ajal ei ole kostja kohtu hinnangul võimeline sissetuleku teenimiseks töötama. Kostja ainsaks regulaarseks sissetulekuallikaks tuleb pidada töövõimetoetust keskmiselt 650 eurot kuus.
28.Statistikaameti andmetel oli arvestuslik elatusmiinimum (väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused; ka absoluutse vaesuse piir) 2025. aastal 361,40 eurot. Kostja enda selgitusel (dtl 58) on tema kuludeks elekter 50 eurot suvel ja 100 eurot talvel, laen 90 eurot, söök 100 eurot. Aastas küttepuud ja brikett kokku umbes 800 eurot. Arvestatuna kohtu poolt ühe aasta peale, on kostja esitatud andmetel tema enda ülalpidamiskulud keskmiselt 330-335 eurot kuus. Juhul
arvata kostja tõendatud sissetulekust 650 eurot kuus maha kostja elamiskulud 335 eurot, jääb 315 eurot, mida kostja saab maksta elatiseks.
29.Kohus leiab, et kostjalt tuleb mõista alates hagi esitamisest välja elatis kõigile hagejatele summas, mis vastab 40%-le PKS § 101 lg 1 alusel arvutatavast elatise miinimummäärast. Ajavahemikul 08.09.2025–31.03.2026 on kostjalt väljamõistetav igakuine elatis K.J-ile 105,70 eurot, I.E-le 89,84 eurot ja W.J-ile 101,70 eurot, kokku kolmele lapsele 297,24 eurot. Alates 01.04.2026 on kostjalt väljamõistetav igakuine elatis K.J-ile 112,45 eurot, I.E-le 95,58 eurot ja W.J-ile 108,45 eurot, kokku kolmele lapsele 316,48 eurot. Kohtu hinnangul on sellisel viisil järgitud printsiipi kostja vahendite võrdväärseks jagamiseks tema enda ning ülalpeetavate laste vajaduste rahuldamiseks. Elatis tuleb välja mõista indekseerituna vastavalt PKS § 101 lg 3 ja 4, sellisel juhul on hagejatele tagatud elatise seotus tarbijahinnaindeksiga ja keskmise brutokuupalgaga.
30.Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust mõista elatis välja alates kohtuotsuse tegemisest, ühtegi põhjendust ega alust selleks esitatud ei ole. Ka ei ole kostja põhjendatud, miks tuleks kuni kohtuotsuse tegemiseni määratava elatissumma tasumine määrata osamaksetega mitte üle 10 euro kuus. Kostjal on esitatud andmetel olnud võimalik tasuda kohtumenetluse ajal elatist kasvõi osaliselt, kuid ta on otsustanud seda mitte teha ning kasutada saadud vahendeid enda heaolu parandamiseks.
31.Hagi tuleb eelnevast tulenevalt rahuldada osaliselt.
32.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.