X-i hagi Tallinna linna vastu üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks ja lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.02.2026. a otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja Tallinna linn (registrikood 75014920), lepinguline esindaja Angela Reinlaid
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 03.02.2026 otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud X-i kanda. Tallinna linnal ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
2-23-161 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 04.01.2023 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (12.01.2023) täpsustust, tuvastada 06.12.1995 sõlmitud üürilepingu nr 2764 kehtivus ja 06.12.2022 lepingu ülesütlemise tühisus.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.12.1995 üürilepingu korteri asukohaga XXX üürimiseks. Tegemist oli tähtajatu üürilepinguga. Eluruum anti hagejale 06.12.1995 üle. Alates 06.12.1995 on XXX olnud hageja elukohaks ning alates 20.12.1995 ka rahvastikuregistri järgseks elukohaks. Hagejale esitatakse igakuiselt üüriarveid, mida hageja on igakuiselt korrektselt tasunud. XXX anti hagejale korterite vahetustehingute käigus. Vahetusettepaneku tegi hagejale kostja, kuna hageja oli osutanud Eesti Vabariigile kallihinnalisi ja suuremahulisi teadusalaseid teeneid. Vahetustehingul olid järgmised tingimused: hageja annab eluruumi XXX eest kostjale vastu oma korteri aadressil YYY, Tallinn, hageja aitab tasuda XXX elanikel olemasolevad võlad ning korraldada seal elanud kahe leibkonna (kokku 7 inimest) väljakolimise hageja 2-toalisse korterisse Lasnamäel aadressil YYY, Tallinn ning CCC, Tallinn.
1.2.06.12.2022 saatis kostja hagejale üllatava pöördumise nr 12-3/6230-1, milles väitis, et poolte vahel ei ole sõlmitud üürileping, vaid vara tasuta kasutusse andmise leping. Kostja ütles 06.12.2022 pöördumisega pooltevahelise lepingu XXX eluruumi nr 3 kasutamiseks üles ja palus eluruumi 31.01.2023 vabastada, arvestades, et sel kuupäeval lõppes kostja arvates tasuta kasutamise leping.
1.3.Hageja hinnangul rikkus üürileandja üürilepingu ülesütlemise avalduse tingimusi ning seetõttu on avaldus tühine. Kostja esitatud avaldus üürilepingu ülesütlemise kohta on algusest peale eksitav. Tegemist ei ole seadusele vastava üürilepingu ülesütlemise avaldusega, vaid nn pöördumisega - kinni ei ole peetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 352 lg-s 2 sätestatud nõudest, st puuduvad igasugused üürileandja poolt ülesütlemisavalduses kohustuslikku miinimuminfot sisaldavad tõele vastavad andmed. Kostja märkis 06.12.2022 pöördumises, et lepingu lõppemise kuupäevaks on 31.01.2023 ehk formaalne eeldus on justkui täidetud, kuid see ei ole vastavuses VÕS § 311 lg-ga 1. Etteteatamise aeg on vähem kui kaks kuud, mis ei vasta VÕS § 311 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Seega on 06.12.1995 üürilepingu nr 2764 ülesütlemise avaldus tühine.
2.Kostja esitas ja esitab hagejale tänaseni XXX eest üüriarveid (sh ka peale hageja pöördumist kohtusse ja hagi menetlusse võtmist). Arvetelt nähtub, et arve aluseks on üürileping. Kui tegemist oleks tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga, ei oleks igakuiste arvete esitamise aluseks märgitud mitte üürileping vaid tasuta kasutamise leping. Sümboolne üürisumma lepiti kokku seetõttu, et oli vastavasisuline kokkulepe hageja ja kostja vahel.
2-23-161 Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Hageja kasutab 06.12.1995 välja antud eluruumi asutamise tõendi nr 1221 alusel kostjale kuuluvat XXX asuvat eluruumi nr 3. Hageja ja kostja vahel oli kohtuvaidlus (haldusasi nr 3-21-1754) XXX võõrandamise osas. Nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et otsustuskorras eluruumi kostjale võõrandamine ei ole põhjendatud. Vastav otsus jõustus 22.03.2022 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusega, mil otsustati jätta hageja määruskaebus menetlusse võtmata.
3.1.Kostja saatis 06.12.2022 hagejale tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avalduse põhjusel, et eelnevas haldusasjas väitis hageja esindaja, et „X üürib linnalt endiselt korterit asukohaga XXX, kuigi ta ei saa seda sisuliselt alates 2014 veeavariide tõttu kasutada. Naabrite süül on korter kasutuskõlbmatuks muutunud“. Ruumide mittekasutamise väidet toetavad korteriühistu esitatavad kõrvalkulude arved, millest nähtub, et hageja ei kasuta tarbitavaid teenuseid (vesi, prügi jms). Hageja ei kuulu isikute ringi, kellele kostja peab sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt eluruumi teenuse tagama. Ülesütlemise avalduse kohaselt lõppes pooltevaheline tasuta kasutamise leping 31.01.2023.
3.2.Hagejaga on sõlmitud tähtajatu tasuta kasutamise leping. Tallinnas XXX asuv eluruum nr 3 üldpinnaga 80,9 m2 kuulub kostjale ja vara valitsejaks on Tallinna Kesklinna Valitsus. Hageja kasutab 06.12.1995 välja antud eluruumi asutamise tõendi nr 1221 alusel kostjale kuuluvat XXX asuvat eluruumi nr 3. Kostjale teadaolevalt täiendavaid lepinguid poolte vahel ei ole. Asutamistõendist nähtub kostja nõusolek, et hageja kasutab korterit. Hagejale on esitatud vaid korteriühistu poolt esitatud kõrvalkulude arveid. Kostja on enam kui 20 aastat aktsepteerinud, et hageja kasutab korterit tasuta, ei maksa üüri korteri kasutamise eest ning tasub ainult kõrvalkulude eest. Kostja ei ole kordagi pöördunud hageja vastu kohtusse üüri saamiseks või korteri kasutamisega seotud kasu väljamõistmiseks. Seega saab kostja käitumist käsitleda loana hageja korterit tasuta kasutada. Hageja tasub igakuiselt 80,9 m 2 Tallinna vanalinnas asuva eluruumi kasutamise, kommunaalteenuste ja kõrvalkulude eest vähem kui 100 eurot. Kuigi arvete peal on märgitud eluruumi üür, siis ilmselgelt on see vanalinnas asuva üüriobjekti väärtust arvestades sümboolne. Seega on tegemist otähtajatu kasutamisõigusega ja seega tähtajatu kestvussuhtega.
3.3.Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid korteri üürilepingu. Kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud. Kostja ei ole nõudnud hagejalt kunagi üüri tasumist, vaid on esitanud hagejale vaid korteriühistu arved tasumiseks. Kostja on kehtivalt öelnud üles hagejaga sõlmitud lepingu. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 91 järgi tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud tasuta varakasutuse leping lugeda alates 01.07.2003 tasuta kasutamise lepinguks VÕS § 389 jj mõttes. Järelikult pidi kostja lepingu ülesütlemisel järgima tasuta kasutamise lepingu lõpetamise regulatsiooni. Kostja tugines 06.12.2022 lepingu ülesütlemise avalduses § 393 lg-le 3, mille kohaselt kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu võib üles öelda ka ilma põhjuseta. Kostja poolt esitatud ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik, sisaldab selget tahet leping üles öelda ja kuupäeva, millal hageja peab korteri vabastama. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisele kohaldub VÕS § 195. Ülesütlemine kui tahteavaldus tuleb lepingu teisele poolele kätte toimetada. Seega on kostja öelnud korteri tasuta kasutamise lepingu kehtivalt üles ja hageja peab korteri valduse hagejale tagastama.
2-23-161 Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 03.02.2026 otsusega hagi rahuldamata ning tühistas maakohtu 13.01.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid nende puudumise tõttu ei olnud neid vaja rahaliselt kindlaks määrata.
4.1.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - Tallinnas XXX asuv eluruum nr 3 üldpinnaga 80,9 m2 kuulub kostjale ja vara valitsejaks on Tallinna Kesklinna Valitsus; - hageja kasutab 06.12.1995 välja antud eluruumi asutamise tõendi nr 1221 alusel kostjale kuuluvat XXX asuvat eluruumi nr 3; - 06.12.2022 saatis kostja hagejale pöördumise nr 12-3/6230-1, milles kostja ütleb pooltevahelise lepingu XXX eluruumi nr 3 kasutamiseks üles ja palub vabastada eluruumi 31.01.2023.
4.2.Maakohus selgitas järgmist. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse VÕSRS § 2 järgi asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Enne 01.07.2002 tekkinud võlasuhtele kohaldatakse VÕSRS § 11 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Erandina kohaldatakse VÕSRS § 12 lg-st 1 tulenevalt enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning VÕS-s sätestatut. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei välista ega piira esimeses lõikes sätestatu lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Maakohus leidis, et peab poolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamiseks 06.12.1995 kokkuleppe/lepingu tõlgendamisel juhinduma enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 64. TsÜS § 64 lg 1 sätestas, et tehingu tõlgendamisel lähtutakse tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Tehingu tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tehing jääb kehtima võimalikult suuremas ulatuses (lg 2). Kahtluse korral tõlgendatakse tehingut kohustatud isiku kasuks (lg 3).
4.3.Maakohus leidis olemasolevate tõendite põhjal, et poolte kokkulepe vastab kuni 30.06.2002 kehtinud Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) järgi tasuta varakasutuse lepingu tunnustele TsK § 347 lg 1 kohaselt. TsK § 347 lg 1 sätestas, et tasuta varakasutuse lepingu järgi kohustub üks pool andma või annab vara tasuta ajutiseks kasutamiseks teisele poolele, viimane aga kohustub selle vara tagastama. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 62 lg 3 ja TsK § 165 lg 1 järgi võis tasuta varakasutuse leping olla sõlmitud kaudsete tahteavaldustega. TsK järgi oli tasuta varakasutuse leping vormivaba. Vaidlus puudub, et hageja kasutab 06.12.1995 välja antud eluruumi asustamise tõendi nr 1221 alusel kostjale kuuluvat XXX asuvat eluruumi nr 3 (dtl 16). Asja materjalidest järeldub, et poolte vahel ei ole kirjalikku lepingut sõlmitud. Hageja ei ole vastavat tõendit kohtule esitanud ning kostja on kinnitanud, et kirjalik leping puudub. Eluruumi asustamise tõendist nähtuvalt on kostja nõustunud, et hageja saab vaidlusalust eluruumi kasutada ning toimunud on kasutamisõiguse vahetus. Kasutamisõiguse vahetamise üle pooled ei vaidle.
2-23-161
4.4.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping TsK § 299 tähenduses või kuni 30.06.2002 kehtinud elamuseaduse (ES) § 2 tähenduses. Asjaolu, et Tallinna Kinnisvararegistris on viide 06.12.1995 sõlmitud kokkuleppele/kasutuslepingule nr 2762 (pealkirjaga munitsipaaleluruumi üürileping) ning hagejat on nimetatud üürnikuks, ei anna teha järeldust, et poolte vahel on sõlmitud kirjalik (või suuline) üürileping. Samast registrist nähtub ka märkusena, et kirjalik leping puudub. Lisaks on kostja 17.09.2024 toimunud eelistungil selgitanud, et kinnisvararegistris on tõepoolest märge munitsipaaleluruumi üürilepingu kohta ning samuti märge, et kirjalik leping puudub, aga see on kõikide eluruumide puhul. Kinnisvararegistris ei ole võimalik valida tasuta kasutuse lepingut, arendaja on teinud sellise pooliku registri kostjale. Kostja kinnitas, et tegelikult need andmed seal päris õiged ei ole ning nende puhul, kellel on leping, on registrisse lisatud ka leping.
4.5.Kokkuvõttes leidis maakohus, et poolte vahel 06.12.1995 sõlmitud leping oli tähtajatu tasuta varakasutuse leping. Lepingujärgne korteri hooldamise ja korrashoiu kohustus ei olnud ega ole samastatav üüri tasumise kohustusega lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK §-de 279 ja 290 järgi ega ka kehtiva VÕS järgi. Tingimus, mille kohaselt tasuta kasutusse antud asja hooldamise ja korrashoiu kohustus on kasutajal, ei ole vastuolus tasuta kasutamise lepingu olemusega. VÕS § 391 lg 1 sätestab selgelt, et kasutaja peab kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud.
4.6.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja maksab lisaks kõrvalkuludele üüri või mitte. Vaidlus puudub, et kostja on esitanud hagejale arveid nimetusega eluruumi üür ning hageja on kõik arved tasunud, st võlg kostja ees puudub. Kostja on menetluses tõendanud, et ta on esitanud hagejale igakuiseid arveid ulatuses, milles korteriühistu on väljastanud kostjale kõrvalkulude arveid. Kuigi hagejale esitatud arvele on märgitud sõna „üür“, on vastav summa korteriühistu esitatav igakuine kõrvalkulude arve summa. Maksmisele kuuluv tasu on eluruumi suurust arvestades sümboolne ning kajastab vaid kõrvalkulusid, seega ei ole tegemist üürisuhtega. Hageja ei maksa ja ei ole kunagi maksnud kostjale üüri. Kui lepingueseme kasutamise eest on ette nähtud tasu, kuid see on eseme väärtust arvestades pigem sümboolne, siis on tegemist tasuta kasutamise lepinguga. Asja materjalidest nähtuvalt tasub hageja igakuiselt 80,9 m2 Tallinna vanalinnas asuva eluruumi kasutamise eest kommunaalteenuste ja kõrvalkulude eest vähem kui 100 eurot.
4.7.Maakohus selgitas lepingu ülesütlemise osas järgmist. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu VÕS § 393 lg 3 järgi üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Eeltoodu kohaselt võib kasutusse andja tähtajatu tasuta kasutamise lepingu kooskõlas VÕS §-ga 195 igal ajal pärast lepingu sõlmimist üles öelda. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu korraliseks ülesütlemiseks ei ole vaja põhjust. Kui tähtajatu tasuta kasutamise leping on sõlmitud mingil eesmärgil, võib lepingu üles öelda pärast selle eesmärgi saavutamist. Praegusel juhul sõlmis hageja lepingu eesmärgiga vaidlusaluse eluruumi soodushinnaga omandamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ela juba alates 2014. aastast vaidlusaluses eluruumis, kuna ruumid ei ole elamiskõlbulikud. Kostja ütles tasuta kasutamise lepingu üles 06.12.2022 avaldusega alates 31.01.2023. Hageja on selle avalduse (pealkirjaga pöördumine) kätte saanud. Seega on leping ülesütlemisega alates 31.01.2023 lõppenud. Tähtsust ei ole asjaolul, et kostja on avalduse pealkirjastanud kui pöördumine. Avalduses sisaldub TsÜS § 68 lg-le 2 vastav otsene tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks ja eluruumi vabastamiseks. Lepingu lõppemise tõttu on kostjal VÕS § 393 lg 3 järgi õigus nõuda hagejalt eseme tagastamist.
2-23-161
4.8.Eelnevaid asjaolusid arvestades jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, tuvastada 06.12.1995 sõlmitud üürilepingu kehtivus ning tühistada lepingu ülesütlemise. Alternatiivselt palus hageja maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.1.Hageja hinnangul eksis maakohus tõendite hindamisel ning kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. Maakohus leidis ekslikult, et poolte vahel sõlmitud leping vastab tasuta vara kasutamise lepingule. Maakohus jättis hageja tõendid menetluses arvestamata. Hageja esitas mitmeid tõendeid, millel on selged viited üürilepingule. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks maakohus neid tõendeid ei arvestanud. Maakohus võttis lisaks tõendile nr 1221 aluseks ainult kostja paljasõnalised väited ning ei põhistanud, miks ei ole hinnatud hageja esitatud kirjalikke tõendeid. Arutu või äärmiselt pahatahtlik on aastal 2026 (30-aastat hiljem), tuginedes konkreetsele dokumendile märkega „Üürileping” ja „üürnik” väita, et hageja ja kostja vahel puudus üürileping. Seda olukorras, mil hageja esitas kohtule mitmeid dokumente, milles otseselt on viidatud hageja ja kostja vahel kehtivale üürilepingule. Hageja esitas kohtule lisaks 06.12.1995 Eluruumi asutamise tõendile täiendavaid tõendeid (mh üüriarveid), mis kinnitavad üürilepingu olemasolu ja sõlmimist ja mille koostas kostja. Puudub selge ja tõsiseltvõetav viide, millele tuginedes kostja pärast 27-aastat kehtivat üürilepingut leidis, et alates 1995. detsembrist kuni 2022. detsembrini on tegemist tasuta kasutamise lepinguga.
5.2.Kostja esitas maakohtule võltsitud, tagantjärele muudetud ja koostatud üüriarveid, mille sisu pole X-ile mitte kunagi avaldatud. Kostja on esitanud hagejale 30 aastat arveid selgitusega 1) üüritasu ühel real ja 2) kommunaalid teisel real.
5.3.Üürnik ei ole saanud alates 2014. aastast korterit elamispinnana kasutada, sest eluruumides puudub kütmise võimalus. Seetõttu, kuna üürnik reaalselt pole saanud pinda kasutada, ongi põhjendatud niivõrd väikesed kommunaalkulud. Selle põhjal on kohatu väita, et tegemist „sümboolse igakuise arvega“.
5.4.Väär on kohtu seisukoht, et Tallinna linna „Pöördumine X-ile Tasuta kasutamise lepingu alusel eluruumi vabastamiseks“ on seaduslik ning õige. VÕS § 393 lg 1 kohaselt peab kasutaja kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud, tuleb ese sama paragrahvi teise lõike järgi tagastada pärast lepingust tuleneva eseme kasutamise eesmärgi saavutamist. Praegusel juhul on tõendatud, et eesmärki ei ole saavutatud – Tallinn linn ei ole täitnud kehtivat haldusakti ning ei ole võimaldanud hagejal XXX asuvat korterit omandada. Kuna tegemist on üürilepinguga mitte tasuta kasutamise lepinguga, on ebaõige maakohtu seisukoht et „üles on öeldud tasuta kasutamise leping“. Hageja on endiselt valmis kokku leppima, et omandada XXX korter kostja tellitud hindamise aktis märgitud hinnaga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus
2-23-161 lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Õiguskirjanduses on selgitatud, et lisaks rahalistele sooritusnõuetele on lihtmenetluse asjadena käsitatavad varalised tuvastusnõuded ja vindikatsiooninõuded väikese väärtusega asjade väljanõudmiseks (TsMS komm II, § 405 3.1.b). Praeguses asjas on tegemist varalise tuvastusnõudega, mille hind on TsMS § 128 järgi 1161,24 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse. Maakohus on hagi nõude õigesti kvalifitseerinud ning tõendite hindamisel ei tähelda kolleegium selgeid eksimusi.
10.Kolleegium märgib lisaks, et apellatsioonkaebus oleks ka õiguslikult perspektiivitu TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi. Hageja on kaebuse rajanud väitele, et hageja ja kostja vahel ei olnud tasuta kasutamise leping (VÕS § 389), vaid üürileping (§ 271). Tähtajatu eluruumi üürilepingu võib üürileandja VÕS § 312 lg 1 järgi üles öelda järgides samas paragrahvis toodud tähtaegu ning VÕS § 325 sätestatud vorminõuet.
11.Hageja esile toodud ja vaidlustamata asjaoludel ütles kostja lepingu üles 06.12.2022 kirjaliku avaldusega, mis vastas VÕS § 325 lg 1 ja 2 tingimustele. Kuigi kostja ei järginud VÕS § 312 lg-st 1 tulenevat kolmekuulist tähtaega, ei muuda see ülesütlemist tühiseks. VÕS § 311 lg 2 järgi kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. Seega isegi juhul, kui tegemist oleks üürilepinguga, lõppenuks see kostja korralise ülesütlemisega kolme kuu möödumisel avalduse esitamisest ehk 06.02.2023. Eeldades kõikide hageja väidete tõesust, ei oleks võimalik apellatsioonkaebust rahuldada (TsMS § 637 lg 1 p 6).
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellatsioonimenetluse kulusid talle hüvitada.
13.Hageja tasus apellatsioonkaebuselt 420 eurot riigilõivu, mille ringkonnakohus tagastab hagejale TsMS § 150 lg 4 kohaselt vastava taotluse esitamisel.
2-23-161
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.