Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
24. august 2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-129305
Tsiviilasi
Bondora aktsiaseltsi hagi S. R. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlustoiming
tsiviilasjade liitmine, kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Bondora aktsiaselts (registrikood 11483929); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG, e-post XXX); kostja S. R. (isikukood XXX, e-post XXX); kostja lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja (BIA Õigusbüroo osaühing, e-post XXX).
I.
Liita tsiviilasja nr 2-25-129304 menetluses olev Bondora aktsiaseltsi hagi S. R. vastu võla nõudes tsiviilasja nr 2-25-129305 menetluses oleva Bondora aktsiaseltsi hagiga S. R. vastu võla nõudes. Lugeda liidetud tsiviilasja numbriks 2-25-129305.
II.
Kinnitada hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) ja kostja S. R. (isikukood XXX) vaheline kompromiss järgmiselt:
2-25-129305
Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-129305 menetlus seoses kompromissi saavutamisega Bondora aktsiaseltsi hagis S. R. vastu võla nõudes.
IV.
Tagastada hageja Bondora aktsiaseltsile käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 315 eurot, mis kanda Bondora aktsiaseltsi arvelduskontole nr XXX.
V.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-129304 Bondora AS-i hagi S. R. vastu võla nõudes ja tsiviilasi nr 2-25-129305 Bondora AS-i hagi S. R. vastu võla. Tsiviilasjas nr 2-25-129304 on nõude aluseks poolte vahel 08.06.2022 sõlmitud leping nr XXX, mille alusel palub hageja kostjalt mõista välja põhivõlg 1612.91 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 524.36 eurot ning edasiulatuv viivis.
2-25-129305
Tsiviilasjas nr 2-25-129305 on nõude aluseks poolte vahel 18.03.2022 sõlmitud leping nr XXX ja 03.05.2022 sõlmitud leping nr XXX. Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja kostjalt põhivõla 1549.62 eurot ja viivise 503.78 eurot hüvitamist ning lepingu nr XXX alusel põhivõlga 1579.12 eurot ja viivist 513.37 eurot. Kostja esitas 17.03.2026 taotluse ühendada tsiviilasjad nr 2-25-129304 ja nr 2-25-129305 üheks menetluseks, kuna mõlemad asjad puudutavad samu pooli ning samast õigussuhtest tulenevaid nõudeid. Asjade ühendamine võimaldaks menetlust efektiivsemalt läbi viia ning annaks pooltele võimaluse saavutada terviklik kompromiss. 18.08.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissleping ja lõpetada menetlus tsiviilasjades nr 2-25-129305 ja nr 2-25-129304 kompromissi kinnitava määrusega. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõppemise tagajärgedest. Nii hagejat kui ka kostjat esindab menetluses professionaalne lepinguline esindaja, mistõttu täiendavaid selgitusi ei ole vaja. Kostja kinnitab, et talle on teada ja arusaadav, et kompromissi kinnitamisega ja menetluse lõpetamisel teeb kohus kostja suhtes kohtulahendi, mis on kostja jaoks täitmiseks kohustuslik ja mille sisulist läbivaatamist kohtumenetluses enam ei toimu. Kostja kinnitab, et talle on arusaadav, et juhul kui kostja kompromissi ei täida, on hagejal võimalik pöörduda kohtutäituri poole avaldusega algatada kostja suhtes täitemenetlus. Hageja taotleb mõlemas tsiviilasjas tasutud riigilõivust poole (420 eurot) tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide alusel. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 374 sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse
2-25-129305 avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Liitmine Käesoleval juhul on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-25-129304 Bondora AS-i hagi S. R. vastu võla nõudes ja tsiviilasi nr 2-25-129305 Bondora AS-i hagi S. R. vastu võla nõudes. Tsiviilasjas nr 2-25-129304 on nõude aluseks poolte vahel 08.06.2022 sõlmitud leping nr XXX, mille alusel palub hageja kostjalt mõista välja põhivõlg 1612.91 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 524.36 eurot ning edasiulatuv viivis. Tsiviilasjas nr 2-25-129305 on nõude aluseks poolte vahel 18.03.2022 sõlmitud leping nr XXX ja 03.05.2022 sõlmitud leping nr XXX. Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja kostjalt põhivõla 1549.62 eurot ja viivise 503.78 eurot hüvitamist ning lepingu nr XXX alusel põhivõlga 1579.12 eurot ja viivist 513.37 eurot. Kostja esitas 17.03.2026 taotluse ühendada tsiviilasjad nr 2-25-129304 ja nr 2-25-129305 üheks menetluseks, kuna mõlemad asjad puudutavad samu pooli ning samast õigussuhtest tulenevaid nõudeid. Asjade ühendamine võimaldaks menetlust efektiivsemalt läbi viia ning annaks pooltele võimaluse saavutada terviklik kompromiss. 18.08.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled on pidanud läbirääkimisi tsiviilasjade lõpetamiseks kompromissiga ja allkirjastanud kompromisslepingu tsiviilasjade nr 2-25-129305 ja 2-25-129304 esemeks olevate vaidluste lahendamiseks, mille paluvad kohtul kinnitada. Kuivõrd käesoleval juhul on täidetud TsMS §-s 374 sätestatud eeldus, mille kohaselt on kohtu menetluses samaaegselt mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled ning nõuded on omavahel õiguslikult seotud ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist, siis tuleb kõnealused hagiavaldused liita ühte menetlusse. Kohus peab põhjendatuks liita tsiviilasi nr 2-25-129304 tsiviilasjaga nr 2-25-129305. Tsiviilasja numbriks tuleb edaspidi lugeda 2-25-129305. Kompromissi kinnitamine Hageja esitas Harju Maakohtule hagid S. R. vastu võla nõuetes tsiviilasjas nr 2-25-129304 ja tsiviilasjas nr 2-25-129305. Kohus liitis tsiviilasja nr 2-25-129304 tsiviilasjaga nr 2-25-129305. Tsiviilasjas nr 2-25-129304 on nõude aluseks poolte vahel 08.06.2022 sõlmitud leping nr XXX, mille alusel palub hageja kostjalt mõista välja põhivõlg 1612.91 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 524.36 eurot ning edasiulatuv viivis. Tsiviilasjas nr 2-25-129305 on nõude aluseks poolte vahel 18.03.2022 sõlmitud leping nr XXX ja 03.05.2022 sõlmitud leping nr XXX. Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja kostjalt põhivõla
2-25-129305 1549.62 eurot ja viivise 503.78 eurot hüvitamist ning lepingu nr XXX alusel põhivõlga 1579.12 eurot ja viivist 513.37 eurot. 18.08.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Nii hagejat kui ka kostjat esindab menetluses professionaalne lepinguline esindaja, mistõttu täiendavaid selgitusi ei ole vaja. Kostja kinnitab, et talle on teada ja arusaadav, et kompromissi kinnitamisega ja menetluse lõpetamisel teeb kohus kostja suhtes kohtulahendi, mis on kostja jaoks täitmiseks kohustuslik ja mille sisulist läbivaatamist kohtumenetluses enam ei toimu. Kostja kinnitab, et talle on arusaadav, et juhul kui kostja kompromissi ei täida, on hagejal võimalik pöörduda kohtutäituri poole avaldusega algatada kostja suhtes täitemenetlus. Kohus on kontrollinud tarbijakrediidilepingu kehtivust, krediidi kulukuse määra ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohtu hinnangul on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib, et hagiavaldustes märgitud põhinõuete summaks on (1612.91 + 1549.62 + 1579.12) 4741.65 eurot ja viiviste summaks (524.36 + 503.78 + 513.37) 1541.51 eurot. Kompromissis on pooled leppinud kokku põhivõlas, mis on 19.20 eurot väiksem ja viivises, mis on 6.24 eurot. Võttes arvesse, et kohus lahendab asja vastavalt poolte esitatud taotlustele (TsMS § 5 lg 1), kinnitab kohus kompromissis märgitud väiksemad summad. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus ei jätka asja menetlemist, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt hüvitab kostja hagejale pool tasutud riigilõivust ning menetluskulud. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses
2-25-129305 asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (420 eurot) tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide alusel. Hageja on tasunud riigilõivu tsiviilasjas nr 2-25-129304 (68.54 + 281.46) 350 eurot ja tsiviilasjas nr 2-25-129305 (132.96 + 357.04) 490 eurot, kokku 840 eurot. Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-25-129304 ja 2-25-129305 TsMS § 374 alusel ühte menetlusse. Kui liidetud asja pooled on samad, tuleb tsiviilasja hinda vastavalt §-le 134 korrigeerida ning kui liidetud nõuetelt makstav riigilõiv osutub väiksemaks kui igalt nõudelt eraldi makstud lõiv, saab hageja taotleda enammakstud lõivu tagastamist (TsMS § 374 kommentaari punkt
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.