Liiklussüüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Eero Saare käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. Eero Saare määrata Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Eero Saare suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Eero Saarelt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks. Liiklusseaduse (LS) § 127 alusel on Eero Saare kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud Välja mõista Eero Saarelt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 267,84 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1596,84 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank, EE957700771001523585 LHV Pank või EE774204278607566704 Coop Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-26-2210“ ning viitenumbriks 99926700023773. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundraha summas 90 eurot - jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

SÜÜDISTUSE SISU

Eero Saare on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.10.2024 kella 20.26 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Jõelähtme-Kemba tee 24. km, Tarva tee poolt suunaga Saluvälja tee poole mootorsõidukit Mercedes Benz S320 CDI 4Matic registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (lõplik lugem 0,98 mg/l, laiendmääramatusega ±0,09 mg/l mõõtetulemus 0,89 mg/l) ning juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt 21.06.2025 kella 22.22 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Mustametsa külas Veeka talu juures suunaga Metsa talu poole mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga 341TJR, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,74 mg/l, laiendmääramatusega ±0,15 mg/l, mõõtetulemus 1,59 mg/l). Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Eero Saare tahtlikult LS § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit ning LS § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Eero Saare oma tahtliku tegevusega toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 27.03.2026 süüdistatav Eero Saare, kaitsja Kristina Suvalova ning prokurör Liis Juhalo sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör Eero Saare süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. Mõistetud karistusest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.–21.10.2024 ja 21.–22.06.2025, s.o 4 päeva, seega tuleb karistuseks mõista 1 aasta, 1 kuu ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel palub prokurör asendada mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd. Seega 1 aasta, 1 kuu ja 26 päeva vangistusele vastab 416 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks on 2 aastat. Kokkuleppe kohaselt on Eero Saare KarS § 69 lg 4 alusel kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, palub prokurör määrata, et Eero Saare on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör lisakaristuseks Eero Saarele mõista mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasjas menetluskuludeks kaitsjatasu summas 267,84 eurot ja sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb süüdistataval väljamõistetud menetluskulud summas 1596,84 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud üle süüdistatava ja prokuröri, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et käesolevas kokkuleppes esitatud süüdistus süüdistatava suhtes on tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Eero Saare süüdi tunnistada kohtuotsuse resolutiivosas toodud süüdistuses ning temale karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.