Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 10. august 2026
Tsiviilasja number
2-23-17888
Tsiviilasi
Ena Härma avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. septembri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Bogdanovi, Aleksandr Moskaltšuki määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad (puudutatud isikud):
esindajad
Puudutatud isik I: Andrei
XXXXXXXXXXXX),
Maiohha
Bogdanov
ja
Natalia
(isikukood
Puudutatud isik II: Aleksandr Maiohha (isikukood
XXXXXXXXXXXX),
Puudutatud isik III: Natalia Moskaltšuk (isikukood
XXXXXXXXXXXX),
Puudutatud isikute I-III lepinguline esindaja Roman Maksimenko Vastustaja (avaldaja): Ena Härma (isikukood XXXXXXXXXXXX), avaldaja lepinguline esindaja Maarika Kutser Puudutatud isikud: Puudutatud isik IV:
Kohalik omavalitsus: Mustvee vald Vallavalitsuse kaudu (registrikood 77000364)
Mustvee
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 10. septembri 2025. a määrus muutmata ning Andrei Bogdanovi, Aleksandr Maiohha ja Natalia Moskaltšuki määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Andrei Bogdanovi, Aleksandr Maiohha ja Natalia Moskaltšuki kanda.
2.Määrata kindlaks Ena Härma ringkonnakohtus kantud menetluskulud ja mõista solidaarselt Andrei Bogdanovilt, Aleksandr Maiohhalt ja Natalia Moskaltšukilt Ena Härma kasuks välja 630 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Ena Härma (avaldaja) esitas 19. detsembril 2023. a Tartu Maakohtule avalduse määrata juurdepääs avaldajale kuuluvale kinnistule XXXXXXXXXXXX maakond (registriosa number XXXXXXXX), üle Andrei Bogdanovile, Aleksandr Maiohhale ja Natalia Moskaltšukile (vastavalt puudutatud isikud I, II ja III ) kuuluva kinnistu X tn XXX, Raja küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond (registriosa number XXXXXXX) järgmistel tingimustel: tähtajatult, ööpäevaringselt, jalgsi ja autoga, talumistasuga 100 eurot aastas. Avaldaja palus maakohtul tuvastada puudutatud isikute kohustus anda nõusolek kinnistusraamatusse avalikult kasutatava tee juurdepääsu märkuse kandmiseks ja kohustada puudutatud isikuid I–III andma nõusolekud märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse igakordse omaniku kasuks kohtumääruses märgitud tingimustel. Kohtumäärus asendab puudutatud isikute I–III tahteavaldusi.
Avaldajale kuuluval kinnistul asub kuur, mida avaldaja soovib ümber ehitada suvilaks. Avaldaja kinnistu asub riigiteest 107 m kaugusel ning selleni puudub juurdepääsutee. Varasemalt kasutas avaldaja juurdepääsuks puudutatud isikute I–III kinnistul asuvat teed, kuid nüüd on see takistatud, kuna puudutatud isikud I–III ehitasid aia ning paigaldasid sildi „Eravaldus, sisenemine keelatud“. Juurdepääsutee osas peetud läbirääkimised puudutatud isikutega on olnud viljatud. Puudutatud isikud I–III ei ela kinnistul aastaringselt, mistõttu kahjustab juurdepääsutee neid minimaalselt. Avaldaja esitas AS Emajõe Veevärgi seisukoha, milles kinnitatakse, et sõidutee rajamine torustike peale ei kahjusta torustikke. Vastuseks puudutatud isikute I–III kompromissi ettepanekule selgitas avaldaja, et aia kõrvalt olevalt alalt saaks kinnistule liikuda üksnes jalgsi, kuid mitte autoga. Avaldaja leidis ka, et aia tagant kulgev juurdepääsutee koormaks puudutatuid isikuid enam, kuna juurdepääsutee rajamine teise kohta koormaks kinnistut lisaks sundvaldusele ja vähendaks kinnistu väärtust.
2.Puudutatud isikud I–III leidsid, et avalduses ei ole täpselt kirjas juurdepääsutee asukoht, põhjendamatu on nõuda juurdepääsu sinna, kus kulgeb kanalisatsiooni- ja veetoru. Avaldaja on varem kinnistule liikunud X XXX kaudu ja see on endiselt võimalik. Aed ei ole ehitatud kogu krundi ümber ja seetõttu on juurdepääs tagatud kalda äärest. Puudutatud isikud leiavad, et avaldaja ei saa raskeid ehitusmaterjale vedada üle sundvalduse ala, kuna see võib kahjustada kanalisatsiooni- ja veetoru. Puudutatud isikud märkisid, et kavatsevad sundvalduse ala hakata kasutama puu- ja juurviljade kasvatamiseks. Puudutatud isikud pakkusid kompromissina, et avaldaja saab juurdepääsu oma kinnistule 3 meetri kaugusele ehitatud aiast ning tasuks juurdepääsu eest tuleks määrata 1200 eurot aastas või 100 eurot kuus tähtajaga 3 aastat. Tähtaega pikendatakse sama perioodi võrra, kui kinnistu X XXX kasutustingimused ei ole muutunud ja tasu juurdepääsu eest suureneb iga pikendamise järel 5% võrra. Puudutatud isikud I–III vähendasid tasu suurust menetluse käigus ja pidasid põhjendatuks, et avaldaja maksab juurdepääsutee eest talumistasu 300 eurot aastas. Puudutatud isikud I–III leidsid, et Keskkonnaameti seisukohast lähtudes võiks keelata X XX kinnistule maja ehitamise ning sellisel juhul ei lähe avaldajal ka juurdepääsuteed vaja. Avaldaja on piirdeaiatagust ala kasutanud auto ja haagisega liikumiseks ja puudutatud isikud I–III ei tee selles osas takistusi, eeldusel et avaldaja kasutab teed mõistlikult ja ainult aeg-ajalt kinnistule kaupade toimetamiseks. Kuna puudutatud isikud IV ja V ei esitanud seisukohta, siis seda võib TsÜS § 68 lg 4 kohaselt lugeda vaikimise või tegevusetusega antud tahteavalduseks, mistõttu võib juurdepääsutee rajada nende kinnistute kaudu.
3.Mustvee Vallavalitsus leidis, et X tn X a kinnistule juurdepääsutee määramine üle X tn X kinnistul asuva sundvalduse ala on ainuvõimalik variant, kuna X tn XXX kinnistuga piirnev ala nii põhja kui lõuna poolt asub veekaitsevööndis, kuhu ehitamine on keelatud.
4.Avaldaja naaberkinnistute omanikud, X X omanik Jevgeni Zadera (puudutatud isik IV) ja X X a omanik Viktor Svätski (puudutatud isik V) ei esitanud seisukohta võimaliku juurdepääsutee määramise osas üle nende kinnistute.
5.Kohus teostas 26. mail 2025. a vaatluse, mille käigus tuvastati, et tänava sõidetav osa lõpeb kohas, kuhu kinnistu X X omanikud on rajanud võrkaia ja istutanud elupuud. Sealt edasi on tänav järve poole kaldu ja puudub teekattematerjal. Pöördekohas on järsk kalle.
6.Keskkonnaamet leidis, et X X katastriüksus ja kavandatav uus tee paiknevad tervikuna ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 4 p 11 kohaselt ei rakendu ehituskeeld tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Kuna praegusel juhul soovitakse uut juurdepääsuteed ehitada olemasolevatest hoonetest veekogu suunas, ei ole LKS § 38 lg 4 p 11
erand rakendatav ning puuduvad ka muud tiheasustusalal uue tee ehitamist lubavad erandid. LKS ehitamist lubavate erandite puudumisel on ehituskeeluvööndis uue tee ehitamine võimalik vaid planeerimismenetluse kaudu, kui planeerimismenetluse käigus taotletakse ja saadakse Keskkonnaametilt LKS § 40 kohane nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
7.Maakohus rahuldas avalduse ja määras juurdepääsu tähtajatult X tn XX a kinnistu igakordsete omanike, nende pereliikmete ja teiste igakordsete omanike nõusolekul kinnistut kasutatavate isikute kasuks, liikumiseks ööpäevaringselt nii jalgsi kui ka mootorsõidukiga. Juurdepääs kinnistult, registriosa number XXXXXXXX, asukohaga Jõgeva maakond Mustvee vald Raja küla X nt XX (X tn XX kinnistu) avalikult kasutatavale teele üle kinnistu registriosa number XXXXXXXX, asukohaga Jõgeva maakond Mustvee vald Raja küla X tn XXX ( X nt XXX kinnistu) mööda käesoleva kohtumääruse lisaks oleva Maa-ameti ortofotol punase joonega tähistatud juurdepääsuteed ( juurdepääsutee). Juurdepääsu laius on 3 meetrit ja pikkus 25 meetrit. Juurdepääsutee talumise eest tuleb maksta tasu XXX eurot aastas X XX igakordsetel omanikel. Juurdepääsu rajamiseks kinnistul X XXX võib avaldaja eemaldada kohaliku tee X tänav L 14 poolses küljes aia nurgaposti ja veel ühe posti ning sellele alale istutatud elupuud ja ning järvepoolses küljes lisaks nurgapostile veel kaks aiaposti ning paigaldada need ümber piki rajatavat juurdepääsu. Vajalike tööde kulud kannab avaldaja. X tn XXX kinnistu omanikud ei tohi tööde teostamist takistada, kuid võivad avaldada soovi, kuhu puud istutada. Kohus kohustab puudutatud isikuid I–III andma vajalikud tahteavaldused kinnistusraamatusse märke kandmiseks. Kohus tuvastas Maa-ameti kaardiserveri väljatrüki (dtl 27, 56) ja vaatluse põhjal, et avaldajale kuuluvale kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Samuti tegi kohus kindlaks, et puudutatud isikute kinnistud piirnevad või omavad juurdepääsu avalikult kasutatavate teedega: X XXX kinnistu külgneb kohaliku teega, mis kannab nime X tänav L14 ja X X ja X X kinnistutel on sissesõit X tänavalt. Menetluses on tõendamist leidnud, et X XXX kinnistule on Mustvee Vallavalitsuse 07.05.2020 korraldusega nr 295 seatud sundvaldus (dtl 28–30). Sundvalduse sisuks oli vee- ja kanalisatsiooniühenduse viimine X XX kinnistule. Avaldaja soovib juurdepääsu üle X XXX kinnisasja, sest sealt on ligipääs toimunud ajalooliselt. Puudutatud isikud I–III ei ole ümber lükanud avaldaja väidet, et ta pääses oma kinnistule varem kasutades maa-ala, kuhu nüüdseks on seatud sundvaldus. Kohtu hinnangul on asjakohane avaldaja taotlus saada juurdepääs oma kinnistule nii jalgsi kui sõidukitega. Praegusel ajal on avaldajal tagatud juurdepääs oma kinnistule üksnes jala. Kinnistule on vaja tagada ka päästesõidukite ligipääs. Kohus tegi vaatluse (dtl 191–192, 193) ja ka maa-ameti ortofotode (dtl 27, 56) alusel kindlaks, et vaidlusalusel maa-alal puudutatud isikud veel põllumajandus- või ajasaaduste kasvatamisega ei tegele. Kohus märgib, et sundvalduse ala kasutamine on piiratud, sest veeja kanalisatsioonisüsteemi korrashoiu, hooldamise või asendusega seotud tööde tõttu võib taimekasvatus saada kahjustada. Puudutatud isikute I–III väide, et vee- ja kanalisatsioonitrassid saavad kahjustada, kui sõidukid selle kohal sõitma hakkavad, on ümber lükatud AS Emajõe Veevärk vastusega (dtl 125). Maakohus tuvastas, et X XX kinnistule juurdepääsu määramine üle X XX ja/või X X kinnistute ei ole veekaitsevööndi tõttu võimalik ja see oleks võrreldes juurdepääsuga üle X X kinnistu ka omanikele oluliselt koormavam.
Kohus leidis, et juurdepääsu asukoht tuleb määrata puudutatud isikute I–III pakutud asukohta va kohalikult teelt X tänav L14 pöörde tegemine. Nimetatud pööre peab olema laugem ja algama kohalikult teelt järvest kaugemal, s.o kohast, kus kõrguste vahe ei ole nii suur. Seega jääb pööre osaliselt alale, mille XXXX kinnistu omanikud on praegu aia ja elupuudega eraldanud. Pärast lauge pöörde tegemist suunduks juurdepääs seejärel aiatagusele alale, kuhu pakkusid võimalikku juurdepääsu puudutatud isikud I–III. Selliselt jääb X XXX omanikele võimalus kasutada juba sundvaldusega koormatud ala võimalikult suures osas nii, nagu nad soovisid. X XX kinnistu omanik saab aga vajaliku juurdepääsu oma kinnistule, mida on ohutu kasutada. Juurdepääsu täpsema asukoha kohta lisas kohus määrusele kaardi, millel juurdepääs on märgitud punase joonega. Kaart on määruse lahutamatu lisa. Juurdepääsu rajamiseks tuleb X tänav L14 poolt eemaldada aia nurgapost ja lisaks veel üks post ning järvpoolset küljest lisaks nurgapostile 2 posti (so kuni jalgväravani). Selliselt oleks juurdepääsu pikkuseks X XXX kinnistul ca 25 meetrit. Kohus leiab, et juurdepääsu laiuseks tuleb määrata 3 meetrit, sest see tagab ligipääsu ka eri tüüpi sõidukitele. Kohus selgitas, et ei määra seda, kas avaldaja saab ja võib ehitada teed, vaid seda, kust ja millistel tingimustel on tal õiguslikult tagatud ligipääs oma kinnistule. Avaldaja on viimases seisukoha kinnistanud, et tal ei ole plaanis teed ehitada ja see pole ka plaanis olnud. Avaldaja plaanib juurdepääsuna kasuta rohumaad nii, nagu see on. Avaldaja möönis ärakuulamisel, et on valmis ise aia ümber tõstma ja samuti ümber istutama elupuud. Kohus leiab, et nimetatud tegevuste panemine avaldajale on põhjendatud ja temal tuleb kanda ka kulud. X XXX kinnistu omanikud ei tohi töid takistada, kuid nad võivad avaldada soovi, kuhu välja kaevatud elupuud uuesti istutada. Avaldaja on palunud juurdepääsu määrata tähtajatult ja ööpäevaringselt. Kohus leiab, et ei ole aluseid juurdepääsu kuidagi ajaliselt piirata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel juurdepääsu kasutamise tasu kohus. Kohtupraktika kohaselt ei pea tasu kindlaks määrama üksnes siis, kui koormatava kinnisasja omanik on teatanud, et ta tasu ei taha, s.o loobunud tasu nõudmisest. Puudutatud isikud on käesolevalt kohtule avaldanud, et soovivad talumistasu 1200 eurot aastas. Avaldaja on nõus tasuma maksimaalselt 100 eurot aastas. Kumbki pool ei ole summa kujunemist sisustanud. Kohus võtab tasu määramisel arvesse juurdepääsu alla jääva ala suurust (ca 75m2), asjaolu, et X XXX omanikke privaatsfääri juurdepääs otseselt ei riku (juurdepääs jääb kõrvalhoone taha), seda, et juurdepääsu ala on valdavalt lihtsalt rohumaa (st see ei tooda tulu), ja asjaolu, et X XX kinnistut ei kasutata alalise alukohana – avaldaja selgituse kohaselt on tegemist suvituskohaga, mistõttu on juurdepääsu kasutus pigem hooajaline. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolusid arvesse võttes talumistasu mõistlikuks suuruseks XXX eurot aastas. Avaldaja taotles X XXX omanike kinnistusraamatusse kande tegemise nõusoleku asendamist kohtulahendiga. Kohus kohustas teeniva kinnisasja omanikke, puudutatud isikuid I, II ja III andma nõusolek juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks tuleb avaldajal endal pöörduda kinnistusregistripidaja poole. Käesolev määrus asendab puudutatud isikute vastavaid tahteavaldusi. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Puudutatud isikud I–III esitasid maakohtu 10. septembri 2025. a määruse peale määruskaebuse. Puudutatud isikud I–III leiavad, et kohtumäärus on põhjendamatu ja ei võtnud dokumentaalseid tõendeid arvesse. Mustvee Vallavalitsuse 3. septembri 2024. aasta kirjas küll nenditakse juurdepääsu võimalust X XXX kinnistu kaudu, kuid leitakse, et auto ja haagisega läbisõiduks on vajalik kõva pinnas, kuid kõva pinnase loomine ei ole võimalik, sest kinnistud asuvad ehituskeeluvööndis. Puudutatud isikud I–III märgivad, et oma vastuses Keskkonnaamet selgitab, et kaldavööndis on keelatud mitte ainult tee, vaid ka hoonete ja majade ehitamine. Seetõttu avaldaja maja ehitusprojekt ei tähenda veel, et avaldajale antakse ehitusluba maja ehitamiseks selles kohas. Puudutatud isikute I–III arvates võib olla keeldutud avaldajale maja ehitamiseks loa andmisest kinnistul X XX vaatamata olemasolevale maja projektile. Järelikult avaldajal ei ole vaja juurdepääsuteed oma ehitisele X XX. Avaldaja sõidab oma kinnistule autoga läbi puudutatud isikute I–III kinnistu, mis ei ole piiratud. Seega avaldajal on faktiliselt juurdepääs oma kinnistule olemas. Puudutatud isikud I– III leiavad, et kõik menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isikute I– III kanda. Avaldaja nõustub kohtuga, et puudutatud isikud I–III on tõlgendanud Keskkonnaameti arvamust liiga laialt. Keskkonnaamet tõi välja, et kehtivate piirangute tõttu ei ole lubatud X tänavast lähtuva harutänava tähis L14 Peipsi järve poolse otsa täitmine tee-ehituseks ette nähtud materjali või muu sobiva materjaliga. Avaldaja ei kavatse hakata teed ehitama, vaid soovib kinnistule juurdepääsu läbi X XXX kinnistu tarastatud maa. Avaldaja leiab, et rohtu trimmerdades on võimalik see ala teha autoga sõidetavaks. Tähelepanuta tuleb jätta puudutatud isikute I–III väide selle kohta, et avaldajale võib ehitusloa andmisest keelduda, mistõttu avaldaja ei vaja enam juurdepääsu kinnistule. Arusaamatuks jäävad puudutatud isikute I–III süüdistused selles, nagu oleks avaldaja vaatamata seaduse keelule 2015. a. tasandanud järveäärset ala. Eelnimetatud vastuväited ei ole asjakohased juurdepääsutee määramise avalduse lahendamisel.
10.Mustvee Vallavalitsus leiab, et puudutatud isikud I–III esitasid määruskaebuse hilinemisega ja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Mustvee Vallavalitsus nõustub Tartu Maakohtu 10. septembri 2025. a määrusega ja ei esita vastuväiteid.
11.Maakohus edastas TsMS § 663 lg 5 alusel määruskaebuse menetlemiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 alusel koosmõjus § 657 lg 1 p-ga 1 muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
13.Ringkonnakohus märgib, et avalduse juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 131 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule
vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada menetlusosaliste huvide kaalumise teel (RKTKm 01.06.2022, 219- 20416/41, p 13; RKTKm 13.02.2019, 2- 14-23161/207, p 17.1).
14.Juurdepääsu tingimuste määramine AÕS § 156 lg 1 alusel on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui eelmise astme kohus on ületanud kaalutluspiire või on rikkunud lahendi tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus kaalus juurdepääsutee määramisel nii avaldaja kui ka puudutatud isikute huve ega ületanud kaalutluspiire. Maakohus võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive, tegi vaatluse ning leidis, et juurdepääsu määramine puudutatud isikute I–III kinnistul asuvat pinnasteed mööda riivab mõõdukalt puudutatud isikute I–III omandiõigust, kuid samas tagab piisava juurdepääsu avaldaja kinnistule. Maakohus on seda järeldust TsMS § 436 lõikes 1 ja TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud nõuetele vastavalt põhjendanud. Seega ei sekku ringkonnakohus maakohtu kaalutlusotsusesse ning ei hinda uuesti seda, kas juurdepääs oleks tulnud määrata üle X ja X kinnistute. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on juurdepääsu asukoha osas seaduslik ja põhjendatud ning maakohus ei ole asjaolude ja poolte huvide kaalumisel diskretsiooni piire ületanud. Juurdepääs ei koorma koormatava kinnisasja omanikku ülemääraselt ning juurdepääsutasu suurus vastab juurdepääsu tingimustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § st 659 ja § 654 lg st 6 neid ei korda.
15.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Määruskaebuses on vaidlustatud määrus tervikuna, samas kaebuse põhjendustes keskendutakse sellele, et avaldaja ei vajagi juurdepääsu ja juurdepääs üle puudutatud isikute I–III kinnistu on valesti määratud. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi väidet ega põhjendust, miks juurdepääsutee talumise tasu XXX eurot aastas on ebaõige. Maakohus märkis määruses, et nii avaldaja kui puudutatud isikud I–III teatasid kohtule oma seisukoha tasu suuruse osas, kuid ei sisustanud, kuidas tasu suurus kujunes, samuti ei esitanud tõendeid selle kohta, kas ja kui palju X XXX kinnistu väärtus juurdepääsu tõttu väheneda võiks. Maakohtu leidis, et puudutatud isikute I–III soovitud tasu 1200 eurot (ringkonnakohus märgib, et tasu suurust vähendati menetluse käigus 300 euroni) on ülemäärane. Maakohus võttis tasu määramisel arvesse juurdepääsu alla jääva ala suurust (ca 75 m2), asjaolu, et X XXX omanikke privaatsfääri juurdepääs otseselt ei riku (juurdepääs jääb kõrvalhoone taha), seda, et juurdepääsu ala on valdavalt rohumaa (st see ei tooda tulu), ja asjaolu, et kummagil kinnistul ei elata alaliselt, mistõttu on nii riive kui juurdepääsu kasutus pigem hooajaline. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus juurdepääsutasu määramiseks ei ole andmeid, saab kohus põhimõtteliselt tugineda ka TsMS §-le 233, kuid selleks peab kohus tuvastama vastavate eelduste olemasolu (RKTKm 18. detsember 2025, nr 2-21-18029, p.23). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole oluliselt menetlusnorme rikkunud, kui määras tasu suuruse diskretsiooni alusel ning ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määrust tasu suuruse osas. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Puudutatud isikuid I–III esindas menetluses õigusteadmistega esindaja, kuid vaatamata maakohtu selgitustele ja talumise tasu suuruse määramiseks tõendite esitamiseks tähtaja andmisele (dtl 162) tõendeid tasu suuruse määramiseks ei esitatud. Ringkonnakohtule esitatud kaebusest ei tulene, et tasu suurus oleks üldse vaidluse all, kaebuses puudub vastuväide maakohtu väitele tõendite esitamata jätmise kohta, kaebusele uusi tõendeid ei lisatud ja kaebuses ei ole tasu sõnagagi puudutatud.
16.Vastuseks puudutatud isikute I–III määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei jätnud maakohus asjas esitatud tõendeid tähelepanuta ja arvestas põhjendatult Mustvee Vallavalitsuse seisukohaga, mille järgi avaldajale on võimalik juurdepääsutee määrata üksnes üle X tn XXX kinnistul asuva sundvalduse ala, kuna see ala asub Peipsi järve piiranguvööndis, kuhu tee rajamine on teoreetiliselt võimalik. Samas ülejäänud X tn X kinnistuga piirnev ala nii põhja kui lõuna poolt asub veekaitsevööndis, kus ehitamine on keelatud.
16.2.Puudutatud isikute I–III väited tee ehitamise, pinnase täitmise ja tee kandevõime osas ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus selgitas, et ei määra, kas avaldaja saab ja võib ehitada teed, vaid, kust ja millistel tingimustel on tal õiguslikult tagatud ligipääs oma kinnistule. Avaldaja on kinnitanud, et tal ei ole olnud kavas hakata uut teed ehitama, vaid ta plaanib juurdepääsuna kasutada rohumaad nii, nagu see on. Ringkonnakohus märgib, et juurdepääsutee, mis ei ole avalikult kasutatav, ei pea vastama ehitusseadustiku (EhS) § 91 lg 1 järgi teele sätestatud nõuetele.
16.3.Puudutatud isikute I–III kahtlused avaldaja kinnisasja kasutamise, sh ehitusõiguse realiseerimise osas ei ole juurdepääsu tee asukoha määramisel asjakohased. Avaldajale kuuluval kinnisasjal on ka praegu hoone ning tal on seadusest tulenev õigus oma kinnisasjale juurde pääseda, seda sõltumata sellest, kas ja kuidas ta olemasolevat hoonet ümberehitab.
17.Maakohus andis avaldajale põhjendatult õiguse teha ilma puudutatud isikute I–III nõusolekuta töid, mis tagavad vajaliku juurdepääsu (maakohtu määruse p 4). Ringkonnakohtu hinnangul tagab see avaldajale võimaluse mõistlikult oma juurdepääsuõigust realiseerida. Juurdepääsuasjades tehtud kohtulahend on täitedokument, kuivõrd sellest nähtuvad nii õigustatud kui ka kohustatud isikud (RKTKo 14. juuni 2023, 2-20-13537/60, p 26). Kohustuse rikkumise korral saab avaldaja nõuda sundtäitmist, mis tagab ühtlasi võimaluse lahendada selle käigus tekkinud vaidlused täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
118.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta menetluskulud puudutatud isikute I–III kanda. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle apellatsioonimenetluses õigusabi 4 tundi 30 minutit tunnihinnaga 140 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitas, et saab sisendkäibemaksu oma müügikäibelt maha arvata, seega ei lisandu käibemaks. Kokku palub avaldaja mõista puudutatud isikutelt I–III välja 630 eurot ja märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus peab avaldaja esindaja toimingutele kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud 630 eurot. Samuti tuleb puudutatud isikutel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.