4.Rahuldada Bondora AS menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.
5.Mõista F.Z-ilt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 1319 eurot 20 senti (s.o riigilõiv 1050 eurot, lepingulise esindaja kulud 269 eurot 20 senti ilma käibemaksuta) ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1319 eurolt 20 sendilt) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
2-25-20192 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 25. novembril 2025 hagi F.Z-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled: 1) 9. veebruaril 2025 laenulepingu nr BL5320162 summas 2977 eurot (summa 177 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks). Lepingu krediidikulukuse määr on 46,41%, intressimäär 23,19% aastas, haldustasu 4% laenusummalt aastas, kuumakse 209 eurot 57 senti perioodil 10. märts 2025 kuni 10. august 2026. Kostja jättis tasumata 10. juuli 2025, 10. augusti 2025, 10. septembri 2025 ja
10.oktoobri 2025 osamaksed. Hageja edastas 11. septembril 2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse tähtajaga võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 10. oktoobril 2025 (dtl 54). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu 13. oktoobril 2025 üles (dtl 58-61). Hageja nõue kostja vastu lepingu nr BL5320162 alusel on põhinõue 2401 eurot 11 senti, intress 171 eurot 31 senti, tasumata arved 160 eurot 91 senti, haldustasu 49 eurot 60 senti, viivis 71 eurot 35 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt lepingujärgne viivis 23,19% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 2) 13. veebruaril 2025 laenulepingu nr BL5320284 summas 12 014 eurot (summa 714 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks). Lepingu krediidikulukuse määr on 29,21%, intressimäär 17,99% aastas, haldustasu 4% laenusummalt aastas, kuumakse 292 eurot 48 senti perioodil 10. märts 2025 kuni 10. veebruar 2032. Kostja jättis tasumata 10. juuli 2025, 10. augusti 2025, 10. septembri 2025 ja 10. oktoobri 2025 osamaksed. Hageja edastas 11. septembril 2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse tähtajaga võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 10. oktoobril 2025 (dtl 54). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu 13. oktoobril 2025 üles (dtl 58-61).
2-25-20192 Hageja nõue kostja vastu lepingu nr BL5320284 alusel on põhinõue 11 718 eurot 12 senti, intress 695 eurot 72 senti, haldustasu 160 eurot 16 senti, viivis 251 eurot 74 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt lepingujärgne viivis 17,99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale loetud kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 alusel 30. jaanuaril 2026. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud (tähtaeg möödus 19. veebruaril 2026).
3.Tartu Maakohus andis 26. veebruaril 2026 hagejale tähtaja esitada kohtule kostja pangakonto väljavõtted või muud krediiditoimikus olevad hageja poolt kostja suhtes kogutud teave, mis võimaldab kohtul hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale laenude andmisel.
4.Hageja esitas 18. märtsil 2026 täiendavad selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohta, sh kostja pangakonto väljavõtte ja hageja teostatud päringute vastused kostja krediidivõime hindamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited lepingu lõppemise asjaolude kohta. Lepingu lõppemisega on tagastamata laenumaksed muutunud sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks ka hageja väited põhivõlgnevuse ja peale lepingu lõppemist põhivõlgnevuse mittetasumisega kaasnenud viivisekokkuleppe osas. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagis märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda
8.Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja on palunud menetluskulude nimekirjas (dtl 118) kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1050 eurot ja lepingulise esindaja kulud 269 eurot 20 senti ilma käibemaksuta, mis hõlmab 100 eurot hagiavalduse koostamise eest, kohtu kirjaga tutvumine, toimingud kliendikaustas 15 eurot, toimingud e-toimikus ja kliendikaustas 15 eurot, kohtumäärusega tutvumine 7 eurot 20 senti ja vastuse koostamine kohtunõudele 132 eurot, kokku ajakulu 4 tundi 14 minutit tunnihinnaga 48 eurot ja 100 eurot. Hageja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
2-25-20192
9.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj). Kohtul ei ole kohustust õigusabi kulu hinnata minutilise täpsusega. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu summas 269 eurot 20 senti ajakuluga 4 tundi 14 minutit põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 1319 eurot 20 senti (1050+269,20).
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1319 eurot 20 senti) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.