Tühistada Tartu Maakohtu 5. mai 2026. a otsus tsiviilasjas nr 2-25-14252.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 1. septembri 2025. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.N (hageja I), I.O (hageja II) ja Q.Y (hageja III, hagejad) esitasid Tartu Maakohtule 1. septembril 2025 hagi V.F (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks, mille maakohus lahendas 5. mai 2026. a otsusega. Maakohus otsustas:
1.1.Rahuldada hagi osaliselt.
1.2.Mõista kostjalt hageja I kasuks välja alates 6. maist 2026 kuni hageja I täisealiseks saamiseni elatis igakuiselt 281 eurot 12 senti ((s.o 295 eurot 86 senti (baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – lasterikka pere toetus (358,62 - (225/2)/3 = 321,12) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
1.3.Mõista kostjalt hageja I kasuks välja ühekordne sissenõutavaks muutunud elatis perioodi 1. september 2025–5. mai 2026 eest kokku 1011 eurot 92 senti.
1.4.Mõista kostjalt hageja II kasuks välja alates 6. maist 2026 kuni hageja II täisealiseks saamiseni elatis igakuiselt 281 eurot 12 senti ((s.o 295 eurot 86 senti (baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – lasterikka pere toetus (358,62 - (225/2)/3 = 321,12) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
1.5.Mõista kostjalt hageja II kasuks välja ühekordne sissenõutavaks muutunud elatis perioodi 1. september 2025–5. mai 2026 eest kokku 1011 eurot 92 senti.
1.6.Mõista kostjalt hageja III kasuks välja alates 6. maist 2026 kuni kostja III täisealiseks saamiseni elatis igakuiselt 230 eurot 45 senti ((s.o 295,86 eurot (baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – lasterikka pere toetust (358,62 - (225/2)/3 = 321,12) – 50 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust – elatise vähendamine 15% (vanusevahe väiksem kui 3 aastat)).
1.7.Mõista kostjalt hageja III kasuks välja ühekordne sissenõutavaks muutunud elatis perioodi 1. september 2025–5. mai 2026 eest kokku 573 eurot 60 senti.
1.8.Määrata jooksva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb iga kuu 5. kuupäevaks üle kanda laste isa arveldusarvele.
1.9.Jätta hagi tagasiulatuva elatisnõude osas rahuldamata.
1.10.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 1. septembri 2025 määrus nr 225-14252, millega tagati hagi ja kohustati kostjat täitma kohtumenetluse ajal
perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 5 ja § 378 lg 3 p 4).
1.11.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostja vaidlustab välja mõistetud elatise perioodi 1. september 2025–5. mai 2026 eest ja igakuise elatise alates 6. maist 2026 põhjusel, et vahetult pärast hagi esitamist algas hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel perelepitus, mis lõppes enne kohtuotsuse tegemist vanemluskokkuleppe, mis reguleerib ka elatise maksmist, sõlmimisega. Maakohus ei arvestanud kostja poolt 8. aprillil 2026. a esitatuga, millele oli lisatud ka 7. aprillil 2026 allkirjastatud vanemluskokkulepe. Hageja 8. aprilli 2026. a lõplikust vastusest nähtub, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja on saavutanud elatise summa osas üksmeele – kostja poolt hagejatele makstavaks summaks jääb kokku 350 eurot kuus. Kuna ülalpidamisküsimus on juba vanemluskokkuleppe p-ga 2.2 reguleeritud, see on jõustunud ja kehtib täitedokumendina, tuleb maakohtu otsus tühistada.
3.Ringkonnakohus võttis kostja apellatsioonkaebuse 17. juuni 2026. a määrusega menetlusse ja määras hagejatele tähtaja 21 päeva apellatsioonkaebuse osas seisukoha esitamiseks. Hagejad apellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja apellatsioonkaebusega, leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 4, § 428 lg 1 p 4 1 ja § 431 alusel tuleb asja menetlus lõpetada ja maakohtu otsus tühistada.
5.Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 1 kohaselt menetluse otsust tegemata, kui vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse (RPLS) §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe. RPLS §-is 12 sätestatakse vanemluskokkuleppe sõlmimise ja kinnitamise alused, mille kohaselt, kui lepitusosalised jõuavad kokkuleppele, loetakse lepituskohtumised lõppenuks ja sõlmitakse vanemluskokkulepe (lg 1). Lepitusosalised allkirjastavad vanemluskokkuleppe ja selle kinnitab Sotsiaalkindlustusamet (lg 2). Sotsiaalkindlustusamet ei kinnita vanemluskokkulepet, kui on ilmne, et lepitusosaliste poolt kokku lepitu ei ole lapse huvidega kooskõlas või kui vanemluskokkulepe või selle osa ei ole täidetav. Sotsiaalkindlustusamet teeb lepitusosalistele ettepaneku jätkata lepituskohtumistega ja muuta vanemluskokkulepet selliselt, et see oleks lapse huvidega kooskõlas ja täidetav (lg 3). Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud hilisem vanemluskokkulepe asendab varasemat sama lapse kohta tehtud kohtulahendit või kokkulepet (lg 4). Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 25 tähenduses (lg 5). Alaealise lapse ülalpidamist puudutav Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe on täitedokument juhul, kui see sisaldab kokkulepet elatise maksmise kohta (lg 6). Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis otsuse tegemisel tähelepanuta asjaolu, et kostja poolt maakohtule 8. aprillil 2026 esitatud vanemluskokkulepe (dtl 93–96) oli allkirjastatud nii kostja (2. aprillil 2026), hagejate isa (7. aprillil 2026) kui ka Sotsiaalkindlustusameti esindaja poolt (7. aprillil 2026, dtl 92) ehk tegemist oli RPLS §-s 12 kohase kinnitatud vanemluskokkuleppega. Maakohtule esitatud vanemluskokkulepe puudutab käesoleva tsiviilasja vaidluse esemeks olevat ehk elatise maksmise küsimust (dtl 96). Seega sellise kokkuleppe esitamisel tuleb kohtul menetlus TsMS § 428 lg 1 p 41 otsust tegemata lõpetada. Tegemist on õigusliku alusega, mille puhul tuleb kohtul menetlus lõpetada asjas sisulist lahendit tegemata, st asja esemeks olevale õigussuhtele sisulist hinnangut andmata. Sellises
olukorras menetluse lõpetamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, mille saab ringkonnakohus ise kõrvaldada. TsMS § 431 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse määrusega. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta TsMS § 431 lg 2 järgi määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid.
6.Kui asjas menetlus lõpetatakse, tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 kohaselt hagi tagamise määrusega. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna ringkonnakohus lõpetab asjas menetluse, tuleb tühistada maakohtu 1. septembri 2025. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
7.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.