Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
409,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja: X (isikukood XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja TKM Finants AS ja kostja vahel 01.10.2022 sõlmitud ostulimiidi lepingust nr 137033-1 tulenev põhivõlg 286,73 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitis 15 eurot, viivis perioodi 11.12.2024 – 31.08.2026 eest 115,27 eurot ja viivis 0,065% päevas põhivõlalt alates 01.09.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 284 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja TKM Finants AS ja kostja vahel 01.10.2022 sõlmitud ostulimiidi lepingust nr 137033-1 tulenev põhivõlgnevus 286,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 40 eurot ning sissenõudmiskulud 15 eurot; 1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (286,73 eurot) alates 25.07.2025 kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni 0,065% päevas.
2.Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Kostja ja TKM Finants AS (TKMF) sõlmisid 01.10.2022 lepingu, mille kohaselt võimaldas TKMF kostjale ostulimiidi 500 eurot kasutamist, et osta kaupu edaspidi TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L ́Occitane kauplustes maksepäeva edasi lükates. Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes Partnerkaardiga sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. Hageja hinnangul ei ole TKMF ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei lisandunud seatud maksetähtaja andmiselt arvestusliku intressi (lisa 1.1 punkt 3.1 viimane lause) ning TKMF-l ei tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt, näiteks jooksva aasta jooksul VÕS § 94 mõttes. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul (lisa 1.1 p 4.1.2). Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks 0%. TKMF ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud lepingu kehtivuse aega. Lepingu üldtingimused seavad üksnes kitsenduse (lisa 1.1 punkt 7.6), partnerkaardi kehtivusele, mis sätestab, et kui klient ei uuenda oma Partnerkaarti 3 kuu jooksul alates kaardil märgitud aegumise kuupäevast, on TKMF-il õigus ühepoolselt lõpetada ka limiidileping. Seega ei lõpeta Partnerkaardi kehtivusperioodi lõppemine automaatselt lepingut ning seetõttu on tegemist tähtajatu lepinguga.
2.2.Kostja asus TKMF poolt võimaldatud Ostulimiiti kasutama, kasutades perioodil 01.11.2024 -31.12.2025 ostulimiiti 286,73 eurot. Tingimuste punkti 4.1. alusel esitab TKMF kõikide ühes kalendrikuus Partner Kuukaardiga sooritatud ostude eest tasumiseks ostule järgneva kuu alguses kliendile koondarve. Punkti 4.1.2 kohaselt kohustus kostja tasuma arve sellel näidatud rekvisiitidel ja tähtajaks. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr 988060 alusel tähtajaga 10.12.2024 ja arve nr 1014584 alusel tähtajaga 10.01.2025. Tingimuste p 7.1 järgi oli TKMF-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt lepingu täitmist, teatades Tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas TKMF kostjat 24.02.2025 lepingu lõpetamisest ja võlgnevuse loovutamisest hagejale. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile xxx.
2.3.Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.
Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx 14.04.2025 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 €. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 15 eurot.
2.4.Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas (lisa 1 ja lisa 1.1 p 4.5). Hageja nõuab arvel toodud summalt viivist alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
2.5.TKMF loovutas 24.02.2025 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4).
3.Kostja vastas kohtule, et tunnistab tema vastu esitatud nõudeid võla põhiosa 286,73 eurot, viivist 40 eurot ja sissenõudmiskulusid 15 eurot. Kuid palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitab, et ta eelmisel aastal vahetas elukohta, tal on üldse esimene kontakt kohtu vahendusel hagejaga (kes on ka muutunud) ja hageja nõutud kulud erinevate toimingute eest on arvestades võlasummat, ebaproportsionaalselt suured ja kohati isegi ületavad põhinõuet kordades. Kostja pakkus kompromissina, et maksab hagejale 409,76 eurot, kuid hageja sellega ei nõustunud ning kompromissi ei sõlmitud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse).
5.Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 01.10.2022 digiallkirjastatud Partner kuukaart ostulimiidi lepingu (dtl 29), milles ostulimiidiks on märgitud 500 eurot. Digiallkirja konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa, viivise määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt TKM Finants AS esitatud arvele. Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud nii Partnerprogrammi kui Ostulimiidi üldtingimustega ja TKM Finants AS andmekaitsetingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas aadressil www.partnerkaart.ee. Eraldi on hageja kohtule esitanud Partner kuukaardi ostulimiidi üldtingimused (kehtivad alates 24.08.2022; dtl 31). Hageja väitel kasutas kostja perioodil 01.11.2024 - 31.12.2025 ostulimiiti 286,73 eurot. Hageja on kohtule esitanud arve nr 988060 ostulimiidi kasutamise eest perioodil 01.11.2024 30.11.2024 summas 181,57 eurot, maksetähtajaga 10.12.2024 (dtl 36) ja arve nr 1014584 ostulimiidi kasutamise eest perioodil 01.12.2024 - 31.12.2024 summas 105,58 eurot, maksetähtajaga 10.01.2025 (dtl 37). Hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 01.10.2022 Partner Kuukaardi ostulimiidi lepingu, et kostja kasutas 2024. a novembris ja detsembris ostulimiiti kokku 286,73 eurot. Hageja on esile toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arved ning hageja väitel on kostjal arved tasumata. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud ja tunnistab arvetest tulenevat nõuet. Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole TKM Finants AS kauba müüja, vaid on kostjaga sõlminud laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse
laenuna. Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et TKM Finants AS on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse TKM Finants AS-le laenuna. Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS § 396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks. Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.
6.Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja selgitab, et TKMF ja kostja on lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas ning et seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 24%. Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ning leiab, et kokku lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur. VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel. Hageja on arvestanud viivist 181,57 eurolt alates 11.12.2024 ning 105,58 eurolt alates 11.01.2025. Kohus rahuldab hageja viivisenõude. Kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga on viivis 115,27 (=74,23 + 41,04) eurot.
7.Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu tingimuste p-le 7.8. Kohtule esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: Lepingu lõppemine ei mõjuta enne lepingu lõppemist tekkinud rahaliste nõuete sissenõutavaks muutumist ega rahuldamist, seejuures kohustub klient hüvitama ka kõik nõude kindlakstegemise ja sissenõudmisega seotud kulutused. Seega ei ole hageja esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta (meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu). VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses. Kuid kostja on võla sissenõudmiskulu nõudega nõustunud ega soovi sellele vastu vaielda. Seetõttu rahuldab kohus ka võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja
põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu 434 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kostja on vaielnud vastu hageja menetluskuludele mh põhjusel, et see on tal üldse esimene kontakt hagejaga. Hageja selgitab, et kostja on avaldanud 22.02.2026 vastuses kohtumäärusele e-posti aadressiks xxx, samale e-postiaadressile on saadetud maksekäsu kiirmenetluse avaldus 08.05.2025, ja ülesütlemise teade 24.02.2025. Seega ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saanud e-kirju kätte e-postiaadressilt, millise avaldas 01.10.2022 lepingu sõlmimisel ning mida kasutab siiani. Lisaks saatis hageja kostjale kirju nimetatud aadressile alates 12.03.2025 kuni 23.04.2025 s.o enne kohtumenetluse alustamist. Hageja on lisanud selgitustele ka nimekirja kontaktivõtmistest (SMS-d ja e-kirjad erinevatele numbritele ja e-postiaadressidele, dtl 68). Seega ei pea kohus usutavaks väidet, et kostjaga ei olnud kohtuväliselt üldse enne kohtumenetlust kontakteerutud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täielikult, jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 140 eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 140 eurot vajalikuks menetluskuluks. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 124 eurot koos käibemaksuga (100 + 24). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi; -hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Kohtu hinnangul on tegemist olemuslikult standardse ja lihtsa varalise õigusvaidlusega. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind mõistlik ja vastab
turuhinnale. Kuid arvestades, et sama hageja ja sama esindaja on samasuguseid hagisid esitanud palju kordi, tegemist on väheste faktiliste asjaolude ja tõenditega nõudega, nõue tuli juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse jaoks välja selgitada, mille eest hageja on arvestanud 20 eurot kulu, peab kohus põhjendatuks mõista välja õigusabikulusid 1 tunni eest. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 124 eurot (1 tund × 124 eurot) koos käibemaksuga. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 284 eurot, millest riigilõiv on 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 124 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 284 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus ei anna lahendi edasikaebamiseks luba. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.