Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel võib lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. II Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1, 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita vastavalt kokkulepitule ja seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu. Kui selle asja kasutamis eest ei pea tasu maksma, on tegemist asja tasuta kasutamisega, mille tingimused on lepingus VÕS § 389, § 392 lg 1 järgi. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. rahasumma. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist VÕS §101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 2. lause järgi. TsMS §367 järgi võib võlausaldaja nõuda edaspidiselt viivist protsendina võlalt kuni võla tasumiseni. VÕS § 113.1 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. III Vaidlus puudus järgnevas: - kostja oli sõiduki registrimärgiga xxx omanik 03.12.2024; - kostja parkis sõiduki registrimärgiga xxx 03.12.2024 Randvere tee 20 parklas; - parkimise tingimuste p 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimisega sõiduki kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping (p 1); p 6 kohaselt peab parkimisõigust tõendav dokument olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal; p 7 kohaselt peab sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot; - kostja sõidukil ei olnud parkimiseks vastavat luba tingimuste p 6 järgi; - hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 55 eurot, mis asetati sõiduki esiklaasile ja mille kohaselt tuli leppetrahv tasuda 7 päeva jooksul;  leppetrahv ja sissenõudmiskulud on hagejale tasumata. Hageja esitatud fotod tõendavad kostja sõiduki parkimist viidatud kohas ja selle tingimusi (dtl 43-47, 48-51).

Ülaltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et poolte vahel oli VÕS § 8 lg 1-2, § 389, 392 lg 1 järgi sõlmitud ülalviidatud ajal, kohas ja ülalpool toodud tingimustel asja tasuta kasutamise leping. Kostjal oli kohustus VÕS § 8 lg 1-2, § 76 lg 1, 2, § 382 lg 1 järgi asja kasutada vaid tingimuste p 6 järgi loa alusel, mis tuli asetada sõidukisse nähtavale kohale. Seda viimast tõenditest ei nähtu ja kostja rikkus VÕS § 100 mõttes VÕS § 389, 392 lg 1 ja tingimuste p-s 6 sätestatud kohustust. Hageja on tõendanud esitatud fotodega ning parkimistingimustega, et parkimistingimuste rikkumise korral on õigus nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot (p 7). Esitatud leppetrahvi kviitungilt nähtub, et trahv tehti 03.12.2024, mis tuli tasuda 7 päeva jooksul. Trahv pandi sõiduki esiklaasile, mis nähtub esitatud fotolt (dtl 47). Seega toimetati leppetrahvi nõue kostjale koheselt kätte. Kuna leppetrahv tuli tasuda 7 päeva jooksul, siis oli leppetrahvi tasumise tähtaeg VÕS § 82 lg 2 järgi 10.12.2024. Leppetrahv on tasumata, vaidlus puudus. Kostja rikub VÕS § 100 mõttes leppetrahvi kui kõrvalnõude tasumise kohustust ja on viivituses. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt leppetrahvi 55 eurot tasumist. Lisaks on õigus nõuda alates leppetrahvi tasumisega viivitamise korral viivist seadusjärgses määras, mis on VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi §-s 94 sätestatud intressimäär (Eesti Pank avaldab), millele lisandub 8 protsenti aastas. Hagejal oleks õigus nõuda viivist alates 11.12.2024, kuid hageja nõuab viivist alates 26.12.2024 ehk hilisemast ajast, mis ei riku kostja õigusi. Viivis on VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi 55- euroselt võlalt perioodi 26.12.2024 – 27.06.2026 (hagi esitamise aeg) eest 8,69 eurot. TsMS § 367 kohaselt saab hageja nõuda viivist võlalt alates 28.06.2026 seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni selle leppetrahvi võla /põhivõla/ tasumiseni. Sissenõudmiskulude nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Seega ei pea võlausaldaja ehk hageja tõendama, et kahju tekkis ja et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda lisaks viivisele, seejuures ei ole oluline, kas viivisega on juba kaetud ka teatud osa kulutustest, mida võlausaldaja on võla sissenõudmise tõttu kandnud. Kuna hagejal on õigus nõuda viivist, siis on tal õigus nõuda kostjalt VÕS § 113.1 lg 1 alusel sissenõudmiskulusid 40 eurot. Hageja on tõendanud vastavate kirjadega kohtueelset leppetrahvi nõude esitamist kostjale (dtl 52). Hageja leppetrahvide nõue 55 €, viivisenõue 8,69 eurot, edasipidise viivise nõue, sissenõudmiskulude nõue 40 eurot on tõendatud ja põhjendatud Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 55 eurot, viivist 8,69 eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot, viivist leppetrahvi võlalt alates 28.06.2026 seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni selle leppetrahvi võla /põhivõla/ tasumiseni. Menetluskulude jaotamine, rahaline suurus TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1,2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagi kuulub rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kostja kanda. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Asjas toimus enne hagimenetlust maksekäsu kiirmenetlus. TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 eurot on põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi tasutud lõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Hageja esindaja kulud on 1 tunni eest 169 eurot (käibemaksuta), mis hõlmab alusdokumentidega tutvumist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist, dokumentide esitamist kohtule (kulude nimekiri, dtl 56). Esitatud hagiavaldus sisaldas vähe faktiväiteid, tõendeid. Vaidlus oli sisult ja õiguslikult lihtne. Tegemist on tüüphagiga, mis sisaldab asjaoludes sarnast teksti, välja arvatud sõiduki number, lepingu mõned tingimused, kohustuse rikkuse aeg, koht, leppetrahvi number, suurus, tasumise aeg, nõudekirjade esitamise aeg ja koht kuhu need saadeti, viivise periood ja suurus (need on konkreetse kaasuse faktilised asjaolud). TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja põhjendatud tööaeg 1 tund, kuid tasu määr 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on ebamõistlikult suur, arvestades väheste asjaolude väljatoomist ja kogu tehtud töö ulatust. Selline tasu suurus on tavapärane vandeadvokaadist esindaja tasu puhul. Hageja esindaja ei ole advokaat (vandeadvokaat). Kostja ei saanud arvestada ega ette näha, et sellise väheste asjaolude ja tüüpvaidluse puhul on vastaspoole esindaja tasumäär sama suur nagu vandeadvokaadist esindaja tasu. Et hageja on sellise tasuga teenust oma õiguste teostamisel kasutanud, ei tähenda seda, et vastaspool peaks sellise kulu alati hüvitama. Käesoleva menetluse sisu, lihtust arvestades, on mõistlik lepingulise esindaja tasu käesolevas asja tehtud töö eest 100 eurot (käibemaksuta). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 220 (100 + 20 + 100). TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.