lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1751/20

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1751/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
960
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

3. august 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-1751

Kohtuasi

X-i kaebus Luunja valla tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Luunja vald

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata X-i 15. juuli 2026. a taotlus menetlustähtaja pikendamiseks.
2.Tagastada X-i kaebus.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.X (kaebaja) esitas 10. juunil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Luunja valla ja Transpordiameti tegevuse peale (haldusasi nr 3-26-1751). Kaebuse kohaselt puudutas see Aiandi tee liiklusküsimuste lahendamist ning Luunja Vallavalitsuse viivitust kaebaja menetlustaotluse ja vaide läbivaatamisel ning Transpordiameti väidetavalt vigaseid seisukohti Aiandi teelt väljasõidu küsimuses. Kaebaja märkis, et tema kaebus on puudustega ning palus anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samuti soovis kaebaja, et mõlema vastustaja osas esitatud kaebus lahendataks ühes menetluses ja HKMS § 7 lg 2 alusel Tartu Halduskohtus.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 23.09.20263-26-1947/34Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-1160/34Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-25-4480/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-793/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
2.Kohus tegi 15. juunil 2026 määruse, millega eraldas haldusasjast nr 3-26-1751 iseseisvasse menetlusse X-i nõuded, mis puudutavad Transpordiameti tegevust (resolutsiooni p 2) ning jättis ülejäänud osas kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta (resolutsiooni p 3). Kaebaja pidi täpsustama vaidluse eset, tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu (või esitama menetlusabi taotluse) ning ühtlasi selgitama, millises vormis ta kaebuse läbivaatamist soovib.
3.Kaebaja edastas 1. juulil 2026 kohtule vastuse ja täiendavad tõendid, misjärel kohus pikendas 2. juuli 2026. a kirjaga (dtl 102) kaebajale kaebuses esinevate puuduste

3-26-1751

kõrvaldamiseks määratud tähtaega. Kaebajal tuli 15. juuni 2026. a kohtumääruses nimetatud puudused kõrvaldada 10 päeva jooksul arvates kirja kättesaamisest. Kaebaja sai halduskohtu 2. juuli 2026. a kirja kätte 5. juulil 2026 (dtl 104) ning esitas 6. juulil 2026 ja 15. juulil 2026 kohtule täiendavad pöördumised.

KOHTU SEISUKOHT

Taotluse lahendamine

4.Kaebaja on 15. juulil 2026 kohtule edastatud pöördumise punktis 3 (dtl 109) märkinud, et tal on mäluhäired ja peavalud ning ta ei ole võimeline tegelema korraga mitme kohtuasjaga, mistõttu palub ta lükata menetluse käesolevas asjas mõistliku aja võrra edasi, et ta saaks keskenduda tsiviilvaidlusele. Kohus mõistab kaebaja 15. juuli 2026. a taotlust selliselt, et kaebaja soovib kaebuse puuduste kõrvaldamiseks määratud menetlustähtaja järjekordset pikendamist. HKMS § 69 lg 1sätestab, et kohus võib enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohus leiab, et menetlustähtaja pikendamine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Kohus on andnud kaebajale esmalt 15. juuni 2026. a määrusega 15 päeva pikkuse tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning on seejärel seda tähtaega pikendanud veel 10 päeva võrra. Käesolevaks ajaks on halduskohtu 15. juuni 2026. a määruse tegemisest möödunud juba üle kuu aja. Kohtu hinnangul ei ole teises kohtumenetluses osalemise vajadus selline asjaolu, mille tõttu tuleks käesolevas asjas menetlustähtaega korduvalt pikendada (sh määramata aja võrra seniks, kuni kestab tsiviilvaidlus). Arvestades, et kaebaja on suutnud vahepealsel ajal edastada kohtule pöördumisi ja täiendavaid dokumente, ei saa kohtu hinnangul kaebaja tervislik seisund olla selline, et saanuks takistada tal kaebuse puuduste kõrvaldamist (s.o eelkõige riigilõivu tasumist või menetlusabi taotluse esitamist). Kaebaja taotlus menetlustähtaja pikendamiseks jääb seega rahuldamata. Kaebuse tagastamine
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et X-i kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel.
6.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus andis kaebajale 15. juuni 2026. a määrusega tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja pidi täpsustama vaidluse eset ning asja läbivaatamise vormi ning kaebuse esitamise eest tuli tasuda riigilõiv (või esitada menetlusabi taotlus). Kohus pikendas 2. juuli 2026. a kirjaga kaebuse puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega, märkides, et puudused tuleb kõrvaldada 10 päeva jooksul arvates kirja kättesaamisest. Kaebaja sai halduskohtu kirja kätte 5. juulil 2026 (dtl 104), mistõttu tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 15. juulil 2026. Kuigi kaebaja on kohtule vastanud ning on vaidluse eset mõnevõrra täpsustanud (vt kaebaja 15. juuli 2026. a vastus, dtl 108-109), on kaebajal kohtute infosüsteemi andmetel jätkuvalt tasumata 20 euro suurune riigilõiv kaebuse esitamise eest. Menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebaja esitanud ei ole. Riigilõivu tasumise osas on kaebaja viidanud küll sellele, et ta esitas Riigikohtule avalduse teises kohtuasjas tasutud

3-26-1751

riigilõivu tagastamiseks (sh selliselt, et sellest 20 eurot kantaks riigilõivuks käesolevas asjas), kuid see ei muuda asjaolu, et kaebuse esitamise eest on käesoleva ajani riigilõiv tasumata ning tasumiseks määratud tähtaeg on möödunud. Liiatigi ei ole Riigikohtule esitatud avaldus (dtl 112) selles osas, mis puudutab käesolevas asjas riigilõivu tasumist, perspektiivikas. Kohtul on võimalik seaduses sätestatud aluste olemasolul riigilõiv ühes menetluses tagastada, kuid kohus ei vahenda riigilõivude tasumist erinevates kohtuasjades. Riigilõivuseadusest (§ 15) ega menetlusseadustikest (HKMS § 104, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150) tuleneb, et seaduses sätestatud alustel riigilõiv tagastatakse, kuid mitte kohtu ülesannet tagastatava riigilõivu n-ö tasaarveldamiseks teiste kohtuasjade riigilõivuga. HKMS § 2 lg 3 teisest lausest tulenevalt käsutab oma menetlusõigusi menetlusosaline ise, sh teeb kaebuse esitamisel nõutava menetluskulude tasumise toimingu.

7.Kohus on seisukohal, et X-i kaebust ei ole võimalik menetleda, sest kaebuse puudused on kõrvaldamata (s.o eelkõige on tasumata riigilõiv). Riigilõivu tasumata jätmine on asja läbivaatamist takistav puudus HKMS § 121 lg 1 p 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
8.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). Kui kaebaja ei soovi avaldatavas kohtulahendis enda nime asendamist tähemärgiga, tuleb tal sellest kohut teavitada enne käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1828/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja