Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu ja Geidi Sile
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.07.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-3141
Tsiviilasi
Tallinn, Vikerlase tn 26 korteriühistu hagi X vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 15.12.2025 kohtuotsus
Vaidlustatud kohtulahend X 14.01.2026 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
33 749,61 eurot
Hageja Tallinn, Vikerlase tn 26 korteriühistu (registrikood Menetlusosalised ja nende 80166140), lepinguline esindaja Galina Danilišina esindajad ringkonnakohtus Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Dmitri Santašev
1(8)
08.06.2026 kohtuistungil Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus kohtuotsuse täitmise korra määramiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 15.12.2025 otsus muutmata ja X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda.
4.Määrata Tallinn, Vikerlase tn 26 korteriühistu hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 1162,50 eurot ja mõista see välja Xlt Tallinn, Vikerlase tn 26 korteriühistu kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Vikerlase tn 26 korteriühistu (hageja) esitas 27.02.2025 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks (hagiavalduse täiendused esitatud 04.03.2025 ja 15.07.2025). Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 30 272,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 31.10.2022-22.01.2025; - kostja avaldas 30.11.2024 üldkoosolekul, et 16.09.2024 kadus korteriühistu arvelduskontodelt ca 29 000 eurot ja et ta esitas avalduse politseisse; - täiendava uurimise käigus selgus, et 16.09.2024 kanti hageja AS SEB Pank (SEB) arvelduskontolt seitsme ülekandega kokku 30 260 eurot tundmatu ettevõtte Nuvei Limited arvelduskontole; - samal päeval kanti hageja SEB arvelduskontolt hageja Swedbank AS-i (Swedbank) arvelduskontole 7250 eurot; - hageja Swedbank arvelduskontolt kanti 1210 eurot kostja arvelduskontole selgitusega „palk“;
2(8)
- kanded tehti 44 minuti jooksul, sisenedes hageja arvelduskontole kostja nime ja arvelduskonto alt turvakoodide abil; - kostjal puudus alus endale palga maksmiseks; - politsei lõpetas kriminaalmenetluse, kuna kurjategijaid tuvastada ei suudetud.
1.2.Kostja ei täitnud korteriühistu juhatuse liikmena hoolsuskohustust, kui jagas oma Smart-ID PIN-koode kolmandatele isikutele. Kostja sisestas Smart-ID PIN-koode üheksal korral. Kostja teavitas juhtunust hagejat rohkem kui kaks kuud hiljem. Sisuliselt püüdis kostja varjata toimunut ja suurendas kunstlikult kaugkütteteenuse ja prügiveoteenuse ruutmeetri maksumust. Kokku tekitas kostja hagejale kahju 31 472,51 eurot, s.o Nuvei Limitedi arvelduskontole kantud 30 260,00 eurot, kostja enda kontole kantud 1210 eurot ning ülekannete teenustasud 2,51 eurot. Kostja on hüvitanud hagejale 1200 eurot, seega on kahju suuruseks 30 272,51 eurot. Hageja nõuab viivist alates 16.02.2025. Hageja saatis kostjale nõude 05.02.2025 ja palus selle täita seitsme päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Kostja sai kirja kätte 08.02.2025. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
2.1.Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - 16.09.2024 helistas kostjale end Elisa klienditeeninduse esindajana tutvustanud isik, pakkudes uut paketti, selgitati lepingu uuendamise ja kohese tasumise vajadust; - paar päeva enne seda helistas kostja Elisa teenindusse seoses ruuteriprobleemiga, mistõttu tundus kõne talle usutav; - kostjalt küsiti tema aadressi, isikukoodi ning saadeti Elisa nimel telefonikood, mille kaudu ta pidi sisestama oma PIN-koodid, misjärel kõne lõppes; - kostjal ei olnud vaja PIN koode korduvalt kinnitada ja edasiste tehingute tegemiseks ei olnud vaja täiendavat isikutuvastust; - kostja sai kelmuse ohvriks langemisest teada siis, kui talle samal päeval helistati pankadest ning teatati kostja kontolt raha väljavõtmisest; - kostja isiklikult arvelduskontolt võeti 5000 eurot välja sularahas; - kostja tegi samal päeval politseisse avalduse, 07.11.2024 algatati kriminaalmenetlus ja 30.12.2024 lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 2001 alusel; - kostja teatas raha kadumise asjaoludest teisele juhatuse liikmele SNle; - ühistu liikmetele kostja kohe juhtunust ei teatanud, kuna proovis olukorda iseseisvalt lahendada ja kahju minimeerida: kostja kartis korteriühistu võimalikku reaktsiooni ning lootis ühtlasi politseilt abi saada; - ka selgitusega „palk“ 1210 euro suuruse ülekande tegid petturid, kes kandsid selle summa Luminor panga arvelduskontole, kust see koos kostja kogutud vahenditega sularahas välja võeti.
2.2.Kostja tegi kõik endast oleneva, et kahju tagajärgi vältida ja olukorda parandada. Hagist ei nähtu, millist kohustust on kostja juhatuse liikmena rikkunud. Kostja ei ole võimaldanud kolmandatele isikutele juurdepääsu korteriühistu arvelduskontole. Kostja langes petturite ohvriks ning kandis seeläbi ka isiklikku kahju. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 30 272,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 101,72 eurot ajavahemiku 17.09.2024–04.03.2025 eest ja alates 05.03.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
3(8)
määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6330 eurot. Kohus rahuldas hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 alusel esitatud taotluse.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja oli hageja juhatuse liige 31.10.2022-22.01.2025; - 16.09.2024 helistasid kostjale Elisa ja Swedbanki nimelt petturid ning kõne ajal kinnitas kostja korduvalt oma SMART-ID PIN1 ja PIN2 koode, mille tulemusena kanti ühistu kontodelt SEB ja Swedbankis 30 260 eurot Nuvei Limitedi Leedu pangakontole; - antud raha ei ole võimalik hagejale tagastada, sest tõenäoliselt on see kurjategijate poolt Leedust sularahas välja võetud; - hageja arvelduskontodelt nähtuvalt on ülekandeid tehtud kokku üheksal korral, sh ühel korral kostja arvelduskontole selgitusega „X Palk“ 1210 eurot, mille kostja tasaarvestas kolme kuu töötasuga 1200 eurot; - vastavat ühistu otsust kostjal ei olnud; - kostja Luminor Banki arvelduskontolt võeti 17.09.2024 välja 5000 eurot; - kostja esitas politseile 16.09.2024 süüteoteate, 07.11.2024 algatati kriminaalmenetlus ja 30.12.2024 kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 2001 alusel.
3.2.Kostja ei täitnud korteriühistu juhatuse liikmena hoolsus-, lojaalsusinformeerimiskohustust ning ei tegutsenud heas usus, samuti korteriühistu huvides.
ja
Kohus pidas ebausutavaks kostja selgitust, et petturid kandsid hageja kontolt kostja kontole kostja palgana (eestikeelse selgitusega) 1210 eurot. Kohus pidas tõenäoliseks, et kostja tegi seda ise. Sellele viitas ka asjaolu, et kostja oli viidatud summa nõus hagejale tagastama. Kostja ei tõendanud enda langemist petturite ohvriks. Kostja arvelduskontolt nähtuvalt on raha välja võetud Veesaare tee 2 pangaautomaadist. Lisaks nähtub kostja avaldusest politseile, et temalt arvelduskontolt võeti raha välja 3820 eurot, mitte 5000 eurot. Kostja esitas küll samal päeval politseile süüteoteate, kuid seejärel sõitis välisriiki puhkusele. Kostja teadis, et teate alusel alustatakse menetlust kahe nädala jooksul, kuid uuris menetluse alustamise kohta politseilt alles 06.11.2024, s.o pea kaks kuud pärast toimunut. Kostja oleks hoolsa ja vastutustundliku juhatuse liikmena pidanud uurima politseilt vähemalt kahe nädala jooksul teate menetlemise kohta. Seda ei oleks takistanud ka kostja planeeritud puhkusel viibimine. Kostja oleks pidanud viivitamatult teavitama juhtunust korteriühistu liikmeid. Kostja ei pannud teemat ka 30.11.2024 üldkoosoleku päevakorda. Mõistlik ei ole kostja põhjendus selle kohta, et ta kartis korteriühistu liikmete reaktsiooni. RR selgitus ei tõenda kostja poolt hageja suhtes hoolsus, lojaalsus- või informeerimiskohustuse täitmist. Informeerimiskohustuse täitmata jätmine tõi omakorda kaasa hagejale võlgnevuse tekkimise Utilitas Tallinn AS ees. Viidatud augustikuu võlgnevus lisati ühistu liikmete septembrikuu arvetele. Samuti esitati prügiveo eest ühistu liikmetele suurem arve. Usutav ei ole kostja (ja raamatupidaja) selgitus, et tegemist oli tehnilise veaga, kuna arveid esitades pidi olema arusaadav, et arved on esitatud tavapärasest suuremas ulatuses. Kostja vastutas juhatuse liikmena arvete õiges ulatuses esitamise eest. Juhul, kui kostja arvete ebaõigsusest ei teadnud, ei olnud ta piisavalt hoolas ega selgitanud peale kahju tekkimist välja, kuidas on ühistule laekuvad arved võimalik tasuda. Kostja vastutas ühistu raamatupidamise õigsuse eest.
4(8)
3.3.Kostja on hageja juhatuse liikmena SMART-ID PIN1 ja PIN2 tundmatutele isikutele avaldamisega, ühistu arvelduskontolt enda kontole 1210 euro kandmisega, süüteoteate menetlemise vastu huvi puudumisega ja ühistu liikmetele kahju tekkimise kohta info andmata jätmisega rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning nende rikkumiste tagajärjel tekkis hagejale kahju (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35, VÕS § 127 lg 1 ja § 128). Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Kostja hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja ta vastutab oma kohustuste rikkumise eest. Hagejale tekkinud kahju on kostja poolt hageja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekkinud vahetu tagajärg. Tundmatutele isikutele SMART-ID PIN-koodide edastamise ja enda kontole raha kandmise tagajärjel vähenes kostja vara 30 272,51 euro võrra. Seega tuleb kostjalt välja mõista tekkinud kahju 30 272,51 eurot.
3.4.Puudub alus kohaldada VÕS § 140 lg-s 1 sätestatut. Kohus arvestas kostja käitumist kahju põhjustamisel, sh endale 1210 kandmist ja informeerimiskohustuse 2,5 kuu jooksul täitmata jätmist. Kostjal on vara (korteriomand), mille võõrandamisest on võimalik kahju hüvitada.
3.5.Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele alates 17.09.2024 kuni 04.03.2025 101,72 eurot ja viivis põhinõudelt alates 05.03.2025 kuni nõude kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele.
3.7.Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
4.1.Kostja ei kinnitanud korduvalt SMART-ID PIN-koode. Maakohus tugines politsei vastusele, kuid jättis tähelepanuta muud tõendeid, milles kinnitati kostja pettuse ohvriks langemist. Kostja ei vastuta kohustuste rikkumise eest, kuna ta ei ole tekkinud olukorras süüdi. Ekslik on maakohtu järeldus, et kostja kandis endale üle 1210 eurot. Eestikeelses selgituses ei ole midagi ebaharilikku, sest telefonikelmid kasutavad AI-tarkvara. Lisaks on hageja selle summa nõudmisest loobunud. Hagejale 1210 euro tagastamisega ei tunnistanud kostja nõuet. Petturid kandsid selle raha kostja Luminori panga arvelduskontole, kust see koos kostja kogutud vahenditega sularahas välja võeti. Maakohus ei andnud sellele hinnangut. Samuti ei oma tähtsust, kas süüteoteatesse oli kirjutatud 3820 eurot või 5000 eurot.
4.2.Kostja puhkus oli planeeritud mitu kuud ette, see ei ole kahju tekkimisega seotud ega mõjutanud kriminaalmenetluse käiku. Kriminaalmenetluse algatamise kiirus ei sõltu sellest, kui tihti pöördub kannatanu uurimisasutuse poole. Kostja reageeris kiiresti ning juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega, kui esitas avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks samal päeval. Kostjal puudus kasvõi kaudne tahtlus hagejale kahju tekitada. Kahjust koheselt ühistu teavitamata jätmine ei ole põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Info edastamine ei oleks kahju ära hoidnud.
5(8)
4.3.Hagejal ei tekkinud võlgnevus Utilitas Tallinn AS-i ees kostja informeerimiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Probleem arvetega tekkis tehnilise vea tõttu. Kostja esitas tõendina raamatupidaja selgituskirja, mille kohaselt oli genereeritud vale tariif, mis tasaarveldati järgmise kuu arvetel eraldi ridadena. Ühistu ei saanud sellest olukorrast kahju ning keegi ei saanud ka kasu. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Raamatupidaja selgitas, et juhatuse liikmel ei olnud juurdepääsu raamatupidamisprogrammile. Raamatupidaja avastas vea pärast seda, kui arved olid elanikele juba välja saadetud ning juhatusega lepiti kokku, et septembri perioodi ei hakata muutma, vaid parandused tehakse järgmise kuu arvetel.
4.4.Kostja ei andnud ühistu ega enda kontolt ülekannete tegemiseks tahteavaldust ega volitust TsÜS § 118 tähenduses. Ülekannete tegemine toimus kostja süüta ehk kostja tahte vastaselt.
4.5.Esinevad alused VÕS § 140 lg 1 kohaldamiseks. Maakohus tugines põhjendamatult jälle asjaolule, et kostja on väidetavalt endale raha üle kandnud. Kostjalt kahjuhüvitise tervikuna väljamõistmine on äärmiselt ebaõiglane, kuna ta on kriminaalmenetluses kannatanu. Korteriomandi olemasolu ei tähenda, et kostja peaks oma elukohast ilma jääma. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Maakohus tuvastas õigesti politsei teate (dtl 35) põhjal, et kostja kinnitas petturitega tehtud kõne ajal korduvalt oma SMART-ID PIN1 ja PIN2 koode. Kostja ei oleks tohtinud avada talle telefonivestluse ajal saadetud linke ja sisestada PIN-koode. Samas ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust, kas kostja tegi seda üks kord või korduvalt, sest oluline on see, et ilma PINkoode petturitele avaldamata ei oleks viimased hageja arvelduskontodele ligipääsu saanud. Kostja süüteoteates (dtl 196) märgitu, et ta avaldas petturitele vaid PIN1, ei ole antud juhtumi asjaoludel eluliselt usutav, sest üksnes PIN1-ga ei ole võimalik ülekandeid teha.
9.Kostja vastutab tsiviilõiguslikult hageja ees ka siis, kui ta oleks kriminaalasjas kannatanuks ja pettuse ohvriks tunnistatud. Seda põhjusel, et kostja sattus siinsesse olukorda ise oma SMARTID PIN-koode avaldades. Kostja pidi olema teadlik, et kolmandate isikute poolt saadetud linkidel klikkides ja avanevatesse keskkondadesse PIN-koode sisestades võivad neid näha ja ära kasutada petturid. Sellest tulenevalt pidi kostja aru saama ka sellest, et petturid saavad avaldatud PINkoodide abil teha toiminguid hageja arvelduskontol. Selles seisneb kostja hoolsuskohustuse rikkumine.
10.Poolte vahel on käsundilaadne õigussuhe, millele kohaldatakse lisaks MTÜS sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478/77, p 13.2). Kostja vastutus tuleneb MTÜS § 32 lg-st 2, mille puhul ei ole vastutuse tekkimise eelduseks kostja süü (VÕS § 104 lg 1), seega ka tahtlus tekitada hagejale kahju. Selle normi teise
6(8)
lause kohaselt vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab, et täitis oma juhatuse liikme kohustusi selleks tavaliselt oodatava hoolega. Kostja ei täitnud oma juhatuse liikme kohustusi selleks tavaliselt oodatava hoolega.
11.Asjas ei oma määravat tähtsust, kas kostja kandis ise endale üle 1210 eurot või tegid seda petturid AI-d maksekorralduse selgituse koostamiseks kasutades; kas kostja sõitis peale politseile avalduse tegemist puhkusele või nõudis politseilt aru avalduse menetlemise kohta. Maakohus ei ole heitnud kostjale ette puhkusele sõitmist, vaid seda, et ta ei teavitanud ühistu liikmeid juhtunust, uuris politseilt avalduse menetlusse võtmise kohta alles kaks kuud peale avalduse esitamist ja ei pannud teemat ka 30.11.2024 üldkoosoleku päevakorda. Samuti ei ole maakohus pidanud eluliselt usutavaks kostja selgitusi hageja liikmetele arvete esitamisel esinenud tehnilise vea kohta (Utilitas Tallinn AS arved). Maakohus ei ole leidnud, et kostja eeltoodud tegevus oleks põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Nimetatud asjaolud kajastavad kohtu siseveendumuse kujunemist ega muuda otsust ebaõigeks.
12.Kui mittetulundusühingu juhatuse liige sisestab SMART ID PIN-koodid kolmandate isikutega peetud telefonivestluse käigus nende poolt saadetud lingilt avanevasse keskkonda, on tegemist reaaltoiminguga. Reaaltoiming on faktiline tegevus, millega kaasneb küll õiguslik tagajärg, ent selle tagajärje kaasatoomiseks ei ole vaja teha tahteavaldust (TsÜS komm (2023) § 5, p 3.3.2.2). Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, et kostja ei andnud tahteavaldust või volitust ülekannete tegemiseks.
13.Maakohus on kaalunud VÕS § 140 lg 1 II lause alusel siinses menetluses poolte esile toodud asjaolusid ja leidnud põhjendatult, et kahjuhüvitise vähendamiseks alused puuduvad. Asjas esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kes võttis sularaha kostja kontolt välja. Kostja selgitused sularahas väljavõtmise kohta ei ole eluliselt usutavad. Puuduvad tõendid, mille alusel saaks tuvastada, et kolmandad isikud said ilma kostja pangakaardita sularaha automaadist välja võtta. Seetõttu jääb põhjendatud kahtlus, et seda võis teha kostja. Kuigi kostja võib jääda otsuse täitmisel ilma harjumuspärasest elukohast, ei anna see alust jätta kahjuhüvitist kostjalt välja mõistmata, sest kostja ei ole varatu.
14.Kostja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse kohtuotsuse täitmise korra määramiseks, tuginedes ringkonnakohtu pakutud kompromissitingimustele. Ringkonnakohus pakkus istungil pooltele kompromissina, et kostja maksab esimese maksena hagejale 5000 eurot kolme kuu jooksul ja edasi 337 eurot igakuiselt 4 aasta jooksul.
14.1.Hageja vaidles kostja taotlusele vastu, leides, et kostjal on võimalik täita otsust täismahus ilma raskesse majanduslikku olukorda sattumata. Vastuseks kompromissiettepanekule on hageja teatanud, et üldkoosolek on küsimust arutanud, kuid ei nõustunud sellega. Hageja leiab, et ebaõiglane oleks olukord, kui kostja hüvitaks veidi rohkem kui pool tekitatud kahjust ning menetluskulud jääksid poolte endi kanda. Hageja arvestab ka kostja juhtumile järgnenud käitumisega, st juhtumi varjamise ja arvete moonutamisega.
14.2.Ringkonnakohus jätab kostja TsMS § 445 lg 1 alusel esitatud taotluse rahuldamata. Hageja on esile toonud, et kogutud ja arvelduskontodelt kaduma läinud raha eest planeeriti renoveerida soojussõlm. Selline kohtu poolt kompromissina pakutud lahendus ei saa olla hagejale peale sunnitud ja on võimalik üksnes poolte vastastikkuste järeleandmiste tulemusel. Kohtuotsuse
7(8)
täitmise kord ei arvestaks piisavalt hageja huve, sest hageja liikmed ei saaks pikka aega sihtotstarbeliselt kogutud raha tagasi vähemalt nelja aasta jooksul.
15.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
16.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
16.1.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1575 eurot. Hagejale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 6,5 t, kohtuistungiks ettevalmistumine ja arutelu kliendiga 2 t, kohtuistung 1,5 t, menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 t, kokku 10,5 t tunnihinnaga 150 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega, teenuse osutaja ei ole käibemaksukohustuslane ja tal ei ole võimalik taotleda käibemaksu tagasiarvestust, mistõttu on summad esitatud käibemaksuta.
16.2.Kostja hageja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
16.3.Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse mahtu peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ning kliendiga kooskõlastamise ajakulu põhjendatuks 5 tunni ulatuses. Pooled on menetlusdokumentides korranud suures osas juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti. Istungiks ettevalmistamise ajakulu on asja keskmisest väiksemat keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud 1 t ulatuses. Istung kestis 1 t 15 min. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on 30 min. Kokku on hageja hüvitatav menetluskulu apellatsioonimenetluses 7 t 45 min (taotletud 10 h 30 min asemel). Tunnihind 150 eurot, millele ei lisandu käibemaks, on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu (7 h 45 min × 150) 1162,50 eurot.
17.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, samuti peab vaidlustatav menetluskulude summa ületama 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.