Muud

(484,00 eurot) alates 11.05.2024 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda menetluskulud ja välja mõista seadusjärgse viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Avalduse ja 19.08.2026. a istungil esitatud seletuste kohaselt lekkis Ida-Viru maakonnas Sillamäe linnas Viru pst 21 asuva kortermaja korteris nr XX kaasomandisse kuuluv toru. Puudutatud isik vahetas toru ja kõrvaldas lekke. Korteris nr XX torudele juurdepääsu saamiseks pidi korteris avama plaaditud seina ja seina tekitati ava. Avaldaja oli sel ajal kahjustatud korteri kindlustusandja. Kokkuleppel kahjustatud korteri kindlustusvõtjaga hüvitas avaldaja seina kinniplaatimise kulu 484,00 eurot. See kulu tuleb puudutatud isikul korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 3 alusel hüvitada. Vannitoa seina ulatuslik avamine, plaatide ja viimistluse lammutamine ning hilisem taastamisvajadus ületab tavakasutusest tuleneva mõju. Torude parandamiseks ei olnud vaja teha niivõrd suurt ava (0,6 x 1,2 m). Avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude 02.12.2022 ja andis nõude tasumiseks aega 10 päeva. Puudutatud isik nõuet ei tasunud. Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab avaldaja avalduse rahuldamata.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Ida-Viru maakonnas Sillamäel Viru pst 21 asuvas korterelamus lekkis kaasomandisse kuuluv toru ning puudutatud isik vahetas torud ära. Ka puudub vaidlus tööde õigusliku aluse üle ja asjaolu üle, et torude vahetamiseks avati korteri nr XX vannitoas sein ning eemaldati selleks seinaplaadid. Avaldaja kindlustusandjana hüvitas korteri nr XX omanikule seina taastamise kulu 484,00 eurot.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahjustatud korteri omanikule makstud hüvitist ja viivist. Kohtu hinnangul on avaldaja põhinõude alus eelkõige KrtS § 31 lg 1 p 3, § 12 lg 2 ja § 34 lg 2, mitte VÕS § 115 lg 1, sest avaldaja ei seo kahju tekkimist kaasomandi eseme valitsemise kohustuse rikkumisega. Avaldaja ei eita, et puudutatud isik täitis torusid vahetades kaasomandi eseme korrashoiu kohustust. Küll heidab ta puudutatud isikule ette, et kaasomandi eseme korrashoiuks kasutati korteriomandi eriomandi eset, mille tagajärjel tekkis eriomandile kahju. KrtS § 31 lg 1 p-s 3 sätestatakse, et korteriomanik on kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Kohtu hinnangul eeldab KrtS § 31 lg 1 p-s 3 sätestatud hüvitamisnõude rahuldamine, et eriomandit kasutati kaasomandi eseme korrashoiu eesmärgil, korteriomanikule tekkis kahju, mis on hõlmatud KrtS § 31 lg 1 p-s 3 sätestatud talumiskohustuse kaitse-eesmärgiga ning tegemist ei ole 2(4)

korteriomaniku talumisriskiga (vrdl VÕS § 127 lg 2) ning kahju on põhjuslikus seoses talumiskohustuse realiseerimisega.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kahju on hõlmatud KrtS § 31 lg 1 p-s 3 sätestatud talumiskohustuse kaitse-eesmärgiga või on tegemist korteriomaniku talumisriskiga.

VÕS § 127 lg-st 2 tulenevalt kuulub hüvitamisele üksnes selline kahju, mille ärahoidmine oli kaitsenormi eesmärk. KrtS § 31 lg 1 p 3 eesmärk on võimaldada kaasomandi eseme korrashoidu olukorras, kus selleks on vajalik kasutada korteriomaniku eriomandi eset. Sättes nimetatud talumiskohustus hõlmab kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu või remonti (KrtS § 35 lg 2 p 1), säilitamist (KrtS § 37), aga ka suuremaid ümberkorraldusi (KrtS § 38 lg 1) ja kaasomandi eseme ajakohastamist (vt RKTKm 18.06.2025, 2-23-11510, p 34). Seadus tasakaalustab korteriomaniku talumiskohustust õigusega nõuda talle eriomandi kasutamise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. KrtS § 31 lg 1 p-s 3 sätestatud hüvitamiskohustus ei ole siiski absoluutne. Talumisrisk hõlmab talumiskohustuse tavapäraseid ja ettenähtavaid tagajärgi. Kohtu hinnangul on need tagajärjed, mida korteriomanik ja korteriühistu võivad mõistlikult ette näha, nagu juurdepääsu tagamine kaasomandile kindlal kellaajal, tööde võimaldamiseks asjade eest ärapanemine, hilisem koristus, tööde ulatus arvestades planeeringut jms. Talumiskohustuse tavapärased ja ettenähtavad tagajärjed ei anna alust kahju hüvitamise nõudeks ulatuses, milles kulu või kahju ei ole põhjustatud kaasomandi korrashoiu teostamise viisist.

Kohtu hinnangul võib puudutatud isiku seletustest ja tõenditest järeldada, et algse planeeringu järgi oli vannituba ja tualett eraldatud (dtl 71–72, 75–80). Torud, mis vahetati, asusid tualetis. Torudele oli algse planeeringu järgi vaba juurdepääs. Puudutatud isiku esitatud pildi järgi oli tualetipoti kohal uks, mida sai avada. Avaldusele lisatud tõendite järgi on kahjustatud korteri omanik planeeringut muutnud: vannituba ja tualett on ühendatud, torud asuvad tualetipoti taga plaaditud seina sees (dtl 10–14). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kahjustatud korteri omanik oleks tualetipoti taha jätnud ava ja et selleks avast oleks pidanud olema võimalik torusid vahetada. Avaldaja on ka viidanud, et ava oli 0,6 x 1,2 m, mis tähendab, et ava oli 0,72 m 2. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tööde tegemiseks avatud seina ulatus ületas mõistlikult vajaliku määra. Vastupidise tõendamiskoormus lasub avaldajal.

Kohus on seisukohal, et kui korteriomanik muudab korteriomandi planeeringut selliselt, et kaasomandi esemele juurdepääsu saamiseks tuleb eriomandit kahjustada ja sein avada, on tekkinud kahju näol tegemist korteriomaniku talumisriskiga. Teisisõnu ei saa korteriomanik ega tema asemel kindlustusandja nõuda torustikule juurdepääsu tagamiseks lammutatud seinakonstruktsiooni taastamiskulude hüvitamist ulatuses, milles need kulud tekkisid tema enda tehtud ümberehituse tagajärjel. Korteriühistu ega teised korteriomanikud ei saa mõjutada, kuidas korteriomanik oma eriomandit kujundab, mistõttu ei ole selline hüvitamiskohustus hea usu põhimõttega kooskõlas (KrtS § 12 lg 2) ja ei ole õiglane jätta kulusid ühiselt korteriomanike kanda. Avaldaja põhinõue ei ole seega põhjendatud. Kuna kohus ei pea põhinõuet põhjendatuks, on põhjendamata ka viivisenõue.

vandeadvokaadist esindaja, esindajal kulus esindamisele 10 tundi ning ta osutas õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.