Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on AS ÜHISTEENUSED hagi Alari Investeeringute OÜ vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes. 28.07.2026 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja palub võtta vastu hagist loobumine, lõpetada tsiviilasja menetlus ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas 29.07.2026 seisukoha kostja taotluse, milles märgib, et ta ei nõustu mistahes hageja menetluskuludega. Kostja leiab, et hagejal on tõendamata leppetrahvi õigsus, hilisemaid meeldetuletusi tasumata leppetrahvi kohta ei ole kostja kätte saanud ning hiljem maksekäsu kiirmenetluses tuli valede faktidega makseettepanek. Kostja on seisukohal, et kostjal ei olnud enne tsiviilkohtumenetlusse jõudmist mingit võimalust leppetrahvi kohaselt tasuda, kuna ta ei olnud saanud leppetrahv, meeldetuletusi ega õiget makseettepanekut Pärnu Maakohtult. Sellises olukorras on täiesti kohatu nõuda kostjalt mistahes menetluskulude kandmist. Kohus leiab, et loobumisavaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus lõpetamisele. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse (dtl 56), millest nähtub, et kostja on hageja esindajale 06.07.2026 leppetrahvi summas 55 eurot tasunud. Nimetatut on kinnitanud ka hageja. Seega on kostja hagejale võlgnevuse tasunud peale hagi esitamist (hagi esitatud 09.06.2026). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda. Kohus märgib, et ei nõustu kostjaga, et kostjalt menetluskulude nõudmine on kohatu, kuna ta ei ole saanud leppetrahvi. Asja materjalidest nähtub, et hageja on jätnud leppetrahvi nõude leppetrahvi tegemise päeval kostja sõiduki kojamehe vahele (dtl 33). Nimetatuga on tõendatud, et hageja on kostjat leppetrahvist teavitanud vahetult pärast leppetrahvi tegemist. Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Kostja on välja toonud ka, et maksekäsu kiirmenetluses ei saanud ta õiget makseettepanekut, kuivõrd kostjalt nõuti leppetrahvi tasumist kasutuslepingu alusel. Kohus selgitab, et Riigikohus on leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS §

271 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-82-16, p 22). Üürilepingu puhul on tegemist kasutuslepinguga. Seega ei ole maksekäsu kiirmenetluses kostjale tehtud ebaõiget makseettepanekut ega teda eksitatud. Juhul, kui kostjale jäi maksekäsu kiirmenetluses ebaselgeks nõude alus, oleks ta saanud soovi korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel avaldajalt küsida infot, millist parkimist avaldus puudutab. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et kostja vastuväited ei anna alust jätta menetluskulusid hageja kanda.

Hageja taotleb menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 82,50 eurot ja õigusabikulu 358 eurot, s.o menetluskulud kokku 440,50 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-st 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on täies ulatuses põhjendatud hageja menetluskuluna hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 82,50 eurot. Ülejäänud osas, s.o 17,50 euro osas kuulub riigilõiv hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastamisele. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – 2 h. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Seega on hagiavaldusega seotud põhjendatud esindaja kulu 100 eurot. Lisaks mõistab kohus TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 alusel kostjalt välja 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks. Seega hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 202,50 eurot (82,50+100+20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 202,50 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluses tasunud 65 eurot riigilõivu ja hagi esitamisel 35 eurot riigilõivu. Seega tuleb hagejale tagastada 17,50 eurot TsMS § 150 lg 2 p 2 ja § 150 lg 3 alusel. Tagastatav riigilõiv kantakse vastavalt hageja soovile Julianus Inkasso OÜ arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.