Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Einar Vene ja Tanel Saar 23. september 2026, Tartu 3-26-1947 MTÜ KESKKONNASÕBRALIK LÜGANUSE ja Alulinna Külaselts MTÜ kaebus Lüganuse Vallavolikogu 28. mai 2026. a otsuste nr 39, nr 40 ja nr 41 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 10. juuli 2026. a määrus MTÜ Keskkonasõbralik Lüganuse ja Alulinna Külaselts MTÜ määruskaebused Kirjalik menetlus Kaebajad/määruskaebuse esitajad MTÜ Keskkonasõbralik Lüganuse II Alulinna Külaselts MTÜ ühine esindaja v.adv. Karl Haavasalu Vastustaja Lüganuse vald esindajad v.adv. Epp Lumiste ja adv. Artur Viira Kolmandad isikud I Evecon OÜ Esindajad adv. Sandra Kaas ja v.adv. Villy Lopman II Enery Estonia OÜ Esindajad v.adv. Norman Ilumets ja v.adv. Rauno Ligi
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 6. juuli 2026. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lüganuse Vallavolikogu 28. mai 2026. a otsuste nr 39, nr 40 ja nr 41 resolutsioonide punktidega 1 kehtestati kolmandate isikute tuuleparkide eriplaneering ala 1 osas ca 994 hektari suurusel alal (otsus nr 39), ala 2b osas ca 232 hektari suurusel alal (otsus nr 40) ja ala 3 osas ca 518 hektari suurusel alal (otsus nr 41).
2.Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Lüganuse Vallavolikogu 28. mai 2026. a otsused nr 39, nr 40 ja nr 41. Ühes kaebusega esitasid kaebajad
esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad peatada vaidlustatud otsuste kehtivus kuni kohtuasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajate hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel vastustaja tõenäoliselt annab projekteerimistingimused ning seejärel ehitusload, millele omakorda järgneb tuuleparkide ehitamine. Sellisel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine muutuda võimatuks, sest on kaheldav, et juba püstitatud tuulikuid hakataks lammutama. Samuti tekib oht täiendavate kohtuvaidluste tekkimiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel realiseerub märkimisväärne oht, et pärast alale 3 ehitusloa väljastamist ning elektrituulikute ehitamist hukkub alal 3 elutsev merikotkas kui I kaitsekategooria liik. Otsuste kehtivuse peatamine ei ole vastuolus avalike huvidega. Küll on esialgse õiguskaitse kohaldamine kooskõlas mitmete kohalike inimeste huvidega, kes soovivad teha kõik selleks, et Lüganuse valla üldplaneeringus sätestatud elektrituulikute regulatsiooni mitte arvestavaid elektrituulikuid ehitama ei hakataks.
3.Vastustaja vaidles esialgse õiguskaitse taotlusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja leidis, et planeeringu kehtestamise otsus ei too erinevalt ehitusloast kaasa pöördumatuid tagajärgi ja selle kehtivust ei tule ehitusõiguse võimaliku realiseerimisega seotud kaalutlustel peatada. Kaebajad on küll esitanud väiteid võimalike looduskeskkonnale avalduvate mõjude kohta (s.o alal 3 elutseva merikotka kui I kaitsekategooria liigi väidetav hukkumine), kuid ei ole põhistanud, et need mõjud realiseeruksid ainuüksi otsuste kehtestamise tõttu ja juba kohtumenetluse ajal. Kaebajatel on võimalik kohalike elanike huve kaitsta projekteerimistingimuste andmise ja ka ehituslubade menetlustes aktiivsel osalemisel, mille vältel hinnatakse konkreetsete tuuleparkide mõju keskkonnale ja tagatakse tuulikute vastavus nõuetele. Avalik ja eraõiguslik huvi taastuvenergiale ülemineku eesmärgil tuuleparkide arendamise vastu on kaalukam kui kaebajate huvi tagada nende soovitud elektrituulikute paiknemine ja minimaalsed kaugused.
4.Kolmandad isikud vaidlesid esialgse õiguskaitse taotlusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 10. juuli 2026. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlustatud otsustega kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel ei ole kolmandatel isikutel võimalik alustada ehitustegevusega ega tuulikuid püstitada. Eriplaneeringu kehtivus ei saa seega kaasa tuua kaebajate väidetud avalike huvide pöördumatut kahjustumist. Kaebajate õiguste kaitset ei saa hilisemates menetlustes pidada ka võimatuks, sest kaebajate kaebeõiguse projekteerimistingimuste ja/või ehituslubade vaidlustamisel saab tuletada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg-st 2. Võimalike tulevaste haldusaktide vaidlustamise vajadus ei ole selline pöördumatu tagajärg, mis õigustaks eriplaneeringu kehtivuse peatamist kuni kohtuvaidluse lõpuni. Mis puudutab vajadust kaitsta eriplaneeringu alal 3 elutsevat merikotkast kui I kaitsekategooria liiki, siis merikotka pesitsemist saab mõjutada üksnes tuulikute püstitamine, mida eriplaneeringu alusel teha ei saa. Samal põhjusel on ainetud ka kaebajate viited lendorava kaitse tagamise vajadusele. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks praegusel juhul vastuolus ülekaaluka avaliku huviga energiajulgeoleku tagamiseks ja riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks. Kaebajate viited avalike huvide kahjustumisele eriplaneeringuga hõlmatud aladel (v.a merikotka elupaika puudutavas osas) on jäänud üldsõnaliseks. Kuigi kaebajad viitavad sellele, et tuuleparkide arendamine kahjustab Eesti Vabariigi kaitsevõimet, siis tuuleparki ei ole võimalik rajada ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta (vt ehitusseadustik (EhS) § 120 lg 1 p 11). Samas riivaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine intensiivselt kolmandate
isikute õigusi ning raskendaks oluliselt tuuleparkide arendamist. Selline olukord ei oleks kooskõlas ka Lüganuse valla ning riigi huvidega taastuvenergia eesmärkide saavutamisel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebajad esitasid määruskaebuse, milles ta paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 10. juuli 2026. a määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuses leiavad kaebajad, et neil on esialgse õiguskaitse vajadus. Eriplaneeringu kohaselt on võimalik alale rajada kokku 28 tuulikut. Tõenäoliselt hakkab vastustaja andma mitmete erinevate haldusaktidena vormistatud projekteerimistingimusi, ehituslubasid ja kasutuslubasid. Vältimaks õigusvastase eriplaneeringu elluviimist, on kaebajatel tarvilik kõiki neid haldusakte eraldi vaidlustada. See on kaebajate jaoks oluline koormus. Kui asuda seisukohale, et kaebajatel kui valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel ei ole õiguslikult võimalik populaarkaebuse vormis vaidlustada projekteerimistingimusi, ehituslubasid ja kasutuslubasid, siis ka seetõttu esineb määruskaebuse esitajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vastuolus ülekaaluka avaliku huviga. Mõiste „avalik huvi“ oluliselt laiema sisuga, kui seda on vaid energiajulgeoleku tagamine ja riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamine. Avaliku huvi mõiste alla kuulub ka ühiskonna õiguspärane ootus, et juba astutud sammud ja tehtud otsused jäävad kehtima. Liiati häirib suurte elektrituulikute töö riigikaitse seisukohalt oluliste radarite toimimist.
7.Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab jätkuvalt, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna eriplaneeringu kehtivus ei too kaasa pöördumatuid tagajärgi. Isegi kui kaebajatel esineks esialgse õiguskaitse vajadus, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, sest avalik huvi tuuleenergia arendamiseks ja kolmandate isikute huvi arenduse lõpuleviimiseks eriplaneeringu viiesaastase kehtivusaja jooksul on ilmselt kaalukamad kaebajate huvist hoida ära ehitamise ettevalmistamiseks vajalike toimingute tegemine ja haldusaktide andmine.
8.Kolmandad isikud vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu, et halduskohus oleks eksinud esialgseõiguskaitse eelduste hindamisel või ka huvide kaalumisel.
10.Kaebajate kinnitusel on kaebuse eesmärgiks ära hoida kaebusega vaidlustatud eriplaneeringu elluviimine. Planeeringu kehtivuse peatamata jätmise tõttu on tõenäoline, et kolmandad isikud ja vastustaja astuvad samme planeeringualale kavandatud tuuleparkide ehitamisega alustamiseks. Selleks antavate projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamine, et vältida tuulikute püstitamist, oleks kaebajate jaoks ebamõistlikult koormav. Liiati ei ole selge, kas kaebajatel on kaebeõigus nende haldusaktide vaidlustamiseks, kuna erinevalt planeeringutest ei näe seadus projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamiseks ette igaühe kaebeõigust. Kaebajate, kui keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus olemasolu ei ole aga ette kindel. Vastuseks kaebajatele märgib ringkonnakohus järgnevat.
11.Määruskaebusest ilmneb, et kaebajad möönavad, et vahetult eriplaneeringu alusel ei ole kolmandatel isikutel võimalik asuda tuulikuid püstitama. Seega vaidlustatud eriplaneeringu
kehtivus iseenesest ei too veel kaasa tuulikute püstitamist ega takista vahetult kaebusega taotletava eesmärgi saavutamist. Vaidlustatud eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku alusel. Seetõttu on tuulikute ehitusprojektide koostamine lubatav projekteerimistingimuste alusel (planeerimisseadus (PlanS) § 951 lg 3, EhS § 261 lg 1). Projekteerimistingimustega määratakse tuulikute ehitusõigus täpsemalt ning nende tingimustega tuleb arvestada ehitusprojekti(de) koostamisel. Alles nõuetekohaste ehitusprojektide koostamise järel saavad kolmandad isikud taotleda ehituslubade andmist tuulikute püstitamiseks. Seega ei ole vaidlustatud eriplaneeringu kehtivuse vahetuks järelmiks tuulikute püstitamine. Kuna ehitamist ei saa alustada ka veel projekteerimistingimuste alusel, siis ei ole alust arvata, et ehitamise või ka näiteks metsa raadamisega võidaks alustada koheselt. Seetõttu ei saa nõustuda kaebajatega, nagu esineks kiireloomuline vajadus eriplaneeringu kehtivuse peatamiseks, kuna vastasel juhul muutub kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks või ebamõistlikult keerukaks. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et praegusel ajal ei ole kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust.
12.Eriplaneering hõlmab mitut ala ning näeb ette võimaluse kokku 28 tuuliku püstitamiseks. Seega on kaebajatel õigus selles, et tõenäoliselt ei toimu projekteerimistingimuste ega ehituslubade andmine ühe haldusaktiga. Samas puuduvad andmed selle kohta, nagu kavatseks kolmandad isikud taotleda ja vastustaja lahendada tuulikute ehitusõigust paljudes erinevates haldusmenetlustes. Praegusel ajal ei ole teada, millisel viisil haldusmenetlus jätkub ega isegi see, kas ja millises ulatuses kolmandad isikud soovivad eriplaneeringu tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamise ajal riskida investeeringuga tuulikute püstitamiseks. Praeguses asjas kaebuse rahuldamise tõttu planeeringu kehtivuse lõppemisel ei saa kolmandatel isikutel olla kindlust selles, et planeeringule toetuvate haldusaktide alusel antav ehitusõigus jääb kehtima ja/või et tuulikud on võimalik kasutusse võtta.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebuse asjaoludel järeldada, et kaebajate välja toodud oht avalikele hüvedele võiks realiseeruda, kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset. Vaidlustatud otsuste kohaselt on planeeringumenetluses kavandatud lahendused saadetud tutvumiseks nii Keskkonnaametile kui ka Kaitseministeeriumile. Keskkonnaamet andis planeeringule tingimusliku kooskõlastuse, märkides, et hindab loodusväärtusi kahjustava taastuvenergeetika arenduse lubamist (ning hüvitusmeetmete rakendamist) kõnealusel juhul lõplikult ehitusloa menetluses (dtl 47). Sarnaselt on Kaitseministeerium andnud kooskõlastuse asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandele (dtl 421). Liiati tuleneb EhS § 31 lg-st 1 nõue saata projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Projekteerimistingimuste menetluses on nõutav Kaitseministeeriumi nõusolek (EhS § 120 lg 1 p 11). Kaitseministeerium võib projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa ja kasutusloa taotluse täiendavaks kooskõlastamiseks. Ehitusloa andmiseks tuleb aga vähemalt hüvitus- või leevendusala määramisega seoses saada nõusolek ka Keskkonnaametilt (LKS § 81 lg 4, EhS § 42 lg 7). Nõutavate kooskõlastuste puudumisel ei saa vastustaja ehitusluba anda (EhS § 44 p 6). Ringkonnakohus ei näe põhjust eeldada, et Keskkonnaamet või Kaitseministeerium jätaks täitmata talle seadusega pandud ülesanded ja kooskõlastaks projekteerimistingimused ja/või ehitusloa vastuolus keskkonna või riigikaitse nõuetega. Vastupidi, kehtiv regulatsioon lubab järeldada, et loodusväärtuste hoidmise ja kaitse ning riigikaitse huvide järgimine tuulikute rajamisel on tagatud planeeringu kehtestamisele järgnevates menetluses. Vastavalt ei ole näha, et praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks selles osas takistada kaebuse eesmärgi saavutamist. Samuti ei ole põhjust eeldada, et juhul, kui Keskkonnaamet või Kaitseministeerium keeldub kooskõlastuse andmisest, siis vastustaja otseses vastuolus keelunormiga siiski annab ehitusloa(d).
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selleski, et kaebajatel keskkonnaorganisatsioonidena võib olla kaebeõigus projekteerimistingimuste ja ehituslubade vaidlustamiseks tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg-st 2. Seega ei takista igaühe kaebeõiguse puudumine kaebajatel nende haldusaktide vaidlustamist kohtus. Tõsi, ilmselt ei saa kaebajad seejuures tugineda avalikule huvile riigikaitse valdkonnas, kuna see ei seondu nende keskkonnakaitseliste eesmärkide ega senise keskkonnakaitselise tegevusega. Kuid seegi ei vii praeguses vaidluses esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Nimelt ei saa praeguses vaidluses esitatud kaebuse eesmärgiks pidada sellise tagajärje ärahoidmist, mille ärahoidmiseks hilisemat ehitusluba kohtus vaidlustamiseks puudub kaebajatel kaebeõigus. Oluline on siinjuures seegi, et kaebajate väited eriplaneeringuga avaliku huvi õigusvastaste riivete on olemuslikult sellist laadi, et ei hõlma kõiki planeeringualasid ega ka samale planeeringualale kavandatud tuulikuid. Nii puudutab merikotka ja lendorava ohustamise väide vastavalt ala 3 ja ala 1, kusjuures ei ole selge, kas üksnes mõnda nendel aladel asuvatest tuulikutest või ala tervikuna. Tuulikute kauguse nõudega elu- ja ühiskondlikest hoonetest on aga selge, et võimalik vastuolu üldplaneeringus sätestatud kauguse nõudega saab puudutada konkreetseid tuulikuid, sõltuvalt nende asukohast. Seega puudutavad kaebajate väited esialgse õiguskaitse vajaduse kohta üksnes osa planeeringulahendusest.
15.Kaebajatega ei saa nõustuda selleski, nagu oleks halduskohus vastuoluliselt asunud kaaluma avalikke ja erahuve esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kui eelnevalt kinnitas, et ta seda ei tee. Halduskohus jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Määruse punktis 13 selgitab halduskohus üksnes, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks põhjendatud ka juhul, kui kaebajatel oleks esialgse õiguskaitse vajadus. Selline selgitus on asjakohane, kuna annab kaebajatel teavet, et taotluse rahuldamiseks võib lisaks esialgse õiguskaitse vajaduse täiendavale põhistamisel olla vajalik põhjendada lisaks sedagi, miks kaebajate hinnangul on nende huvi eriplaneeringu kehtivuse peatamiseks kohtumenetluse ajal siiski kaalukam. Vaidluses praegu teadaolevatel asjaoludel nõustub ringkonnakohus, et planeeringu kehtivuse peatamine riivaks intensiivselt kolmandate isikute õigusi ja ka avalikku huvi tuuleenergia arendamiseks. Kaebuses väidetu pinnal ei saa kaebusega kaitstavate õiguste riivet sama kaalukaks pidada.
16.Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.