Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 19.08.2026, Tartu 3-25-2032 X.X. kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.04.2025. a otsuse nr 13-21/00776-1-1 ja 20.05.2025. a vaideotsuse nr 6-1/5865-2 tühistamiseks ning kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus maksuvõla kustutamiseks Tartu Halduskohtu 03.12.2025. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – X.X., esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 03.12.2025. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada X.X., Y.Y. ja A.A.. nimed ning aadressid Xxx, Xxx ja Xxx, Xxx tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 19.08.2026, arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. (kaebaja) esitas 12.03.2025 Maksu- ja Tolliametile (MTA) avalduse, milles palus maksuvõla kustutamist maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3 alusel põhjusel, et tema maksuvõla sissenõudmine on lootusetu.
2.MTA tegi 11.04.2025. a otsuse nr 13-21/00776-1-1, millega jättis X.X. taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
2.1.X.X. maksuvõlg on 10 590,86 eurot, sh sotsiaalmaksu võlg 6487,12 eurot ja intressivõlg 4103,74 eurot. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata
maksuvõla, kasutades seejuures kõiki talle MKS 13. ptk-s ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides ette nähtud võimalusi (MKS § 128 lg 1).
2.2.Maksukohustuslane on kasutanud õigust esitada kohtule avaldus enda pankroti välja kuulutamiseks. Maksuvõlgade kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest. Ainuüksi makseraskustes olek ei anna alust maksuvõla kustutamiseks selle sissenõudmise lootusetuse alusel, kuna see oleks ebaõiglane teiste sarnases olukorras olevate isikute suhtes, kelle maksuvõlga MTA ei kustuta ega ole kustutanud.
2.3.Kuna X.X. on vanaduspensionär, kes lisaks töötab, võib tal tulevikus tekkida täiendavaid rahalisi ressursse, mille arvelt maksuvõlg tasuda. Ka X.X. abikaasa on töövõimeline, misläbi on võimalik tagada perekonna esmane toimetulek ning võimaldada maksuvõla tasumist X.X. enda sissetulekute arvel. Seega on taotlejal tegelik võimekus ja võimalus vastava tahte olemasolul töötada ja raha teenida ning selle tulemusel oma maksuvõlga vähendada/tasuda.
2.4.Kuna pankrotimenetlus veel kestab, tuleb nõuete tasumisel lähtuda pankrotimenetluse seadusest ja kohtumääruses toodust. Pankrotimenetluses on pandud enampakkumisele X.X.-ile ühisvarana kuuluv korteriomand. Seega võib ka pankrotimenetluse tulemusena maksuvõlg edaspidi tasutuks saada. Kuna pankrotimenetluse kestel on X.X. pangakontod vabastatud ja tema osas sissenõudmise toiminguid ei tehta, siis ei ole ohtu ka X.X. ega tema ülalpeetava lapse toimetulekule.
3.X.X. esitas vaide, mille MTA jättis 20.05.2025. a vaideotsusega nr 6-1/5865-2 rahuldamata.
4.X.X. esitas 17.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 11.04.2025. a otsuse nr 1321/00776-1-1 ja vaideotsuse nr 6-1/5865-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus maksuvõla kustutamiseks.
4.1.Kaebaja ja tema endise naise Y.Y. kaasomandis olevat korteriomandit aadressil Xxx, Xxx, ei ole endised abikaasad suutnud kohtu kaudu jagada ning seda pole suudetud müüa ka enampakkumisel.
4.2.MTA tugineb kohatult asjaolule, et ka kaebaja praegusel abikaasal A.A. on korteriomand aadressil Xxx, Xxx. Selle vara sai A.A. enne abielu.
4.3.Kaalutlusõigusega seotud viga seisneb selles, et MTA otsuses on osutatud, et MTA-l ei ole võimalik maksuvõlga kustutada üksnes maksukohustuslase poolt tehtud taotluse alusel. MTA eiras kaebaja esitatud kirjalikke tõendeid ning seda, et juba palju aastaid keelduvad tööandjad temaga mingeid töölepinguid sõlmimast.
4.4.Selgelt kohatu on MTA viide pankrotimenetluses toimuvale kaebaja osaluse enampakkumisele korteriomandis. Pankrotimenetlus on kestnud juba 11 aastat ja korteriomandi osa müümine on ebareaalne.
5.Vastustaja pidas kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu.
6.Tartu Halduskohus jättis 03.12.2025. a otsusega esitatud kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgnevad.
6.1.Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi korrata. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebaja võlga saab pidada lootusetuks või mitte. Kaebaja leiab, et tema maksuvõlg on lootusetu tema vanuse, pere materiaalse olukorra ning tütre haiguse tõttu.
6.2.Kohus leiab, et maksuhaldur on kaalutlusotsust tehes õigesti asunud seisukohale, et kaebajalt maksuvõla sissenõudmist ei saa pidada lootusetuks ning puudub alus MKS § 114 lg 3 kohaldamiseks. MKS § 128 lg 1 sätestab, et maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub samas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. Vaidlust pole selles, et Viru Maakohtu 29.04.2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-7551 kuulutati välja füüsilisest isikust võlgniku X.X. pankrot. MTA esitas 29.05.2014 pankrotihaldurile nõudeavalduse nr 13-12/2089-1, milles palus lugeda Eesti Vabariik MTA kaudu X.X. pankrotimenetluses võlausaldajaks 10 790,86 euro nõudes ning palus tunnustada maksuvõlga 10 790,86 euro suuruses summas II järgu nõudena. Vaidlust ei ole selles, et pankrotimenetlust ei ole veel lõpetatud. Seega ei ole välistatud, et pankrotimenetluse tulemusena võib kaebaja maksuvõlg väheneda. MKS § 114 lg 3 esimese lause kohaselt võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel või põhjendatud erandjuhul omal algatusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Maksuhalduril on MKS § 114 lg 3 kohaldamisel ulatuslik diskretsioon ja tegemist on pigem erandliku meetmega. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et maksuhaldur kustutaks tema maksuvõla. Kaebajal on vaid õigus nõuda, et MTA viiks läbi nõuetekohase kaalumise.
6.3.Maksuvõlgade kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest. Ainuüksi makseraskustes olek ei anna alust maksuvõla kustutamiseks selle sissenõudmise lootusetuse alusel, kuna see oleks ebaõiglane teiste sarnases olukorras olevate isikute suhtes, kelle maksuvõlga maksuhaldur ei kustuta ega ole kustutanud. Maksuvõla kustutamise korra reguleerimiseks on rahandusminister MKS § 114 lg 4 alusel andnud 02.05.2002. a määruse nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ (Määrus nr 61), mille §-des 5 ja § 51 täpsustatakse MKS § 114 lg-s 3 nimetatud maksuvõla kustutamise võimaluste rakendamist. Määruse nr 61 § 5 lg 2 kohaselt tuleb maksuvõla kustutamise taotluses esitada põhjendus, miks isik ei ole suuteline võlga tasuma, kõik andmed taotleja omandis ning valduses oleva vara, samuti taotleja varaliste kohustuste ja õiguste kohta ning tõendada, et maksuvõla täieliku tasumise korral ei ole isik suuteline ennast ega ülalpeetavaid üleval pidama ning võib sattuda suurtesse majanduslikesse raskustesse.
6.4.Vaidlusaluses 11.04.2025. a otsuses nr 13-21/00776-1-1 leidis maksuhaldur, et maksuvõla kustutamise menetluses on eelkõige tähendust omavad asjaolud järgmised: 1) rahvastikuregistri andmetel on kaebaja alates 29.01.2016 abielus A.A.-iga ning neil on üks ülalpeetav; 2) kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub kaebaja ühisomandisse korteriomand koos eksabikaasa Y.Y.iga aadressil Ida-Viru maakond, Xxx linn, Xxx. Kinnistule on seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur T. Afanasjeva kasuks. Kinnistu hinnanguline väärtus kinnisvaraportaalides olevate kinnisvarahindade järgi on ligikaudu 40 000 eurot; 3) kaebaja abikaasale A.A.-ile kuulub ainuõiguslikult korteriomand aadressil IdaViru maakond, Xxx linn, Xxx. Kinnistule on seatud hüpoteegid summas 15 019,24 eurot ja 27 900 eurot AS SEB Pank kasuks. Kinnistu hinnanguline väärtus kinnisvaraportaalides olevate kinnisvarahindade järgi on 50 000 eurot; 4) töötamise registrist nähtuvalt kaebajal ühtegi kehtivat töölepingut ei ole; 5) Sotsiaalkindlustusameti andmetel saab kaebaja alates septembrist 2024 seaduse alusel Eesti pensioni 604,91 eurot kuus. Lisaks on kaebajale 2023. a
makstud töötasu kokku 286,09 eurot. Kaebaja mainitud juhutööde tulu ei kajastu kaebaja deklaratsioonidel ning töötamist ei ole registreeritud töötamise registris, mistõttu on alust eeldada, et kaebaja teenib endale lisasissetulekut, jättes selle deklareerimata; 6) Transpordiameti andmetel kaebajal registervara puudub.
6.5.Vaideotsuses on maksuhaldur leidnud, et nähtuvalt vaide lisana esitatud dokumentidest tuleb lugeda tuvastatuks asjaolu, et Xxx korteri hind on ilmselt vaidlustatud otsuses ülehinnatud, kuid eeltoodu ei muuda asjaolu, et vaide esitajale siiski kuulub osa kinnistust, mis võimaldab tema võlgnevusi vähendada. Kohus nõustub vastustajaga, et isegi kui Xxx korteri hind on ülehinnatud, võimaldab korteri võõrandamine siiski maksuvõlga vähendada. Korteriomani müügist laekuv raha moodustab pankrotivara, millest saab jaotise alusel teha väljamakseid võlausaldajatele ja kanda pankrotimenetluse kulusid.
6.6.Kaebaja väidab, et korterit aadressil Xxx on võimatu müüa, kuna umbes 10 aastat ei suuda endised abikaasad seda omandit kohtu kaudu jagada ja kohtutäituri kaudu müüa. Samuti leiab kaebaja, et korteri enampakkumisel müük on peatatud, sest Xxxs ei osta keegi korterit seal elava perega. Kuigi kaebaja on oma sõnade kinnitamiseks esitanud 15.10.2024. a Xxx korteri enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti täiteasjas 197/2024/63 (alghind 24 400 eurot) ja 17.10.2024. a täitemenetluse peatamise otsuse, ei saa kohus siiski kaebaja eeltoodud väidetega nõustuda. Kohtutäitur peatas täitemenetluse nr 197/2024/63 TMS § 46 lg 1 p 1 alusel peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni. Viidatud säte näeb ette täitemenetluse peatamist sissenõudja avalduse alusel. Sissenõudjaks selles asjas oli Y.Y.. Otsuses viidatakse ka täitemenetluse uuendamisele. Seega ei tõenda kaebaja poolt edastatud tõendid ei seda, et korterit on võimatu müüa.
6.7.Kohtute infosüsteemist nähtub, et X.X. esitas tsiviilasjas nr 2-24-1812 hagi Y.Y.i vastu täitemenetluse 197/2024/63 lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt koostas kohtutäitur T. Afanasieva 09.01.2024. a täiteasjas 197/2024/63 täitmisteate avaliku enampakkumise korraldamiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 15.05.2023. a kohtuotsus tsiviilasjas 2-19-8257, millega jagati Y.Y.i ja X.X. (pankrotis) ühisvaraks olev korteriomand Xxx Xxx linnas avalikul enampakkumisel müümise teel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras alghinnaga 27 000 eurot. Vara müügist saadud raha tuli jagada Y.Y.i ja X.X. vahel võrdselt, arvates enne maha müügikulud ning eriomandi majandamisega seotud kulude hüvitis kokku summas 2 512,21 eurot. Viru Maakohus jättis 30.07.2025. a otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata. Seega kaebaja seisukoht, et „X.X. mõttelise osa korteriomandist ei teki kunagi reaalset kaebajale kuuluvat osa, mida oleks võimalik müüa“, ei ole arvestatav. Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et pankrotimenetluses on võimalik ühisomandi jagamine. Samuti ei tähenda kinnisvara enampakkumise nurjumine, et müük oleks üldse võimatu. Seega on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et kaebajal võib tekkida seoses korteriomandi müügiga rahalisi vahendeid.
6.8.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et pankrotihaldur ei saa menetlust lõpetada, sest MTA ei kustuta kaebaja lootusetut võlga. Kaebaja on alates aastast 2008 järjekindlalt hoidunud maksukohustuste täitmisest ning üritab nüüd neist vabaneda, soovides, et maksuhaldur tema võla lihtsalt kustutaks. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et ta oma maksuvõlga tasuma ei pea. Maksuvõlglasel on kohustus aktiivselt tegutseda, et võlg saaks tasutud, mitte õigus maksuvõla tasumist vältida ning nõuda teatud aja möödudes, et võlg kustutataks. Ka on õige maksuhalduri seisukoht, et füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest, kuid see ei tähenda, et võlausaldajad peaks kaebaja pankrotimenetluse lõppemise võimaldamiseks tema võlad lihtsalt kustutama. Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 09.10.2013. a otsuses asjas nr 3-10-2747 (p 16), et riigi maksupoliitika elluviimise ja maksude kaudu riigikassa täitmise suhtes esineb
ülekaalukas avalik huvi, mis on võrdväärne võlgniku põhiõigustega ning õigustab ka seaduses maksusumma sundtäitmise lõpptähtaja määramata jätmist, sest vastupidine võiks soodustada võlgnike poolt menetluste venitamist või sundtäitmisest kõrvalehoidumist. Need seisukohad on asjakohased ka praeguse asja lahendamisel.
6.9.Samuti on vastustaja kohtu hinnangul vastuses kaebusele õigesti märkinud, et kuigi lahusvaraks olevat korteriomandit ei ole võimalik kaebaja võlgnevuse katteks võõrandada, on tegemist perekonna täiendava tuluallikaga, millelt on võimalik teenida üüritulu. Seda on vastustajale teadaolevalt käesoleval juhul ka tehtud – A.A. on deklareerinud üüritulu saamist füüsilise isiku tuludeklaratsioonides. Sellest tulenevalt ei ole täiel määral arvestatavad ega asjakohased kaebaja väited sellest, et ka tema abikaasa ei saa töötada. Tulu teenimine ei tähenda ilmtingimata tööl käimist, muuhulgas võib tulu teenida ka kinnisvara välja üürides.
6.10.Maksuhaldur viitas Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2015. a otsusele haldusasjas nr 3-13-1161, kus leiti, et maksuhaldur peab sundtäitmisel arvestama mh võlgniku vara edaspidise suurenemise võimalusega (nt töötasu saamise kaudu) ega või sundtäitmisest kergekäeliselt või ennatlikult loobuda. Maksuhaldur on sellest tulenevalt seisukohal, et kuna kaebaja näol on tegemist vanaduspensionäriga, kes lisaks töötab, võib kaebajal tulevikus tekkida täiendavaid rahalisi ressursse, mille arvelt enda maksuvõlg tasuda. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kaebaja on ise oma 12.03.2025. a taotluses MTA-le selgitanud, et ta sai juhuslikke töötasusid kaubavedudelt, väikestelt ehitustöödelt jms. Ka oma vaides on kaebaja märkinud, et kellegi suvemajas küttepuude lõhkumise ja virnastamise eest saadud tulu on keeruline deklareerida ning sama on kellegi ühelt aadressilt teisele autoga transportimise eest saadud tuluga. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja seisukohas, et ilmselt kogu saadud tulu ei kajastu kaebaja TSD deklaratsioonidel ning töötamist ei ole registreeritud töötamise registris, mistõttu on alus eeldada, et kaebaja teenib lisasissetulekut, kuid on jätnud selle deklareerimata. Seetõttu saab nõustuda maksuhalduriga, et kaebajal on võimekus ja võimalus töötada ja raha teenida ning selle tulemusel oma maksuvõlga vähendada. Kaebaja ei ole eitanud täiendava tulu saamist, vaid on viidanud sellise juhusliku tulu deklareerimise raskusele.
6.11.Kohtule esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väidet, nagu poleks tema abikaasal võimalik lapse kõrvalt töötada. MTA andmetel on kaebaja abikaasa töötanud kuni 30.06.2023. Kaebaja väidet ei toeta ka kaebaja poolt kohtule esitatud Haridus- ja Noorteameti koolivälise nõustamismeeskonna otsus, milles analüüsitakse lapse koolivalmidust ja tugiteenuste vajadust koolis ja millest mh nähtub, et kaebaja laps käib lasteaias. Lisaks jääb kaebuse põhjal selgusetuks, miks kaebaja abikaasal ei ole võimalik tööl käia olukorras, kus kaebaja ise väidetavalt ei tööta ja tal oleks seega võimalik lapsega tegelemisse rohkem panustada. A.A. pangakonto väljavõte 2023. a laekunud lapsetoetuste osas ei tõenda kaebaja väidet lapse suurtest ravikuludest, mida tema ja abikaasa peavad ise tasuma. Seejuures nähtub kaebuse lisast 7, et Sotsiaalkindlustusamet on 07.06.2023. a otsusega määranud kaebaja tütrele toetuse, mille eesmärgiks on lapse tervislikust seisundist tulenevate täiendavate kulude katmine.
6.12.Lähtuvalt eeltoodust ei ole MTA 11.04.2025. a otsuse nr 13-21/00776-1-1 tühistamiseks alust ning kaebaja sellekohane nõue jääb rahuldamata. MTA on vaidlustatud otsuses õigesti mõistnud MKS § 114 lg 3 sisu ja eesmärki ning ta on läbi viinud nõuetekohase kaalumise. Kaebaja sisuline mittenõustumine vastustajaga ei tähenda vaidlusaluse otsuse õigusvastasust. Arvestades eelnimetatut ei saa rahuldada ka 12.03.2025. a taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõuet ega vastava vaideotsuse tühistamise nõuet.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja 01.06.2026 täiendava seisukoha, milles palub halduskohtu vaidlustatud otsus tühistada. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
7.1.Halduskohtu otsus on põhjendamatu ja vastuolus HKMS § 157 lg-ga 1. Samuti hindas halduskohus valesti tõendeid ja rikkus oluliselt menetlusnorme.
7.2.Halduskohus ei käsitlenud otsuses õigesti küsimust, kas kaebaja maksuvõla kustutamisel tekib sellest mingi uus ebaõiglus mõne kolmanda isiku suhtes.
7.3.Halduskohus leidis põhjendamatult, et maksuhalduril on MKS § 114 lg 3 kohaldamisel ulatuslik diskretsioon ja, et tegemist on pigem erandliku meetmega. Kaebaja arvates ei näe HMS § 4 lg 2 ette mingit "ulatuslikku" või vastupidi, "kitsast" kaalutlusõigust, vaid sätestab selgelt selle õiguse kasutamise tingimused ja nõuded iga haldusakti koostamisel, mis põhineb mis tahes MKS-i normil. Halduskohus tõlgendab seega kaalutlusõiguse mõistet valesti.
7.4.Kohus leiab, et maksuvõlgade kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest. Kaebaja taotlus ei puudutanud aga mingeid maksustamise eritingimusi, vaid tema lootusetu võla kustutamist, mida reguleerib MKS § 114 lg 3. Kui kaebuse esitaja paluks maksuhalduril kehtestada talle teatud eritingimused maksu arvestamiseks, siis oleks see kahtlemata ebaõiglane teiste maksukohustuslaste suhtes. Kuid seadusandja, mõjutamata ühetaolise maksustamise põhimõtet, on andnud maksuhaldurile maksukohustuslase juures väga erinevad elusituatsioonid, mis õigluse põhimõttest lähtudes võimaldavad maksuhalduril kaebaja võla ära maksta.
7.5.Kohus ei kaalunud võla kustutamise alust, mille järgi võib võla kustutada, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu.
7.6.Alates 2014. a on kaebaja pankrotis ja pole reaalne, et ta kunagi suudab võla ära maksta.
7.7.Ka MTA ei mõista ühetaolise maksustamise õiguspõhimõtet. See põhimõte seisneb selles, et kõigil isikutel, kellel on õigus seaduses sätestatud soodustustele, maksuvabastusele või maksuvõla kustutamisele MKS § 114 lg 3 alusel, oleks võrdsed võimalused neid rakendada. MTA eksib arvates, et kaebaja taotlus kohaldada tema suhtes MKS § 114 lg-t 3 toob kaasa ebaõigluse kõigi teiste maksukohustuslaste suhtes.
8.Vastustaja leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
8.1.Väär on kaebaja seisukoht, nagu poleks maksuvõla kustutamise puhul tegemist kõrvalekaldega ühetaolise maksustamise põhimõttest. Maksuhalduril ei ole lubatud põhjendamatult maksuvõlgasid kustutada.
8.2.Maksuhalduril on MKS § 114 lg 3 kohaldamisel ulatuslik diskretsioon ja tegemist on erandliku meetmega. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et maksuhaldur kustutaks tema maksuvõla. Praegusel juhul on maksuhaldur igati kaalunud kaebaja taotluses esitatud väiteid ja põhjendatult keeldunud maksuvõla kustutamisest.
8.3.Halduskohus analüüsis otsuses põhjalikult kaebaja väiteid selle kohta, et korterit aadressil Xxx on võimatu müüa, kuna umbes 10 aastat ei suuda endised abikaasad seda
omandit kohtu kaudu jagada ja kohtutäituri kaudu müüa ning, et korteri enampakkumisel müük on peatatud. Kohus asus õigesti seisukohale, et kaebaja esitatud tõendid ei tõenda ei seda, et korterit on võimatu müüa.
8.4.Kaebaja väide, nagu poleks kohus tema väiteid hinnanud, on väär.
8.5.Kaebaja viitab ka sellele, et on alates 2014. aastast pankrotis. Vastustaja arvates on kohus otsuses asunud kaebaja pankrotiga seonduvalt igati asjakohastele ja põhjendatud seisukohtadele. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et ta oma maksuvõlga kunagi tasuma ei pea.
8.6.Kohus nõustus vastustajaga, et maksuhaldur peab sundtäitmisel arvestama mh võlgniku vara edaspidise suurenemise võimalusega (nt töötasu saamise kaudu) ning ta ei või sundtäitmisest kergekäeliselt või ennatlikult loobuda. Kaebaja väide sellest, nagu oleks tööandjad juba aastaid keeldunud temaga töölepinguid sõlmimast, on paljasõnaline ning tema enda seletustest nähtub, et ta teeb juhutöid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et X.X. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses ega täiendavas seisukohas toodud väide ei anna alust 03.12.2025. a kohtuotsuse tühistamiseks ja asjas uue otsuse tegemiseks, millega esitatud kaebus rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega ka tõendite hindamisel. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on välja toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ja viited asjakohasele kohtupraktikale ning ringkonnakohtul pole alust nõustuda kaebaja väitega, et halduskohus rikkus otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Samuti ei ole alust halduskohtule ette heita menetlusnormide olulist rikkumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlusaluse otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist.
10.MKS § 114 lg 3 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel või põhjendatud erandjuhul omal algatusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sh vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Antud juhul on kaebaja märkinud MTA-le esitatud avalduses kustutamise aluseks asjaolu, et maksuvõla sissenõudmine on lootusetu. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur 11.04.2025 otsuses ja vaideotsuses põhjendatult leitud, et kaebaja võlga ei saa pidada lootusetuks ning selle seisukohaga nõustus ka halduskohus. Kuna kaebaja ei märkinud esitatud avalduses võla kustutamise alusena seda, et maksuvõla sissenõudmine temalt oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu ega toonud esile ka vastavaid asjaolusid, siis puudus maksuhalduril sisuline vajadus kaaluda võimalust kustutada kaebaja maksuvõlg nimetatud alusel ja halduskohtul hinnata, kas MTA jättis taotluse kustutada maksuvõlg maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude esinemise tõttu õigesti rahuldamata.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus igati põhjendatult leidnud, et maksuhalduril on MKS § 114 lg 3 kohaldamisel ulatuslik diskretsioon ja, et tegemist on pigem erandliku meetmega. Seega ei ole põhjendatud ka kaebaja väide, et halduskohus tõlgendab kaalutlusõiguse mõistet valesti ja vastuolus HMS §-ga 4.
11.1.Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et ta maksuvõlga tasuma ei pea. Kaebajal on õigus nõuda, et MTA viiks läbi nõuetekohase kaalumise. Maksuvõla kustutamist õigustavad vaid
erandlikud asjaolud ning nende asjaolude esinemist tuleb tõendada isikul, kes taotleb maksuvõla kustutamist. MKS § 114 lg 3 kehtestab maksunõude kustutamise eeltingimuseks väga kõrge lävendi – sissenõudmise lootusetuse. Maksuvõla kustutamine sissenõudmise lootusetuse alusel võib toimuda juhul, kui füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel ei jää talle alles ellujäämist ja hädavajalikku toimetulekut võimaldavat sissetulekut. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kaebajal olemasoleva vara (ühisvarana talle kuuluv korteriomand) pankrotimenetluses realiseerimisest saadavast tulust on võimalik maksuvõlg tasuda, mistõttu maksuvõla sissenõudmine pole lootusetu. Maksuvõla sissenõudmist ei muuda lootusetuks ka see, kui maksuvõlg on kinnisasja realiseerimise tulemusel võimalik sisse nõuda üksnes osaliselt. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja näol on tegemist vanaduspensionäriga, kes lisaks teeb ka juhutöid ning perekonnal on olemas täiendav tuluallikas (A.A. nimel olev korter), millelt on võimalik teenida üüritulu ja et kaebaja tütrele on määratud toetus, mille eesmärgiks on lapse tervislikust seisundist tulenevate täiendavate kulude katmine. Põhjendatud on ka seisukoht, et ainult maksuvõla tasumisega raskustes olek ei muuda selle sissenõudmist koheselt lootusetuks.
11.2.Halduskohus nõustus põhjendatult vastustajaga ka selles osas, et maksuvõla kustutamine on erandlik meede ja selle kasutamine saab toimuda vaid äärmisel vajadusel ning kergekäeliselt kellegi maksuvõla kustutamine võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. Seda, et maksuvõla kustutamine on erandlik, märgib ka Riigikohus oma 03.05.2017. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-80-16 (p 25).
11.3.Vaidlust ei ole selle üle, et maksuvõla kustutamise otsus MKS § 114 lg 3 alusel on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, mille põhjendustest peab nähtuma, millistel haldusorgani poolt tuvastatud faktilistel asjaoludel otsus tehti, millisele õiguslikule alusele see tugineb ning kuidas ja milliseid väärtusi on haldusorgan talle seadusega võimaldatud erinevate otsustusvõimaluste vahel valimisel kaalunud. Haldusakti põhjendusest peab selguma, miks on tuvastatud asjaoludel tehtud just selline ja mitte teistsugune otsustus. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti üle on aga piiratud. HKMS § 19 lg 6 kohaselt kontrollib halduskohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul seda, kas on järgitud kaalutlusõiguse piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohus ei saa asetada ennast otsuse teinud organi rolli ja hakata asjaolusid ise hindama ega otsustama, millised tuvastatud asjaoludest on olulisemad. Kohus hindab kaalutlusõiguse teostamist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis aset ning kas otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ega riku õiguse üldtunnustatud väärtusi. Praegusel juhul on maksuhaldur igati kaalunud kaebaja taotluses esitatud väiteid ja põhjendatult keeldunud maksuvõla kustutamisest, kuna tõendamist ei leidnud kaebaja väited selle kohta, et tema maksuvõla sissenõudmine on lootusetu tulenevalt tema majanduslikust olukorrast (pankrot). Vaidlustatud otsus on seega tehtud diskretsioonivolituste piires, on piisavalt kaalutud, kaalutlused tuginevad õigusnormidele ja on ratsionaalsed ning seetõttu ka õiguspärased. Kuigi antud juhul ei esine MKS § 114 lg-s 3 toodud asjaolusid, ei ole maksuhaldur keeldunud maksuvõla kustutamisest ilma olukorda analüüsimata. Ringkonnakohus nõustub eeltoodust tulenevalt halduskohtuga, et maksuhaldur ei ole 11.04.2025. a otsust tehes eksinud kaalutlusreeglite vastu.
12.Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates alust ei MTA-le ega ka halduskohtule ette heita seda, et nad ei mõista ühetaolise maksustamise põhimõtet.
12.1.Maksuvõla kustutamise puhul on tegemist kõrvalekaldega ühetaolise maksustamise põhimõttest, sest nii eri liiki maksusoodustused, maksuvabastused kui ka maksusummade vähendamised on sisult kõrvalekalded ühetaolisest maksustamisest. Nagu juba öeldud, siis võivad sellised kõrvalekalded viia maksukohustuslaste ebavõrdse kohtlemiseni. Maksuvõla
kustutamine on erandlik toiming ja selle eesmärk ei tohi olla ebaõigluse tekitamine, vaid õigluse taastamine. Maksuhalduril ei ole seega lubatud põhjendamatult maksuvõlgasid kustutada, sest see rikuks ühetaolise maksustamise ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning selle all kannataks tõenäoliselt õiguskuulekus ja seeläbi ka maksude laekumine. Kui jätta maks sisse nõudmata vaid maksumaksja majandusliku maksevõime näitajatest tulenevatel põhjusel, siis suure tõenäosusega ei oleks tagatud ühetaolise maksustamise põhimõtte järgimine, lisaks muutuks maksu tasumine pigem vabatahtlikuks, väheneks ausate maksumaksjate motivatsioon makse deklareerida ja õigel ajal maksta, mis mõjutataks negatiivselt üldist maksukuulekust ning kahjustataks ka riigi kui võlausaldaja huve.
13.Kaebaja viitas ka sellele, et ta on alates 2014. a pankrotis. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud otsuses asunud kaebaja pankrotiga seonduvalt igati asjakohastele ja põhjendatud seisukohtadele, millega nõustub ka ringkonnakohus, pidamata seetõttu vajalikuks nimetatut teemat käesolevas otsuses veelkord täiendavalt käsitleda.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Tartu Halduskohus asus 03.12.2025. a otsuses põhjendatult seisukohale, et MTA on vaidlustatud otsuses õigesti mõistnud MKS § 114 lg 3 sisu ja eesmärki ning maksuhaldur viis läbi nõuetekohase kaalumise ja kaebaja mittenõustumine vastustajaga ei tähenda MTA vaidlusaluse otsuse õigusvastasust. X.X. apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
16.Nagu halduskohus, asendab ka ringkonnakohus avaldatavas kohtuotsuses X.X., Y.Y.i ja A.A. nimed ning aadressid Xxx, Xxx ja Xxx, Xxx tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.