2-26-473/21 - Muud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

1.U.E esitas 08.01.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovib enda suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustused avalduse esitamise seisuga kokku 38 206,77 eurot ning nõuete sissenõudmiseks on alustatud sundtäitmist. Avalduse kohaselt on võlgniku varaks korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja sõiduk Volkswagen Passat (2015.a). Korter on võlgniku ja tema pere eluase. Võlgnik töötab. Tema igakuine sissetulek on 1000 eurot. Võlgnik soovib enda suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on vabaabielus ning elukaaslasel on samuti makseraskused. Kohus võttis avalduse menetlusse 24.02.2026.a määrusega, nimetas usaldusisikuks T.W ja tegi talle ülesandeks FIMS §-s 17 nõutu esitamise. Kohus määras usaldusisiku tasu ettemaksu ja tasumise tähtajad, kohaldas käsutuskeeldu võlgniku vara suhtes ja peatas täitemenetlused ja kohtumenetlused. Usaldusisik esitas 31.03.2026. a kohtule hinnangu maksejõuetusmenetlusele, vara- ja võlanimekirja. Võlgnikul on kahetoaline korter (registriosa 1276839, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX), millel on keelumärge Bigbank AS kasuks. Samuti kuulub võlgnikule sõiduk Volkswagen Passat (2015.a). Võlgnikul on sissetulek - töötasu Lõuna-Eesti Hoolekandekeskus AS 1050 eurot kuus ja peretoetus 80 eurot kuus. Usaldusisik on teinud kindlaks võlgniku kohustusi kokku summas 38 333,49 eurot, millest põhinõuded 33 431,05 eurot, kõrvalnõuded 4902,44 eurot. Usaldusisik leiab, et võlgnik on makseraskustes ning algatada tuleks võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnik on väga motiveeritud oma olukorda lahendama, et säilitada perele kodu. Ta on seadnud endale hasartmängukeelu ning tal on püsiv töökoht, mis võimaldab tal tasuda võlausaldajatele igakuiselt kuni 400 eurot kuus. See võimaldab tasuda kuu aasta jooksul 86% põhinõuetest. Pankrotimenetlus oleks ajaliselt küll lühem, kuid selle menetlusega kaotaks kogu pere oma kodu ja võlgnik auto, mis on vajalik tööl käimiseks. Usaldusisiku hinnangul koguneks vara müügist ca 20000 eurot, millest kaetakse ka pankrotihalduri kulud, seega jääks võlausaldajatele tagatiseta laenude katteks ca 18000 eurot, s.o 54% põhinõuetest. Seega on võlausaldajate huvides kindlad kavakohased maksed, millega täidetakse võlausaldajate põhinõuded 32% suuremas määras. Võlgade ümberkujundamise menetluses tuleb usaldusisikul kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, mis võib kohustuste suurust muuta. Kohus pidas kohtuistungi 18.05.2026. Võlgnik U.E kinnitas soovi, et algatataks võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnik soovib oma võlgadest lahti saada ja eluaseme säilitada.

4.Usaldusisik on esitanud koos vara- ja võlanimekirjaga hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta ning ühtlasi ka pankrotivõrdluse, olles seisukohal, et võlgade ümberkujundamise menetlus on U.E-le sobiv menetlusliik makseraskuste ületamiseks. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Tal on töökoht ja sissetulek, mis võimaldab tasuda võlausaldajate põhinõuded 85-86% ulatuses 72 kuu jooksul. Pankrotivõrdluses käsitleb usaldusisik võlgnikule kuuluva vara väärtust. Võlgnikule kuulub korteriomand, mille väärtust hindab usaldusisik 20 000 eurole, selles korteris elab võlgnik koos elukaaslase ja lapsega. Samuti kuulub võlgnikule sõiduauto, mis on hädavajalik tööl käimiseks. Kuna võlgnikul on üks ülalpeetav, siis tema töötasu arestida ei saa. Seega korteriomandi müügist laekuks ca 20 000 eurot, millest kaetakse ka pankrotihalduri kulud ning võlausaldajatele jääks ca 18 000 eurot, s.o 54% põhinõuetest. Seega võlgade ümberkujundamiskavaga on võimalik võlausaldajate põhinõuded täita 32% suuremas määras. Pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud. Võlgade ümberkujundamisekavas koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt ning võlausaldajate huvisid ei kahjustata, kuna põhinõuded saavad täidetud 85% ulatuses 72 kuu jooksul (va Sotsiaalkindlustusamet ja kohtutäitur R.A, kelle nõuded täidetakse 12 kuu jooksul). Seda näitab ka asjaolu, et kavaga nõustus 71% võlausaldajatest. Käesolevas menetluses on 7 võlausaldajat, kellest on määratud tähtajaks teatanud nõustumisest ümberkujundamiskavaga 4 võlausaldajat ja üks võlausaldaja on teatanud makserekvisiidid, mida võib pidada vaikimisi nõustumiseks. Vastuväite esitas Bigbank AS, kelle hinnangul võimaldab võlgniku vara realiseerimine pankrotimenetluses täita võlausaldajate nõuded oluliselt lühema perioodi jooksul kui kuus aastat. Usaldusisiku seisukoht on, et võlgniku eesmärk on pankrotimenetluse vältimine, et säilitada oma perele kodu. Seaduse looja on andnud selleks võimaluse läbi võlgade ümberkujundamise (FIMS § 2 lg 3). Võlausaldajate õigustatud huve ei ole rikutud, mida tõendab ka asjaolu, et 71% võlausaldajatest on kavaga nõustunud.

FIMS § 26 lg 3 sätestab: Kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevas asjas toimub ümberkujundamiskava kinnitamine FIMS § 26 lg 2 alusel ehk olukorras, kus ümberkujundamiskavaga nõustus 71,4% võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud 77,3% pandiga tagamata nõuetest. See on sedavõrd suur võlausaldajate toetus ümberkujundamiskavale, et selle ignoreerimine ei oleks kooskõlas rõhuva enamuse võlausaldajate huvidega. Seega oleks põhjendamatu kaaluda muid lahendusi võlgniku makseraskustele kui käesoleval juhul valitud lahendus ehk võlgade ümberkujundamine. Lisaks sellele ei oleks kava kinnitamata jätmine ja seeläbi võlgade ümberkujundamise menetluse tõrjumine põhjendatud ka seetõttu, et võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ehk teise maksejõuetusmenetluse liigi valimiseks ei ole alust - võlgnik ei ole maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik suudab võlausaldajate nõuded rahuldada neid tasudes peaaegu kogu ulatuses. PankrS § 2 sõnastab pankrotimenetluse eesmärgid: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Käesolevas menetluses võlgnik ei soovi oma kohustustest vabaneda nende kustutamise teel, vaid võlgnik soovib võlausaldajate nõuded rahuldada maksimaalses võimalikus ulatuses.

õigus hüvitisele oli lõppenud. Kohus nõustub usaldusisikuga, et kõiki võlausaldajaid tuleb kavas kohelda võrdselt. FIMS § 21 lg1 kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmisena või kohustuse vähendamise teel ning ühe meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist. Seega on Sotsiaalkindlustusameti nõuet sarnaselt teiste võlausaldajatega vähendatud ning võlgnik tasub 85% põhinõudest. Võlausaldajate võrdse kohtlemise eesmärgil täidetakse kava järgi 85% kõigi võlausaldajate põhinõuetest. Kohus nõustub võlausaldajaga selles, et asjakohane õigusakt annab talle õiguse tagasi nõuda kogu alusetult makstud rahasumma. Samas on FiMS seadusandja poolt vastu võetud eesmärgiga reguleerida olukordi, kus võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks kogu ulatuses ja FiMS ei anna ühele võlausaldajale (Sotsiaalkindlustusametile)eelist teiste ees. Kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt. Seetõttu jääb Sotsiaalkindlustusameti vastuväide rahuldamata. Vastuväite võlgade ümberkujundamiskavale esitas ka Bigbank AS, kelle hinnangul võimaldab võlgniku vara realiseerimine pankrotimenetluses täita võlausaldajate nõuded oluliselt lühema perioodi jooksul kui kuus aastat. Kohus märgib veelkord, et võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ei ole alust kuna võlgnik ei ole maksejõuetu. FIMS § 20 lg 3 sätestab, et usaldusisik hindab ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. Seega on seadusandja pannud usaldusisikule kohustuse hinnata ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust. Usaldusisik põhjendas ümberkujundamiskavaga esitatud seisukohas (dtl 964-967), miks ta leiab, et võlausaldajad Bondora AS ja Aktiva Finance Group OÜ ei ole piisavalt tõendanud, et nad on kinni pidanud kõigist vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning jääb nende seisukohtade juurde, mistõttu nende nõuded kuuluvad VÕS § 4034 lg.7 alusel ümberarvestamisele. Kohus kontrollib ja hindab viidatud võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimise kohustuse täitmist, võttes aluseks Riigikohtu poolt asjas nr. 2-2113098 p.17, p.18 jt märgitud nõudeid. Kohus käsitleb asjaolusid võlausaldajate kaupa. Bondora AS nõuded põhinevad Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna lahenditel 2-25-116393 ja 2-25-116391. Võlausaldaja on edastanud usaldusisikule konto väljavõtte, mida ei saa avada. Usaldusisiku hinnangul oleks võlausaldaja pidanud küsima ka teise kasutuses oleva pangakonto väljavõtet küsima, et hinnata tarbija krediidivõimelisust. Bondora AS selgituste kohaselt (dtl 818) on võlausaldaja vastavalt konto väljavõtte analüüsile võtnud aluseks võlgniku sissetuleku 1086,76 eurot. Kohtule jääb arusaamatuks kust see pärineb. Võlgnikule 2024.a juunis laekunud töötasu oli 993,68 eurot, varasemalt alla 900 euro ning 2024.a novembris laekunud töötasu oli 1040,04 eurot. Samuti jääb ebaselgeks kust on võetud võlgniku kohustused. 27.06.2024 taotluse ajal teostatud konto väljavõtte analüüsil välja toodud kohustused vaid 81 eurot. Võlgniku konto väljavõtetelt nähtuvad aga kohustused Coop Pank AS (Säästukaart Pluss), AS Inbank Finance, Holm Bank AS, TF Bank AB. (publ.) Eesti filiaal, Bigbank AS, Ühisraha OÜ ees. Samuti ei ole võlausaldaja selgitanud kas ja kuidas ta on krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud võlgniku ülalpeetavaga. Aktiva Finance Group OÜ-l on kokku viis nõuet. Usaldusisik leidis kontrollimisel, et kolme nõude puhul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Inbank Finance AS-lt omandatud autolaenu lepingu nr L89019081112 puhul on võlausaldaja küsinud konto väljavõtet, kuid ehkki sealt nähtub, et võlgnik teeb korduvalt ülekandeid oma SEB panga kontole, siis ei ole võlausaldaja küsinud teist pangakonto väljavõtet. SEB panga väljavõttel on

Usaldusisik on esitanud kohtule usaldusisikule tasu taotluse ümberkujundamiskava juures. Usaldusisik arvestab tasuks 12 tunni eest määraga 95 eurot tund, kokku 1140 eurot (käibemaksu ei lisandu). Usaldusisiku tasu kanda Murussaare Consulting OÜ arvelduskontole nr EE551010220301957224. Usaldusisik on esitanud aruande oma tegevuste sisust ja sellele kulunud ajast. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku aruandes loetletud tegevused on olnud vajalikud ja põhjendatud. Need tegevused on järgmised: dokumentidega tutvumine, päringute saatmine ja suhtlemine võlausaldajatega, vara- ja võlanimekirjade koostamine, suhtlemine võlgnikuga, aruande koostamine ja esitamine kohtusse, VTL dokumentide kontroll, lisapäringud, ümberarvestused, ümberkujundamiskava koostamine, edastamine võlausaldajatele, kohtule avalduse koostamine. Tasu 12 tunni eest tunni hinnaga 95 eurot kokku 1140 eurot. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.04.2026. a 189,20 eurot (946/5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 12 tunni eest 1140 eurot (tunnitasu 95 eurot). Kohus hindab, et tasu vastab FIMS § 54 lg 5 märgitule ega ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Käesoleva määrusega määratakse usaldusisik tasu töö eest kuni kava kinnitamiseni. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 12 x 95 = 1140 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kohus kohustas 24.02.2026. a määrusega U.E-d tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ettemaksuna 1200 eurot. Summa on kohtu deposiidikontole laekunud ja selle arvelt on võimalik teha usaldusisiku tasu väljamakse. Ülejäänud vahendid jäävad katma usaldusisiku tasu järelevalvemenetluses. Usaldusisiku tasu summas 1140 eurot tuleb kanda FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks võlgniku poolt deposiidina ette tasutud vahenditest. Usaldusisiku tasu kanda Murussaare Consulting OÜ arveldusarvele nr EE551010220301957224. Kohus kontrollis registrist, et äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag