X.M-i kaebus Eesti Töötukassa 17. detsembri 2025. a otsuse ja 9. veebruari 2026. a vaideotsuse tühistamiseks ning töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X.M Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Külli Heinmäe
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja toimikusse automaattõlge kaebaja 29. detsembri 2025. a vaidest.
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada otsuse avaldamise korral kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21. septembril 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X.M-il opereeriti 8. novembril 2025 plaaniliselt paremat puusaliigest. Liigesele paigaldati protees. 25. novembril 2025 esitas kaebaja töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse. Taotluse järgi on kaebajal olulised piirangud liikumise ja enesehoolduse valdkonnas.
3-26-640
2.Eesti Töötukassa leidis 17. detsembri 2025. a otsuses TVH/25/043173, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal on ajutised tegutsemispiirangud seoses hiljuti toimunud operatsiooniga. Tegu pole pikaajalise ja püsiva seisundiga (vt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg-d 1 ja 2). Kui piirangud püsivad kuus kuud või kauem, on kaebajal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.
3.Kaebaja esitas 29. detsembril 2026 vaide, milles leidis, et töötukassa ekspertarst on tema haiguslugu käsitlenud pealiskaudselt. Arst on tuginenud üksnes diagnoosile M16.1 – muud esmased koksartroosid. Ekspertarst ei arvestanud diagnoosi M47.8 – spondüloos. Kaebaja liikumispiirangud on eeskätt tingitud spondüloosist. Ekspertarst tugines üksnes kaebaja kahe viimase kuu terviseandmetele, mitte viie aasta andmetele. Ekspertarst jättis tähelepanuta kaebaja enda hinnangu oma tegutsemisvõimele. Töötukassa ei kasutanud võimalust suunata kaebaja tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3).
Töötukassa jättis 9. veebruari 2026. a vaideotsusega VO/25/3387 vaide rahuldamata.
4.1.Kaebaja terviseandmete põhjal on tal operatsioonijärgne seisund, mis ei tingi töövõime püsivat vähenemist. Piirangud mööduvad eeldatavasti lühema aja jooksul kui kuus kuud. Kaebajal on vajaduse korral võimalik kasutada töövõimetuslehte.
4.2.Kaebajal on ka mõõdukas spondüloos. Terviseandmete põhjal on kaebaja lülisamba muutused tagasihoidlikud, närvijuured on vabad. Ägenemise puhul on kaebaja vajanud valuravi. Talle on soovitatud lihaskorsetti tugevdavat taastusravi. Kaebaja pole spondüloosi tõttu viimase kahe aasta jooksul töövõimetuslehte vajanud.
4.3.Kaebajale on varem määratud osaline töövõime varasemate püsivate terviseprobleemide tõttu. Vaideotsuse tegemise hetkel ei kinnita terviseandmed aga, et kaebajal oleks püsivalt töövõimet vähendav seisund.
5.X.M esitas kaebuse, milles palus töötukassa otsuse ja vaideotsuse tühistada ning kohustada vastustajat vaatama tema taotluse uuesti läbi.
5.1.Töötukassa otsus pole piisavalt põhjendatud. Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst tugines oma arvamuses üksnes diagnoosile M16.1 „Muud esmased koksartroosid“ ja sellele, et kaebajale oli tehtud parema puusaliigese endoproteesimine. Ekspertarst ei arvestanud kaebajale 27. augustil 2025 pandud spondüloosi diagnoosi (M47.8). Sama diagnoosi pani kaebajale neurokirurg 28. novembril 2024. Spondüloos on lülisamba kulumise haigus. See põhjustab mh kroonilist alaseljavalu, lülide jäikust ja lülisamba liikuvuse vähenemist. Tegu on degeneratiivsete muutustega, mida ei saa ravida. Kaebaja liikumispiirangud on põhiliselt seotud just spondüloosi diagnoosiga. Neuroloogil polnud vaja kirjeldada anamneesis andmeid, mis sellele seisundile viitavad. Kaebaja tervislik seisund tingib tal igapäevategevustes suuri piiranguid.
5.2.Ekspertarst ei tutvunud kaebaja haiguslooga heauskselt. Ekspertarst tugines üksnes kaebaja viimase kahe kuu terviseandmetele. Töötukassa ei arvestanud kaebaja enda hinnangut oma tegutsemisvõimele.
5.3.Kaebaja töötab turvafirmas turvatöötajana ja saab miinimumpalka. Haiguslehe võtmise korral väheneks kaebaja sissetulek veelgi. Seetõttu on kaebaja pidanud käima tööl ka haiguse ägenemise korral.
Töötukassa esitas vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
6.1.Vastustaja otsus põhineb TTO ekspertarsti dr T. Põllu 4. detsembri 2025. a arvamusel. Vaidemenetluse raames hindas TTO ekspertarst veelkord kaebaja terviseandmeid. Ekspertarst jäi varasema arvamuse juurde (14. jaanuari 2026. a eksperdiarvamus). Vaidemenetluses vaatas juhtumi üle ka töötukassa ekspertarst P. Tommingas, kes nõustus TTO ekspertarsti 2(6)
3-26-640 arvamusega. P. Tommingas vaatas juhtumi üle ka kohtumenetluse raames ja koostas 7. aprillil 2026 seisukoha, milles nõustus varasemate eksperdihinnangutega.
6.2.Kaebajal on liikumise valdkonnas ajutised piirangud. Puusaliigese operatsiooni järel peab kaebaja ajutiselt kasutama liikumisel abivahendeid. Operatsiooni piirkonnas võib esineda haavavalu. Alaselja tuimus ja jäikus võib kaasneda liikumise ajutise piiranguga, kuna kõnnimuster on karkudega liikumise korral häiritud. Kaebaja taotluses kirjeldatud vasaku jalalaba kohmakust ja varvaste tuimust on kaebaja kirjeldanud 27. augustil 2025 neuroloogi visiidil. See ei vähenda kaebaja püsivat töövõimet.
6.3.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole kaebajal töövõimet mõjutavaid piiranguid. Võtmetegevuses „Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ hinnatakse piiranguid enesehoolduses (pesemine, riietumine) juhul, kui need on põhjustatud liikumise või käelise valdkonna oluliselt väljendunud püsipiirangutest.
6.4.Kaebaja kirjeldas 25. novembri 2025. a taotluses liikumise valdkonnas piiranguid, mis on üheselt seostatavad operatsioonijärgse seisundiga: liikumine karkudega ja valu opereeritud puusa piirkonnas. Lisaks tugines kaebaja alaselja jäikusele ja vasaku labajala kohmakusele. Puusaga seotud piirangud olid hindamise ajal prevaleerivad. Tegu oli ajutiste piirangutega. Hindamise ajal olid piirangud küll olulised, kuid need leevenevad eeldatavasti kuue kuu jooksul ega vähenda püsivalt kaebaja töövõimet. Töövõime hinnangut ei anta ajutisele ehk alla kuue kuu kestvale seisundile, mille põhjuseks on hiljutine trauma, operatsioon vm terviseprobleem. Sellisel juhul on pooleli aktiivravi (k.a taastusravi), mille ajal üldjuhul kasutatakse ajutist töövõimetust. Prognoositav on inimese kiire paranemine ravi tulemusel.
6.5.Kaebustega, mis on seotud muutustega lülisamba nimmeosas, on kaebaja pöördunud neurokirurgi vastuvõtule 5. septembril 2024 ja neuroloogi vastuvõtule 27. augustil 2025. Mõlemate eriarstide sissekanded ja kõik teised sissekanded tervise infosüsteemi (TIS) on üle vaadatud. Need ei kinnita püsivate töövõimet vähendavate piirangute olemasolu, mistõttu neid eksperdiarvamusse ei lisatud. Vaideotsuses on neile siiski viidatud.
6.6.Neurokirurg ei seosta püsivat valu ja sellest tulenevaid piiranguid kaebaja lülisamba nimmeosa spondüloosiga. Neurokirurg ei tuvastanud radikulaarset defitsiiti. Parema jala lonkamist seostas neurokirurg puusavaluga. Sellega seoses soovitati kaebajal konsulteerida ortopeediga. Vasaku jala tundlikkuse häiret ei ole käsitletud. Seda ei ole välja toodud ka kaebusena (lisa 1 (kaebaja terviseandmed) lk 24–25).
6.7.Neuroloogi epikriisi on kopeeritud eelnev neurokirurgi sissekanne. Neuroloogi visiidil on kaebusena märgitud vasaku jala subjektiivne tuimus. Objektiivse hinnanguna on kirjas, et kaebajal on võimalik nii varvastel kui kandadel kõnd. See viitab, et olulist neuroloogilist ärajäämanähtu, mis võiks vähendada püsivat töövõimet, ei esine. Soovitatud on taastusravi (lisa 1 lk 14–15).
6.8.Postoperatiivses perioodis on kaebaja suunatud taastusravisse. Taastusraviarsti vastuvõtul on alaselja ja jalgade tundlikkuspiiranguid kirjeldatud tagasihoidlikena (lisa 1 lk 8–9). Pakutud taastusravist on kaebaja keeldunud.
6.9.Püsiva töövõime hindamisel ei ole määrav mitte diagnoos vaid see, kas haigus põhjustab inimesele määratud ja kasutusel oleva ravi foonil funktsionaalseid püsipiiranguid. Inimese enesehinnang on oluline, kuid seda peavad kinnitavad ka objektiivsed terviseandmed. Kuna inimese seisundit hinnatakse ravi foonil ning dünaamiliselt, vaadatakse üle viimase viie aasta terviseandmed. Määravad on siiski need kirjeldused, mis kinnitavad püsivaid piiranguid hindamise ajal.
6.10.Varem on kaebaja töövõime hinnatud osaliseks ajavahemikuks 31. jaanuarist 2025 kuni 30. jaanuarini 2026. Selle hinnangu aluseks olid kaebaja liikumispiirangud, mille tingisid 3(6)
3-26-640 kombinatsioonis esmane koksartroos ja spondüloos. Puusa endoproteesimise järgsete ajutiste piirangute leevenemise järel ei põhjusta olulise radikulaarse leiu ja neuroloogilisete ärajäämanähtudeta lülisamba nimmepiirkonna haigusseisund kaebajal ravi (eelkõige liikumisravi ja vajaduspõhise valuravi) foonil töövõimet vähendavaid püsipiiranguid.
6.11.Töötamise registri andmetel on kaebaja täiskoormusel töötav turvatöötaja. Tööleping on tal alates 2009. a-st. Töövõime hindamisel on töötamine ja töövõimetuslehtede vajadus kaudne tõend inimese funktsionaalse võimekuse kohta. TIS-i andmete järgi on kaebaja viimase kahe aasta jooksul vajanud töövõimetuslehti alates 7. novembrist 2025 s.o endoproteesimise järel. Sotsiaalset olukorda piirangute hindamisel arvesse ei võeta.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus lisab asja toimikusse kaebaja venekeelsest vaidest tehtud automaattõlke eesti keelde. Kohus kasutas tõlke tegemiseks digitaalse kohtutoimiku sisest tõlkeprogrammi. Seega ei tähenda automaattõlke tegemine, et kaebaja andmed oleks sattunud väljapoole toimikut. Automaattõlge on praegusel juhul piisav: tegu on kaebaja enda koostatud dokumendiga, millega vastustaja on vaidemenetluse raames tutvunud ja mida sellisena aktsepteerinud.
8.Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus (TVTS) § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.
9.„Töövõime hindamise metoodika“ järgi antakse töövõime hinnang üldjuhul pikaajalisele ja püsivale seisundile. Pikaajaliseks peetakse sellist terviseseisundit, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältel oluliselt ei muutu (metoodika, lk 4). Töövõime hinnangut ei anta ajutisele ehk alla kuue kuu kestvale seisundile, mille põhjuseks on hiljutine trauma, operatsioon vm terviseprobleem. Sellisel juhul on pooleli aktiivravi (k.a taastusravi), mille ajal üldjuhul kasutatakse ajutist töövõimetust. Prognoositav on inimese kiire paranemine ravi tulemusel (metoodika, lk 13). Inimesel on sellises olukorras võimalik saada töövõime taastumiseni haigushüvitist kuni 182 järjestikkuse päeva vältel (ravikindlustuse seaduse § 57 lg 1).
10.Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
11.Kaebaja leiab kaebuses, et töötukassa eksis, kui pidas tema 25. novembri 2025. a taotluses kirjeldatud piirangute põhiliseks põhjuseks 8. novembril 2025. a tehtud puusaliigese operatsiooni ning sellest taastumist. Kaebaja väitel on tema liikumispiirangud põhiliselt seotud spondüloosi diagnoosiga.
11.1.Kaebaja on taotluses kirjeldanud, et liigub karkudega. Karke kasutas kaebaja seoses taotluse esitamise ajast (25. november 2025) vaid paar nädalat varem (8. novembril) toimunud operatsiooniga. Kaebaja kirjeldab nii parema puusaliigese valu kui ka lülisamba jäikust. Lisaks kirjeldab kaebaja vasaku labajala tuimust.
11.2.Võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ juurde on kaebaja mh märkinud „Liikumine on võimalik ainult karkude abil. Parema puusaliigese valu tõttu ja lülisamba nimmepiirkonna liikumisjäikuse tõttu pikad vahemaad mina ei saa läbida. Juba 50 meetri läbimisel tekib vajadus puhata.“ „Liikumisel trepist alla panen esijalgu kargud, pärast astun haige parema jalaga ja pärast seda tõstan vasakut jalgu juurde. Liikudes trepist üles on vastupidi; astun vasaku jalaga ja paremat tõstan juurde. Seejuures pean jälgima kuidas vasakut algu panna, sest vasak ei liigu hästi, sageli komistan.“
11.3.„Seismise ja liikumise“ võtmetegevuse juurde on kaebaja märkinud „Kehaasendi vahetamine on raskendatud selle tõttu, et parema puusaliigese liikumisvõime on piiratud valu tõttu.“
11.4.Seega on kaebaja lülisamba jäikuse taotluses küll ära märkinud, kuid keskendub oma kirjelduses piirangute põhjuste kohta peamiselt puusahaigusele ja selle raviks tehtud operatsiooni tagajärgedele. Vaides ja kaebuses esitatud väited, mille järgi põhjustas kaebajal toona piiranguid eeskätt spondüloos, on vastuolus kaebaja enda kirjeldusega töötukassale esitatud taotluses. Töötukassa lähtus vaidlustatud otsuseid tehes õigustatult kaebaja taotluses esitatud kirjeldusest.
11.5.Ka kaebaja terviseandmed ei kinnitanud vähemalt vaidlustatud otsuste tegemise aja seisuga, et spondüloos eraldivõetuna kaebaja tegutsemisvõimet oluliselt piiranud oleks. 28. novembri 2024. a epikriisis (dtl 37) on neurokirurg dr T. Rätsep tõdenud, et kaebaja valud on ilmselt pigem seotud puusaga. Neurokirurgiliseks sekkumiseks pole alust. 27. augusti 2025. a eprikriisis (dtl 35) on neuroloog J. Kardava soovitanud kaebajale seoses spondüloosiga taastusravi. Kaebaja lonkamist on arst seostanud puusahaigusega. Arst on märkinud „Lasègue vaba“, mis tähendab, et kaebaja on saanud sirge jala tõstmise katses negatiivse tulemuse. Tema liikumispiirangute peamine põhjus on seega tõenäoliselt mujal. Töötukassa ekspertarst selgitas kohtumenetluse raames antud hinnangus (dtl 275) lisaks neuroloogi märget, mille järgi kaebajal on võimalik nii varvastel kui ka kandadel kõnd. Ekspertarsti selgituse järgi viitab see sellele, et kaebajal ei esine olulist neuroloogilist ärajäämanähtu, mis võiks vähendada püsivat töövõimet.
12.Kaebaja leiab, et ekspertarstid ei käsitlenud oma arvamustes spondüloosi diagnoosi.
12.1.4. detsembril 2025 TTO ekspertarsti T. Põllu hinnangus ei ole spondüloosi diagnoosi tõepoolest märgitud. Seda selgitab asjaolu, et kaebaja on ise piiranguid kirjeldades rõhunud puusavalule ja vajadusele kasutada liikumisel pärast operatsiooni karke. Kuna kaebaja on siiski ära märkinud ka lülisamba jäikuse, olnuks eksperarstil õige see esile tuua.
12.2.Vaidemenetluse raames 14. jaanuaril 2026 tehtud eksperdihinnangus (dtl 265) on TTO ekspertarst jäänud endisele seisukohale ega ole sarnaselt varasemale spondüloosist tingitud võimalikke piiranguid analüüsinud. Vaideotsus (dtl 22) kajastab aga ka lisaarvamuse andnud töötukassa ekspertarsti P. Tomminga seisukohti. Töötukassa eksperarst on selgitanud spondüloosi diagnoosi tähendust kaebaja tegutsemispiirangutele, märkides järgmist: „MRT alusel on mõõdukas spondüloos – osteokondroos-spondüloartroos nimmeosas, kuid spinaalkanal avar, närvijuured vabad. Neurokirurgilist sekkumist ei ole alust soovitada. OBJ: Laseque vaba. Hüpalgeesia vas jalas,labajalas. Dorsaal ja plantaar fl.dx=sin. Varvastel ja kandadel kõnnib. Patel ja Achilles bilat puuduvad. Soovitav taastusravi. [---] Lülisamba muutused tagasihoidlikud, närvijuured vabad, on vajanud ägenemistepuhust valuravi, soovitatud lihaskorsetti tugevdavat taastusravi. Pole vajanud viimase 2 aasta jooksul ka mitte ägenemistel töövõimetuslehti.“
12.3.Seega on algses ekspertiisis puudujääk spondüloosi diagnoosi käsitlemise osas, kuid vaidemenetluses on puudus kõrvaldatud. Tegu on sellise veaga, mis asja lõpptulemust ei
5(6)
3-26-640 mõjutanud ja mis ei tingi seega töötukassa algse otsuse tühistamist (vt haldusmenetluse seaduse § 58).
13.Kaebaja leiab põhjendamatult, et töötukassa ei arvestanud tema enda hinnangut oma tegutsemisvõimele. Juba esitatud põhjendustest nähtub, et ekspertarstid olid tutvunud kaebaja enda selgituste ja seisukohtadega ning arvestasid neid oma hinnangutes.
14.Ekspertarstid ei piirdunud üksnes kaebaja viimaste kuude terviseandmetega. Vaideotsuses kajastatud töötukassa ekspertarsti seisukohast nähtub, et arvesse on võetud ka kaebaja spondüloosi diagnoosiga seotud neuroloogi ja neurokirurgi külastusi, mis toimusid 2024. a novembris ja 2025. a augustis.
15.Kaebajal oli töötukassa selgituste järgi varem, 31. jaanuarist 2025 kuni 30. jaanuarini 2026 tuvastatud osaline töövõime liikumispiirangute tõttu, mille põhjustasid puusaliigese kulumishaigus ja spondüloos koosmõjus. Nagu juba märgitud, käis kaebaja puusahaiguse raviks 8. novembril 2025 operatsioonil. Seega oli oodatav, et puusahaigusest tingitud piirangud vähenevad pärast taastumisperioodi lõppu. Kaebajale määratud osaline töövõime kestis veel enam kui kaks ja pool kuud pärast operatsiooni. Seega oli kaebajal aega kosuda enne seda, kui talle toetuse maksmine lõpetati.
16.Kohus märgib veel, et kaebajal lasub kohustus teha kõik vajalik ja järgida arstide soovitusi, et enda tervist parandada. Esmane vastutus oma tervise ja toimetuleku eest lasub inimesel endal (vt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 5 lg 1). Riik tuleb appi siis, kui abivajadus püsib hoolimata inimese asjakohastest pingutustest oma toimetulekut parandada. Kaebaja on käinud 8. jaanuaril 2026 taastusraviarsti juures, kes on talle soovitanud ja määranud füsioteraapia teenused (dtl 62). Epikriisi järgi kaebaja keeldus ravist.
17.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vaidlustatud otsused on õiguspärased. Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga. Sellised vigu kohus praegusel juhul ei tuvastanud. Kaebus tuleb seega jätta rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Menetlusosaliste võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
19.Otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb otsuse avaldamise korral asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.