P.X kaebus Eesti Töötukassa 02.01.2026 otsuse nr TVH/26/000102 tühistamiseks ning kohustamisnõue Kaebaja – P.X Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Q.G Kirjalikus menetluses
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.09.2026, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
P.X esitas 21.11.2025 Eesti Töötukassale (töötukassa) avalduse töövõime hindamiseks.
2.Eesti Töötukassa leidis 02.01.2026 otsuses nr TVH/26/000102, et P.X töövõime ei ole vähenenud (dtl 7-8).
3-26-275
3.Tallinna Halduskohtule saabus 31.01.2026 P.X (kaebaja) kaebus Eesti Töötukassa 02.01.2026 otsuse nr TVH/26/000102 tühistamiseks ning töötukassa kohustamiseks tema töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama.
4.Kohus võttis 05.02.2026 kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa.
5.Vastustaja vastas kaebusele 05.03.2026.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja ei ole nõus sellega, et tema töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja leiab, et töövõime hindamisel oleks tulnud teda suunata täiendavale tervisekontrollile, kuna tema raviarstid on andnud tema terviseseisundi kohta teistsugused hinnangud kui töövõime hindamise eksperdid.
7.Kaebaja kirjeldab püsivaid selja- ja jalavalusid ning regulaarset valuvaigistite tarvitamist (mõnikord ka tugevamad retseptiravimid). Kaebajal on diagnoositud esmane kahepoolne gonartroos (põlveliigese artroos), nimmevalu esinemine, plõksuv sõrm. Pidevad selja- ja jalavalud raskendavad tal igapäevast toimetulekut ja töötamist. Ta sõltub valuvaigistitest (sh aegajalt tugevamatest retseptiravimitest), mis viitab tema hinnangul töövõime vähenemisele.
8.Kaebaja taotles osalise töövõime tuvastamist, et ta saaks töötada väiksema koormusega ja kompenseerida saamata jäänud tunnid töövõimetoetusega, kuna sagedased haiguslehed pole majanduslikult võimalikud.
9.Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 02.01.2026 otsus nr TVH/26/000102 on õiguspärane.
11.Kaebaja ise on 21.11.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastu võtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Täiendavalt on ta välja toonud piirangu ravimite kõrvaltoimest ja piirangud muudest tervisehäiretest.
12.Tervishoiuteenuse osutaja Meliva AS, ekspertarst (TTO ekspertarst) dr O.P, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 01.01.2026 eksperthinnangu kaebajal esinevate piirangute osas (dtl 9-23), milles leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
13.Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr S.V on käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning koostanud 05.03.2026 oma seisukoha (dtl 367-373), milles nõustub TTO ekspertarsti 01.01.2026 eksperthinnanguga.
14.Kaebaja kirjeldatud piirangud ja ekspertarstide seisukohad on lühidalt järgnevad:
14.1.Liikumise valdkond.
14.1.1.Kaebaja kirjeldab liikumisraskusi: ta suudab järjest kõndida vaid 10–15 meetrit, vajab seejärel valude ja krampide tõttu pause, liigub treppidel üksnes käsipuud kasutades ning ületab takistusi toetudes. Ta eelistab taksot, kardab kukkumist, suudab istuda lühikest aega ning asendite vahetamine on keerukas; vasakus jalalabas ja varvas on tuimus ning kaebused süvenevad tööpäevadel.
14.1.2.Eksperdi hinnangul on kaebaja liikumine eri tasapindadel mõõdukalt piiratud (arvväärtus 2), ohutu ringiliikumine ei ole piiratud ning seismine ja istumine on kergelt häiritud (arvväärtus 2(7)
3-26-275 1). Eksperdi järeldus tugineb terviseandmetele: nimmenärvivalu lülisamba degeneratiivsete muutuste foonil ja parema põlve II astme artroos, vaibumiste ja ägenemistega kulg, vähene arstiabi vajadus ning soovitatud liikumisravi.
14.1.3.Käelise tegevuse valdkond. Käelise tegevuse kohta väidab kaebaja, et käte tõstmine on aeglane, liitri vedeliku tõstmine on eriti hommikuti raske ning sõrmeosavus on oluliselt häiritud tuimuse ja „lukustuvate“ keskmiste sõrmede tõttu. Eksperdid püsipiiranguid ei tuvastanud, kuid märkisid ravitava „plõksuva sõrme“ mõlemas käes. Tervise infosüsteem (TIS) ei kinnita töövõimet vähendavaid püsihäireid.
14.1.4.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond. Teabe vahetamise osas ütleb kaebaja, et suhtleb ja mõistab kõneldut ja loetut, kuid kasutab nägemiseks poest ostetud prille ning kirjutamist raskendab sõrmede tuimus. Eksperdid piiranguid ei näe, sest nägemis-, kuulmis- ega kõnehäireid terviseandmetest ei ilmne.
14.1.5.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond. Teadvusel püsimine on kaebaja sõnul probleemitu, kuid ta kirjeldab episoodilist uriinipidamatust ja abivajadust vannis ning ütleb, et riietub aeglaselt ja toetub. Eksperdid töövõimet mõjutavaid piiranguid ei kinnita, sest tualetitoimingute häiret diagnoositud ei ole ning ülejäänu arvestatakse liikumisvaldkonna raskustena.
14.1.6.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond. Õppimises ja tegevuste sooritamises tunnistab kaebaja kerget raskust lihtsate tegevuste omandamisel, meenutusraskusi ravimite võtmisel ning mõõdukat raskust igapäevategevuste alustamisel ja lõpetamisel; toiduvalmistamine ja koristus on jõukohased vaid osade kaupa ja pausidega. Eksperdid piiranguid ei tuvasta, sest mäluhäireid TIS ei kinnita ning korraldus- ja kestvusprobleemid seonduvad pigem liikumisvaevustega.
14.1.7.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond. Muutustega kohanemisel ja ohu tajumisel väldib kaebaja vahel väljaskäimisel valu ning tunneb end väsinuna ja ärevuse tõttu mõnikord desorientatsiooni, kuid saab muutustega üldiselt hakkama. Eksperdid piiranguid ei näe, sest terviseandmetes ei ole psüühika- ega orgaanilisi häireid ning kirjeldatu seostub liikumisraskustega.
14.2.Suhtlemise valdkond. Suhtlemises väldib kaebaja kontakte väljanägemise, lonkamise ja valu tõttu ning kirjeldab igapäevast emotsioonide üle kontrolli kaotamist. Eksperdid töövõimet vähendavaid piiranguid ei kinnita, kuna psüühikahäire diagnoos puudub ning väljendatud raskused on kaudselt seotud valuga ja liikumisega.
14.3.Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed. Sõltuvusprobleeme kaebaja ei tunnista ja eksperdid neid ei näe. Ravimite kõrvaltoimed on esinenud, kuid need ei ole osutunud püsivalt vältimatuteks ega töövõimet mõjutavateks.
14.4.Muude asjaolude all kirjeldab kaebaja abivahendite kasutamist (käimiskepid, toatoed, vanni käepide), märkimisväärseid kulusid ning valulikke kogemusi füsioteraapias. Eksperdid selgitavad, et kulud ei ole töövõime hindamise alus, kirjeldatud raskused on arvestatud liikumisvaldkonnas ning füsioteraapia algus võibki olla ebamugav, kuid seda tuleks kohandatult jätkata.
15.Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile.
15.1.Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse vastavavalt võtmetegevuste 3(7)
3-26-275 raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4): 0 (piirangut ei tuvastatud); 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast); 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub).
15.2.Töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Isik on töövõimeline, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.
15.3.Kokkuvõttes andsid eksperdid arvväärtused nii, et liikumine eri tasapindadel on 2 ja seismine-istumine 1, samas kui ülejäänud võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud (arvväärtus 0). Kuna summeeritav tulemus on 2 ja see jääb määruse kohaselt töövõimeliseks kvalifitseerimise piirist allapoole (≤3), hinnati kaebaja töövõimeliseks; mõlema ekspertarsti järeldused olid omavahel kooskõlas.
16.Töötukassa vaidleb vastu väitele, et kaebaja tulnuks saata eraldi ekspertiisi.
16.1.Esiteks ei tulene seadusest automaatset kohustust suunata taotleja visiidipõhisele ekspertiisile. TVTS § 7 lg 3 järgi tehakse vastuvõtule saatmise otsus siis, kui olemasolevad terviseandmed on töövõime hindamiseks ebapiisavad või vastuolulised. See on meditsiinialasel eriteadmisel põhinev otsustus. Antud juhul leidis eksperdiarvamuse koostanud arst, et kaebaja digiloos olevad andmed on piisavad ja kooskõlalised, mistõttu lisakülastust ei olnud põhjendatud. Kaebaja ei ole näidanud, milles andmete puudulikkus või vastuolulisus konkreetsetes osades seisnes.
16.2.Teiseks ei eiranud eksperthinnang raviarstide seisukohti, vaid tugines neile. Kasutati perearsti, taastusarsti, neuroloogi, ortopeedi ja pildidiagnostika andmeid. Nendest ei nähtu püsivaid ja kõrge raskusastmega piiranguid: puudusid psüühikahäire diagnoosid, mäluhäire kinnitused, uriinipidamatuse diagnoos, sagedane arstiabi või töövõimetuslehed selja- ja põlveprobleemide tõttu ning käekaebuste osas on tegu ravitava „plõksuva sõrmega“. Seetõttu ei olnud raviandmetega sisulist vastuolu, mida eraldi ekspertiis lahendaks.
16.3.Kolmandaks toimub töövõime hindamine metoodika kohaselt püsiva seisundi foonil ning koos adekvaatse raviga, mitte ägenemise halvimatel päevadel. Kaebaja kirjeldatud vaevused on kulult ägenevad ja vaibuvad ning ravivajadus on olnud episoodiline. Töövõime hindamisel ei arvestata ka konkreetse töökoha eripära ega sotsiaalset olukorda, mistõttu raviarsti soovitused koormuse vähendamiseks või teraapia vajadus ei võrdu automaatselt töövõime vähenemisega.
17.Kokkuvõttes pidas Töötukassa olemasolevaid raviandmeid piisavaks ja mittevastuoluliseks ning leidis, et eraldi visiidipõhine ekspertiis ei olnud vajalik. Lisaks kontrollis Töötukassa oma ekspertarst veel kord andmed üle ja nõustus varasema eksperdiarvamusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Kohtupraktikast tulenevalt ei hinda kohus sarnaste vaidluste lahendamisel ise kaebaja tervislikku seisundit, vaid kontrollib vaidluse lahendamisel kas haldusorgan (sh ekspertarstid) on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise 4(7)
3-26-275 hetkel olemasolevaid asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Samuti ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu ning seda, kas kaebajal peale otsuse tegemist esinevad tervisehäired võisid mõjutada kaebaja töövõimet kaebuse läbiviimise hetkel.
20.Töötukassa hindab inimese töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Isiku töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole terviseseisundist tulenevalt takistatud (TVTS § 5 lg 2 ja lg 3 p 1). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) TIS-i kantud isiku terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg 3). Eksperdiarvamuse aluseks olev hinnangu koostamise menetlus ja eksperdiarvamusele seatud nõuded on täpsemalt sätestatud määruse nr 39 §-des 6 ja 7.
21.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et inimesel on diagnoositud teatud tervisehädad. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud.
22.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest.
23.Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski 5(7)
3-26-275 teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
24.Töötukassa viis läbi dokumendipõhise hindamise ning kaebaja eraldi visiidil ei käinud, ekspertarstid on hinnangute andmisel lähtunud TIS-i kantud andmetest. Seega võttis vastustaja kaebaja töövõime ulatuse hindamisel aluseks kaebaja esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud asjaolud ja TIS-i kantud terviseandmed. Täpsemalt on kaebaja taotluses kirjeldatud vaevusi ja TIS andmeid kõrvitatud TTO ekspertarst 01.01.2026 eksperthinnangus (dtl 9-23), mida kohus siinkohal üksikasjalikult kordama ei hakka. Täiendavalt on Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning koostanud 05.03.2026 oma seisukoha (dtl 367-373), milles nõustub TTO ekspertarsti 01.01.2026 eksperthinnanguga.
25.Vastustaja on kaebaja terviseandmeid analüüsides leidnud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Tal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on nimmeosa degeneratiivsed muutused ja kahepoolne gonartroos. Käelise tegevuse valdkonnas ei kinnita TIS-i andmed püsivaid piiranguid, diagnoositud on küll plõksuv III sõrm, kuid töövõimet see ei mõjuta. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kaebaja märkinud prillide vajaduse, kuid see ei mõjuta töövõimet. Muudes valdkondades ei esine kaebajal samuti töövõimet mõjutavaid piiranguid. Kaebaja kirjeldab küll enesehoolduse valdkonnas võimalikke raskusi tualetitoimingutes, kuid TIS andmed neid ei kinnita. Lisaks nähtub kaebaja taotlusest, et võimalikud tualetitoimingute piirangud on kompenseeritud abivahendite (hügieenisidemed) kasutamisega. Õppimine ja tegevuste sooritamise valdkonnas kirjeldatud mälukaebuste esinemist terviseandmed ei kinnita, igapäevategevuste raskused seonduvad peamiselt liikumispiiranguga. Muutustega kohanemine ja ohu tajumise osas kirjeldatud väljaskäimisega seotud ärevust on ekspertarst arvestanud liikumise kontekstis. Suhtlemisraskuseid ja emotsioonide kontrollimise probleemide esinemist TIS andmed ei kinnita, kaebaja kirjeldatud ravimite kõrvaltoimed aga ei ole sellised, mis võiksid mõjutada töövõimet. Vastustaja koondhinnangu kohaselt on kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumises kuid üldine töövõime ei ole vähenenud. Soovituseks on vältida rasket füüsilist tööd ja sundasendeid.
26.Eksperdid määrasid arvväärtused seega järgnevalt: liikumine eri tasapindadel – arvväärtus 2 ja seismine-istumine, arvväärtus 1, ning ülejäänud võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud (arvväärtus 0). Kuna summeeritav tulemus on 2 ja see jääb määruse kohaselt töövõimeliseks kvalifitseerimise piirist allapoole (≤3), hinnati kaebaja töövõimeliseks.
27.Kokkuvõtlikult on vastustaja ekspertarstide hinnanguid kirjeldanud ka kohtule 05.03.2026 esitatud seisukohas (dtl 48-58). Mulle ei nähtu, et vastustaja ja ekspertarstid oleksid kaebaja töövõime hindamisel jätnud täielikult või osaliselt analüüsimata terviseinfosüsteemis kajastatud andmed. Selgitan kaebajale veelkord, et töövõime hindamise otsuse õigsuse kontrollimisel ei asu kohus eksperdiarvamuse andja asemele ega prognoosi kaebaja tervisliku seisundi kulgu (RKHKo 3-20-2474, p 20). Praegusel juhul on kaebaja esitatud, sh TIS-is olevate andmete alusel hinnangu andnud vastustaja kaks erinevat ekspertarsti kahel korral ning asja materjalidest ei nähtu, et ekspertarstid ei oleks kaebaja töövõime hindamisel jätnud olulised andmed analüüsimata.
28.Ma ei nõustu kaebajaga selles, et Eesti Töötukassa oleks pidanud kaebaja tema töövime hindamiseks suunama täiendavale tervisekontrollile, sest ekspertarstide seisukoht oli vastusolus kaebaja raviarsti seisukohaga. TVTS kohaselt toimub töövõime hindamine eelkõige dokumendipõhise hindamisena ning täiendav visiidipõhine hindamine viiakse läbi siis, kui olemasolevad terviseandmed on töövõime hindamiseks ebapiisavad või vastuolulised (TVTS § 7 lg 3). Minu hinnangul ei ole siinsel juhul tegemist sellise 6(7)
3-26-275 olukorraga, sest kaebaja raviarstid ei ole kaebaja töövõimet hinnanud ning eksperdiarvamuse koostanud arst leidis, et digiloos olevad andmed on piisavad ja vastuolud puuduvad. Kaebaja ei ole ka täpsemalt näidanud, milles andmete puudulikkus või vastuolulisus konkreetsetes osades seisnes. Eksperthinnangust nähtuvalt kasutas TTO ekspertarst perearsti, taastusarsti, neuroloogi, ortopeedi ja pildidiagnostika andmeid ning leidis, et nendest ei nähtu püsivaid ja kõrge raskusastmega piiranguid. TIS-i ei olnud kantud andmeid, mis viitaks psüühika- või mäluhäirele, probleeme uriinipidamatusega või ka sellele, et kaebaja on selja- ja põlveprobleemide tõttu olnud sageli töövõimetu. Sellest tulenevalt ei pidanud Eesti Töötukassat suunama eraldi arstivisiidile.
29.Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel arvestanud kohaseid andmeid ning kaebaja töövõime hindamisel analüüsinud kõiki kaebaja poolt kirjeldatud tervisehädasid TIS andmetega. Vaidlustatud otsus on seega õiguspärane. Kuna kaebus Eesti Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
31.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Maret Hallikma (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.