Bigbank AS nõude aluseks on lepingud nr CL-EEC-22002173, nr CL-EEC-22005863 ja nr CL-EEC-23031319. Bigbank AS algselt 29. augustil 2025 esitatud nõude suuruseks on 22 239 eurot 96 senti.
Bondora AS nõude aluseks on lepingud nr 5165223 ja nr 3923483.
AS Inbank Finance nõude aluseks on leping nr L89021155078.
Coop Pank AS nõude aluseks on lepingud nr L618374, nr L642301 ja nr L666595, mis on muudetud 4. juuni 2025. a lepinguga nr L694463.
AS Inbank Finance nõude aluseks on leping nr L89012495145
Heimondo Estonia OÜ nõude aluseks nõue tuleneb võlgniku ja Monefit Estonia OÜ vahel sõlmitud laenulepingust, mis on loovutatud Heimondo Estonia OÜ-le.
BB Finance OÜ nõude aluseks on leping nr 2102499086.
Aktiva Finance Group OÜ nõude aluseks on lepingud nr KK3930827 ja nr KK3695352.
Revensen OÜ nõude aluseks on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määrus tsiviilasjas 2-24-107796-
Revensen OÜ nõude aluseks on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määrus tsiviilasjas 2-24-107816.
Oksana Kutšmei nõude aluseks on täiteasjad nr 084/2025/5438 ja nr 084/2025/5475.
6.Kohustada S.D ja V.B tasuma ümberkujundamiskava järgsed maksed hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
7.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik E.I.
8.Kohustada S.D ja V.B esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 20. septembriks 2027 ning edaspidi iga aasta 20. septembriks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
9.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
aruande
S.D
ja
V.B
võlgade
10.Määrata, et S.D-l ja V.B-l on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast täitemenetluste peatamist nende kontodele laekunud raha.
11.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud S.D ja V.B kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
12.Määrata S.D ja V.B usaldusisiku E.I tasuks 1300 eurot (käibemaksuta).
13.Usaldusisiku tasu 1300 eurot maksta välja S.D ja V.B poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel OÜ-le Pärnu Usaldusisik (registrikood 16969045, konto nr EE044204278634321103).
14.Tühistada Tartu Maakohtu 15. augusti 2025. a määrusega S.D maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud S.D suhtes ja Tartu Maakohtu 10. novembri 2025. a määrusega V.B maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud V.B suhtes.
15.Toimetada määrus kätte võlgnikele, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
16.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
Edasikaebamise kord Määruse peale osas, millega kohus määras võlausaldaja nõude suuruse kindlaks, võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.S.D esitas 22. juulil 2025 maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulub võlgnikule ühisomandina 1⁄2 mõtteline osa kinnistust ja sõiduk, mille realiseerimisel ei oleks võimalik võlausaldajate nõuded täita. Tegemist on ka võlgniku ja tema kolme ülalpeetava elukohaga, mida võlgnik soovib kindlasti säilitada. S.D tööandjaks on xxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Võlgniku jooksvad kulutused on kokku 930 eurot kuus. Peamine makseraskustesse sattumise põhjus on halva finantsplaneerimise ja vähese teadlikkuse tõttu korduv refinantseerimine ja lisalaenude võtmine ning üle oma võimete elamine. Samuti on muutunud perekondlik olukord ning ehkki juriidiliselt on võlgnik abielus, siis ei ela nad abikaasaga koos. S.D-l on kohustusi kuue võlausaldaja ees kokku 61 060 eurot. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetlust, et säilitada kinnisvara ning tasuda võlad mõistlikel tingimustel.
2.Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 15. augusti 2025. a määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks E.I. Usaldusisiku 14. septembri 2025. a hinnangu kohaselt sobib võlgniku makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.
3.V.B esitas 29. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib võlgade ümberkujundamise menetlust. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 19 660 eurot 72 senti. Võlgniku sissetulekuks on 2070 eurot. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat ning võlgnikule kuulub ühisomandina 1⁄2 mõttelist osa kinnistust. Tsiviilasi registreeriti nr 2-25-18291 numbri all, kuid 10. novembri 2025 kohtumäärusega liideti tsiviilasi nr 2-25-18291 tsiviilasjaga nr 2-25-11874 ning sama määrusega võttis kohus maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks E.I. Usaldusisiku 11. detsembri 2025. a hinnangu kohaselt sobib võlgniku makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Usaldusisik esitas 25. juunil 2026 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kavast nähtuvalt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus S.D võlausaldajatele 29 716 eurot 20 senti ja V.B võlausaldajatele 5637 eurot 9 senti. Kavaga taotletakse tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise
tähtaja pikendamise, kõrvalnõuete vähendamise ja osadena täitmise teel füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 21 lg 1 alusel. Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel, lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgnike kohustused loetakse ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks. S.D võlausaldajad on esitanud usaldusisikule ümberarvestatud nõuded, mis vastava põhiosa jäägile. V.B võlausaldajad AS Inbank Finance, Heimondo Estonia OÜ, BB Finance OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ on esitanud usaldusisikule ümberarvestatud nõuded. Revensen OÜ nõuded on väljamõistetud maksekäsu kiirmenetluse raames ning võlausaldaja on esitanud arvutused nõude aktuaalse seisu kohta. Revensen OÜ nõudeid ei kujundata ümber kuna tegemist on jõustunud maksekäskudega ning võlgnik soovib nõuded täita kava raames. Revensen OÜ nõuete asjus on Oksana Kutšmei poolt algatatud täitemenetlused nr 084/2025/5438 ja nr 084/2025/5475. Kuna täitemenetluse aluseks olevaid nõudeid ei ole ümber kujundatud, siis tasutakse ka kohtutäituri kulud täies ulatuses ning võlgnik soovib täitemenetluse kulud tasuda kava raames. Võlgnike maksevõimet arvestades on S.D kava täitmise tähtaega pikendatud 60 kuuni ja V.B tähtaega 39 kuuni. S.D igakuine osamakse on 496 eurot, mis mahub võlgniku maksevõimesse ning võlgnik on kinnitanud, et on valmis kava sellisel kujul täitma. V.B igakuine makse on 148 eurot, et tagada kava täitmine ka sellisel juhul kui V.B peab hakkama eluasemekulusid tasuma (hetkel elab kuluvabalt tuttava juures). Arvestades, et V.B igakuine maksevõime ületab kava osamakset mitmekordselt, on kava täitmine kindlalt jõukohane ning uute makseraskuste teke ei ole tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikud võimelised ümberkujundatud kohustusi täitma ning nende maksejõuetust on ümberkujundamise abinõude rakendamisega tõenäoliselt võimalik vältida.
5.Ümberkujundamiskavast on välja jäänud AS LHV kohustus, sest hüpoteegiga tagatud nõude saab vastavalt FIMS § 26 lg-le 6 ümber kujundada ainult hüpoteegipidaja nõusolekul. Võlgnikud soovivad säilitada oma lastele elukoha ning selle tõttu ei soovi selle laenulepingu ümberkujundamist.
6.Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja pankroti korral. Pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks peavad võlgnikud olema püsivalt maksejõuetud. Praegusel juhul ei ole võlgnikud püsivalt maksejõuetud, vaid on makseraskustes. Pankrotimenetluses ei ole usaldusisiku hinnangul võimalik võlausaldajatel oma nõudeid suuremas määras rahuldada, kuna nõuded arvestatakse ümber samadel alustel, mida on teinud usaldusisik. Pankrotimenetlusega lisanduvad menetluskulud on eelduslikult aga suuremad, kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik. Pankrotimenetlus tooks kaasa S.D ja tema ülalpeetavate eluaseme sundvõõrandamise, jättes kolm alaealist last elukohata, samal ajal kui kava võimaldab võlausaldajate nõuded täies ulatuses rahuldada eluaset säilitades. Seega on kavaga võlausaldajate ja võlgnike õigustatud huvid paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikele oma kohustuste ümberkujundamine, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetluse peamine eesmärk on anda inimesele uus võimalus.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kava tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
8.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik kohtule koos ümberkujundamiskavaga võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta (FIMS § 24 lg 3). FIMS § 25 lg-te 1–3 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta seaduse alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Kui usaldusisik ei nõustu võlausaldaja vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel.
9.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
10.Ümberkujundamiskavaga nõustumisest on usaldusisikule teatanud AS Inbank Finance, Coop Pank AS, Revensen OÜ, kohtutäitur Oksana Kutšmei ja BB Finance OÜ (dtl 3469– 3474). Kava kättesaamist kinnitasid, kuid tähtaegselt ei ole seisukohta esitanud Bondora AS, Heimondo Estonia OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ (dtl 3476–3478). FIMS § 25 lg 1 viimase lause järgi loetakse avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Vastuväite ümberkujundamiskavale esitas Bigbank AS (dtl 3482– 3484). Vastuväite esitanud võlausaldaja moodustab 11% kõikide võlausaldajate arvust ning tema poolt esitatud nõue on u 43% esitatud nõuete kogusummast. Seega on kavaga nõustunud enam kui pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest (FIMS § 26 lg 2). Ümberkujundamiskavaga on võlausaldajaid koheldud võrdselt, vastuväite esitanud võlausaldaja eelistamiseks puudub põhjus. Samas, vastuväite esitanud võlausaldaja nõue puudutab üksnes S.D võlgade ümberkujundamist, sest võlausaldajal puudub nõue V.B vastu. S.D nõuete puhul moodustab vastuväite esitanud võlausaldaja 25% S.D võlausaldajate arvust ning tema poolt esitatud ümberkujundatav nõue on u 52% S.D suhtes esitatud ja ümberkujundatavate nõuete summast. Kohtu hinnangul on vaatamata sellele, et kavale vaielnud võlausaldaja nõue S.D nõuetest
moodustab üle poole pandiga tagamata nõuetest, on kava kinnitamine FIMS § 26 lg 3 alusel põhjendatud.
11.Võlausaldaja Bigbank AS ei nõustunud ümberkujundamiskavaga selle esitatud kujul (dtl 3482–3483). Võlausaldaja vaidles vastu oma nõude ümberarvutamisele ning leidis, et tema nõue lepingute nr CL-EEC-22002173, nr CL-EEC-22005863 ja nr CL-EEC-23031319 alusel tuleks kinnitada 29. augustil 2025 esitatud suuruses 22 239 eurot 96 senti, mitte kavas märgitud 15 431 eurot 10 senti. Võlausaldaja hinnangul ei ole ta rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui tarbija jättis oma kohustused krediidiandjale täielikult või osaliselt avaldamata, tuleb esmalt hinnata, kas krediidivõimelisuse võimalik ebaõige hindamine oli põhjustatud tarbija enda poolt esitatud puudulikest või ebaõigetest andmetest. Sellisel juhul välistab VÕS § 4034 lg 7 intressimäära ümberarvestamise kohaldamise.
12.Usaldusisik ei nõustunud Bigbank AS seisukohaga. Lepingute nr CL-EEC-22002173 ja nr CL-EEC-22005863 sõlmimisel ei küsinud krediidiandja võlgnikult arvelduskonto väljavõtet, vaid tugines üksnes laenutaotlusel deklareeritud andmetele ja registripäringutele. Võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et juba 2022. aasta jaanuaris ületasid tema maksekohustused teiste võlausaldajate ees olulise osa sissetulekust (jaanuaris 2022 tegi võlgnik võlausaldajatele ülekandeid 1055 euro 92 sendi ulatuses, kuu sissetuleku 1268 eurot 74 sendi juures), mistõttu krediidivõimelisuse hinnang tugines kontrollimata ja ebatäielikele andmetele. Lepingu nr CL-EEC-23031319 puhul oli võlgniku DSTI (debt service to income) 52,88% ning krediit väljastati olemasolevate kohustuste refinantseerimise teel kõrge võlakoormuse tingimustes. Usaldusisik on seetõttu hinnanud, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning on nõude vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ja Riigikohtu praktikale ümber arvutanud. Usaldusisik palus kohtul määrata Bigbank AS kavaga ümberkujundatava nõude suuruseks 15 341 euro 10 senti (FIMS § 25 lg 3) ning jätta võlausaldaja vastuväide rahuldamata (dtl 3027).
12.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Kohtu hinnangul on võlausaldaja Bigbank AS rikkunud S.D suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seetõttu oli nõuete ümberarvestamine põhjendatud. Võlausaldaja ei ole piisavalt kogunud infot võlgnike maksevõime hindamiseks. Kohus määrab võlausaldaja nõude suuruseks 15 341 eurot 10 senti. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandjatel vajalik täita nii sisulised kui ka formaalsed nõuded. Formaalselt tuleb koguda laenuandja poolt aktiivselt andmeid tarbija maksevõime kohta ja teha ka sisuliselt õiged otsused krediidivõimelisuse kohta. Eelkõige on selliseid andmeid võimalik koguda võlgniku pangakonto väljavõttest ja võlgniku sissetulekuid ning kohustusi kontrollides. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate
ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
13.Võlausaldaja ei ole kahe lepingu (nr CL-EEC-22002173 ja nr CL-EEC-22005863) sõlmimisel võlgniku pangakontot küsinud (võlausaldaja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta dtl 3094–3097). Iseenesest on õige võlausaldaja väide, et seadus ei kohusta krediidiandjat igal juhul nõuda tarbijalt konto väljavõtet, kuid kohtu hinnangul annab konto(de) väljavõte kõige objektiivsema info tarbija tegelike sissetulekute ja kohustuste kohta. Lepingu nr CL-EEC-22002173 sõlmimisel oli võlausaldaja poolt tuvastatud S.D sissetulek 1249 eurot ning sellest kohustused 305 eurot 81 senti. Tulevikukohustuse suuruseks moodustus 83 eurot 89 senti. Arvestades, et tarbija laenukohustused moodustasid keskmiselt 389 eurot 70 senti kuus ning tarbija netosissetulek keskmiselt 1249 eurot kuus, moodustas tarbija igakuiste kohustuste osakaal sissetulekutest u 31,20%, mis on võlausaldaja hinnangul praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Seejuures lähtus võlausaldaja võlgniku enda märgitud andmetest ja võlausaldaja juures olevate kohustuste suurusest. Võlausaldaja ei ole selgitanud, mida on ta teinud võlgniku muude kohustuste väljaselgitamiseks. Ebaselge on, milliste eluaseme- ja majapidamiskuludega on arvestatud ja kuidas on krediidivõimelisuse hindamisel arvestatud võlgniku kolme ülalpeetavaga. Nii näiteks oli 2022. aasta arvestuslik elatusmiinimum ühe liikmega leibkonna kohta 303 eurot 38 senti kuus. Võttes arvesse, et teise ja iga järgmise täiskasvanud leibkonnaliikme tarbimine moodustab sellest 70% ja alaealise lapse oma 50%, oli S.D viieliikmelise leibkonna arvestuslik elatusmiinimum 2022. aastal 970 eurot 82 senti. Võlausaldaja poolt aluseks võetud sissetulek 1249 eurot ja kohustused pärast lepingu sõlmimist moodustasid 389 eurot 70 senti, jättes võlgnikule kätte 859 eurot 30 senti, mis on oluliselt väiksem kui elatusmiinimum.
8.aprillil 2022 lepingu nr CL-EEC-22005863 sõlmimisel oli võlausaldaja poolt tuvastatud S.D sissetulek 1126 eurot ning sellest kohustused 399 eurot 89 senti. Tulevikukohustuse suuruseks moodustus 78 eurot 93 senti. Arvestades, et tarbija laenukohustused moodustasid keskmiselt 478 eurot 82 senti kuus ning tarbija netosissetulek keskmiselt 1126 eurot kuus, moodustas tarbija igakuiste kohustuste osakaal sissetulekutest u 42,52%, mis on võlausaldaja hinnangul praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Võlausaldaja on rõhutanud, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda konto väljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Võlausaldaja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Kohus leiab, et isegi kui krediidilepingu järgsed maksed on eraldivõetuna väikesed summad, siis juba asjaolu, et lühikese aja jooksul võetakse korduvalt laenu, on krediidiandja jaoks krediidivõime puudumist kinnitavaks asjaoluks. Seda enam väärib märkimist ka võlausaldaja poolt välja toodud asjaolu, et võlgnik küll tagastas 9. veebruaril 2022 Bigbank AS-le varem sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ja lõpetas lepingud ennetähtaegselt, kuid kohtu hinnangul tegi ta seda tõenäoliselt 7. veebruaril 2022 Bigbank AS-iga sõlmitud uue laenu arvelt. Ka lepingu nr CL-EEC-22005863 sõlmimise puhul on ebaselge, milliste eluaseme- ja majapidamiskuludega on arvestatud ja kuidas on krediidivõimelisuse hindamisel arvestatud võlgniku kolme ülalpeetavaga. Võlausaldaja poolt aluseks võetud sissetulek 1126 eurot ja kohustused pärast lepingu sõlmimist moodustasid 478 eurot 82 senti, jättes võlgnikule kätte 647 eurot 18 senti, mis on oluliselt väiksem kui elatusmiinimum. Lepingu nr CL-EEC-23031319 sõlmimisel 8. detsembril 2023 on võlausaldaja võtnud aluseks ka võlgniku arvelduskonto väljavõtte ja lepingu sõlmimisele eelneva kolme kuu tuvastatud sissetuleku 1525 eurot. Võlgnik oli laenutaotlusel märkinud enda sissetulekuks 1430 eurot ja igakuiseks krediidikohustuseks väljaspool Bigbank AS 303 eurot. Pank tuvastas igakuiseid
kohustusi kokku summas 855 eurot 82 senti. Laenu väljastamise käigus refinantseeriti tarbija neli laenukohustust Coop Finants AS ees kokku summas 6431 eurot 5 senti. Peale refinantseerimist moodustusid tarbija igakuised krediidikohustused väljaspool Bigbank AS kokku summas 555 eurot 82 senti. Krediidilepingust nr CL-EEC-23031319 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 200 eurot 34 senti. Võlausaldaja poolt aluseks võetud sissetulek 1430 eurot ja kohustused pärast lepingu sõlmimist moodustasid 756 eurot 16 senti, jättes võlgnikule kätte 673 eurot 84 senti, mis on oluliselt väiksem kui elatusmiinimum, mis oli 2023. aastal ühe liikmega leibkonna kohta 338 eurot 23 senti kuus ning S.D viieliikmelise leibkonna puhul 1082 eurot 34 senti. Võlausaldaja on enda vastuväites selgitanud, et võlgniku arvelduskonto väljavõttelt nähtusid tarbija olemasolevad kohustused, sealhulgas Inbank Finance AS, Coop Finants AS ning Bigbank AS laenud, millega krediidivõimelisuse hindamisel arvestati (dtl 3483). Kohus märgib, et võlgniku arvelduskonto väljavõttelt nähtub ka regulaarne eluasemelaenu tasumine AS LHV Pangale (nt dtl 3168, 3171 kodulaenu intressi ja põhiosamaksed kokku 290 eurot 48 senti) ning jääb ebaselgeks kas ja kuidas sellega krediidivõimelisuse hindamisel arvestati. Võlausaldaja on vastuväites välja toonud, et pärast igakuiste kohustuste tasumist jäi tarbijale vabaks rahaks 673 eurot 84 senti ning arvelduskonto väljavõttelt ei nähtunud üürimakseid ega kommunaalkulude tasumist. Võlausaldaja väidab alusetult, et tarbija tegelik vaba raha kattis tema arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed elamiskulud ning krediidiandjal oli põhjendatud alus järeldada, et tarbija on suuteline täitma krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et võlausaldaja vaid eeldas, et võlgnik on suuteline kohustusi täitma, omamata täpset infot võlgniku eluasemekulude kohta. Lisaks nähtub arvelduskontolt, et võlgnik on võtnud suuremad summad sularahas välja (nt 7. septembril 2023 1000 eurot, 9. oktoobril 2023 1000 eurot, 8. novembril 2023 1200 eurot) ja tegelikult ei ole teada kuhu või mille katteks need vahendid suunati. Võlausaldaja on esile toonud refinantseerimise positiivse tulemina tarbija igakuiste kohustuste koormuse vähenemise. Kohus märgib siinkohal, et lepingu nr CL-EEC-23031319 alusel on väljastatud krediidisumma 14 500 eurot, millega refinantseeriti tarbija neli laenukohustust Coop Finants AS summades 3443 eurot 2 senti, 795 eurot 95 senti, 889 eurot 24 senti ja 1302 eurot 84 senti. S.D arvelduskontole laekus 8. detsembril 2023 7778 eurot 95 senti. Seega väljastati lisaks kohustuste refinantseerimisele ka täiendavat laenu. Võlausaldaja esitas nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (dtl 3094–3099). Usaldusisik lähtus kava koostamisel ümberarvestatud summadest. Tegemist ei ole võlausaldaja nõude vähendamisega, vaid Riigikohtu poolt antud juhistega nõuete ümberarvestamiseks juhul, kui võlausaldaja on tarbijale laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (VÕS § 403 4 lg 7 järgi). Kohus nõustub usaldusisikuga ja lähtub kava kinnitamisel ümberarvestatud nõudest. Võlausaldaja nõue suuremas ulatuses, ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et võlausaldaja ümberarvestuse tulemusena on võlausaldaja ümberarvestatud nõudeks kokku 15 341 eurot 9 senti (1941,03+2996,52+ 10 403,54), ehk 1 sent vähem, kui kavas märgitud summa. Kuivõrd võlgnikud on kava allkirjastanud ning sellega nõustunud, ja kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust (FIMS § 26 lg 5), lähtub kohus kavas märgitud nõude suurusest.
14.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskavaga ning usaldusisiku hinnanguga, võlausaldaja vastuväitega, on seisukohal, et võlausaldaja vastuväide kavale ei ole põhjendatud.
Bigbank AS puhul on kavas võlausaldaja enda poolt esitatud ümberarvestatud nõue, mis on põhjendatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu. Ka teised S.D võlausaldajad on esitanud ümberarvestatud nõuded, seega ei ole võlausaldajat koheldud teiste võlausaldajatega võrreldes kehvemini. Vastav kohustus kontrollida tarbijakrediidilepingute puhul, kas võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtul ja pankrotihalduril ka pankrotimenetluses. Seega ka juhul, kui võlgnike suhtes oleks välja kuulutatud pankrot, oleks võlausaldaja nõue ümber arvestatud ning võlausaldaja ei ole võrreldes pankrotimenetlusega halvemas olukorras. Kavaga rahuldatakse võlausaldaja nõue 100% ulatuses, samas ei ole nõude rahuldamise ulatus pankrotimenetluses teada. Võlgnikel on küll vara (võlgnikud on kinnistu asukohaga XXX 9, XXX-i 1/2 mõttelise kaasomandi osa ühisomanikud), kuid varale on seatud hüpoteek. Hüpoteegipidajal oleks vara realiseerimisel oma nõude rahuldamiseks eelisõigus (PankrS § 153 lg 2) ning teada ei ole, mis hinnaga vara õnnestuks realiseerida ning kui palju jääks pankrotivarasse pärast pandipidaja nõude rahuldamist.
15.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kava kuulub kinnitamisele. Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajate seisukohad kava kohta ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS § 20 lg 1 p 1). Kavaga kujundatakse ümber nelja S.D võlausaldaja kohustused kokku 29 716 euro 20 sendi ulatuses ja kuue V.B võlausaldaja kohustused kokku 5637 eurot 9 senti, kavaga on hõlmatud ainult põhjendatud nõuded. Kohus märgib siinkohal, et asendas kavas läbivalt märgitud võlausaldaja Inbank AS õige võlausaldaja AS Inbank Finance vastu. Sellele on viidanud ka võlausaldaja AS Inbank Finance oma vastuses (dtl 3183). Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kava järgi tasub võlgnik 100% põhjendatud nõuetest. Nõuete rahuldamise määr on kõikide võlausaldajate puhul ühesugune. Kavaga on loetud kestvuslepingud lõppenuks (FIMS § 22 lg 1).
16.Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kohtu hinnangul on kava kinnitamine praegusel juhul võlgnike ja võlausaldajate huvides. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikel tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgnike sissetulekute suurust, neile kuuluva vara väärtust ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõuete rahuldamisel. Võlgnikud ei ole maksejõuetud, kava on koostatud võlgnike majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kavast on välja jäetud võlausaldaja AS LHV Pank pandiga tagatud nõue, kuna võlgnikud soovivad säilitada oma lastele elukoha ning selle tõttu ei soovi nad selle laenulepingu ümberkujundamist. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikel ületada tekkinud makseraskused ning seda saab praeguse juhul teha kavas märgitud viisil. Ilma
ümberkujundamiskavata ei ole võlgnikud suutelised kohustusi täita. Kava täitmine on tõenäoline, võlgnike sissetulekud ja makstavad toetused võimaldavad kavas märgitud igakuist makset maksta. Kava on koostatud arvestades võlgnike majanduslike seisundeid ja maksevõimeid ning soove kava täita. Võlgnikud on valmis tegema pingutusi makseraskuste ületamiseks ning eluaseme säilitamiseks.
17.Kohus selgitas eespool, et ka pankrotimenetluse puhul oleks kohtul kohustus kontrollida võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning selle rikkumise korral tulnud võlausaldajatel nõudeid ümber arvestada. Seega ei ole võlausaldajate huvid kahjustatud ning nende nõuete rahuldamise ulatus kava kinnitamisel ei erine rahuldamise ulatusest pankrotimenetluses.
18.Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks. Võlgnikud on makseraskustes, kuna nad ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgnike vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2). Kohtul puuduvad andmed, et võlgnikud oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4). Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgnike kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
19.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 15. augusti 2025. a määrusega ja 10. novembri 2025. a määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
20.Kohus selgitab, et võlgnike maksekäitumine on järelevalve all. Võlgnikud peavad andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende
suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus
21.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgnike menetluskulud nende endi kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
22.Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 1300 eurot ning kanda see OÜ Pärnu Usaldusisik kontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 10 tundi (tunnitasuga 130 eurot). FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse nr 87 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2025 kuupalga alammäär 886 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäraks 177 eurot 20 senti. Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026. a määruse nr 36 kohaselt on alates 1. aprillist 2026 kuupalga alammäär 946 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäraks 189 eurot 20 senti. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
23.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu 130 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 10 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgnike kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, hinnanud võlausaldajate nõudeid, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad ning võlgade ümberkujundamise kava. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1300 eurot.
23.Võlgnikud on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina kokku 2600 eurot (dtl 3002–3003 (650 eurot), 3014–3015 (650 eurot), 3017–3018 (650 eurot) ja 3020– 3021 (650 eurot)). Usaldusisiku tasu 1300 eurot tuleb maksta võlgnike poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel. Usaldusisik palub kanda tasu OÜ Pärnu Usaldusisik kontole. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele.