Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-25-2354 4. september 2026 Karin Jõks TR kaebus Tartu linna vastu kohustamis- ja tuvastamisnõudes seoses Väike-Kurvitsa tee X kinnisasja kanalisatsiooniga Kaebaja: TR Vastustaja: Tartu linn
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 19).
Asjaolud
1.Kaebaja TR kuulub kinnisasi asukohaga Tartu linn, Rahinge küla, Väike-Kurvitsa tee XX (pindala 3,72 ha, sihtotstarve maatulundusmaa). Kaebaja kinnisasi piirneb kinnisasjaga, mille aadress on Tartu linn, Rahinge küla, Väike-Kurvitsa tee X (pindala 2,92 ha, sihtotstarve maatulundusmaa).
2.Kaebaja esitas Tartu Linnavalitsusele avalduse, milles taotles järelevalvemenetlust seoses Väike-Kurvitsa tee X ehitusloast erinevasse kohta rajatud omapuhastiga. Tartu Linnavalitsus vastas kaebajale 17.06.2025.a kirjaga nr 21.3-2/KA-23-381.
3.Kaebaja esitas 17.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu linna vastu. Kaebuse nõudeks on kohustada vastustajat alustama järelevalvemenetlust ning tuvastada VäikeKurvitsa tee X biopuhasti (ehitisregistri kood 221391120) ja kanalisatsioonitorustiku (ehitisregistri kood 221391121) ehitus- ja kasutusteatise teavitatuks lugemise toimingu õigusvastasus. Kaebaja on esitanud vastustajale taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks, vastustaja keeldus sellest 17.06.2025.a otsusega. Kaebuse kohaselt näeb Väike-Kurvitsa tee X ehitusluba ette heitvee immutamise VäikeKurvitsa tee XX piirist üle 70 m kaugusel. Tegelikult tehti omapuhasti ca 16 m kaugusele piirist ilma kaebajaga kooskõlastamata. Kaevamistööde jäljed on 14 m kaugusel kaebaja
kinnisasja piirist, see tähendab, et ehitisregistrile esitati valeandmed. Heitvesi osaliselt immutatakse killustikufiltris ja osaliselt juhitakse kraavi, kus see voolab kaebaja kinnisasja suunas. Kraav on mõnikord kuiv. See tähendab, et toimub heitvee immutamine kraavis, see põhjustab kaebaja kinnisasjale kaevu rajamise piirangu ulatusega 60 m. Väike-Kurvitsa tee 5 heitvesi reostab ka teise naabri kaevu, kust kaebaja on varem vett saanud. Kaebajal puudub juriidiline õigus seda kaevu kasutada. Kaebaja on teinud fotosid juhtumist, kus kraavis olev vesi „õitseb“ ja juhtumist, kus kraav on jäätunud ja jää pinnal on kollase värvusega vesi. Kui vesi kraavis on külmunud, siis toimub heitvee juhtimine külmunud pinnasele ja jääkatte saastamine, mis on keelatud.
4.Kohtute infosüsteemi põhjal on kaebaja seoses Väike-Kurvitsa tee X kinnisasjale ehitamisega varem esitanud järgmised kaebused.
4.1.Kohtuasjas 3-21-2501 oli vaidluse esemeks Väike-Kurvitsa tee X kinnisasjale üksikelamu püstitamiseks antud ehitusluba. Algselt anti ehitusluba Tartu Linnavalitsuse 01.02.2022.a korraldusega nr 129 ja kanti ehitisregistrisse numbriga 2212271/02795. Menetluse käigus tunnistas vastustaja ehitusprojektis tehtud muudatuste (teise korruse lõunapoolse seina laiendamine 1 m võrra, et see oleks ühtlane esimese korrusega, ning jahutussüsteemina õhksoojuspumba lisamine) tõttu algse ehitusloa kehtetuks ning andis 06.06.2023.a korraldusega nr 605 uue ehitusloa, mis kanti ehitisregistrisse numbriga 2312271/04643. Kaebaja taotles ehitusloa tühistamist. Tartu Halduskohus jättis kaebuse 07.12.2022.a otsusega rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 28.09.2023.a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse ja kohtuotsused jõustusid 20.12.2024. Ringkonnakohtu otsuses (p 38) on öeldud, et ringkonnakohus jätab tähelepanuta 25.09.2023.a menetlusdokumendis esitatud kaebaja uued väited, mis seonduvad muuhulgas septiku asukohaga, kuna need on esitatud hilinenult.
4.2.Kohtuasjas 3-23-2409 oli vaidluse esemeks Väike-Kurvitsa tee X kinnisasjale rajatud üksikelamu kasutusluba. See anti Tartu Linnavalitsuse 28.09.2023.a korraldusega nr 999 ja kanti ehitisregistrisse numbriga 2312371/05245. Kaebaja taotles kasutusloa tühistamist. Tartu Halduskohus jättis kaebuse 29.04.2025.a otsusega rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 03.02.2026.a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse ja kohtuotsused asjas jõustusid 31.03.2026.
4.3.Kaebaja tugines kohtuasjas 3-23-2409 esitatud kaebuses muuhulgas sellele, et VäikeKurvitsa tee X omapuhasti ei ole rajatud ehitusloal märgitud asukohta, heitvesi suunatakse Tüki kraavi, mis läbib kaebaja kinnisasja, kraav on mõnikord kuiv ja talvel jäätub, eeltoodu rikub kaebaja õigusi, kuna takistab kaebajal kaevu rajamist oma kinnisasjale ning võib põhjustada kaevuvee reostumist. Menetlusosalised vahetasid nendes küsimustes korduvalt ulatuslikke seisukohti. Tartu Halduskohus leidis 29.04.2025.a otsuses (p 29), et omapuhasti rajati iseseisva ehitusprojekti alusel ja võeti kasutusele eraldi kasutusteatisega ning seetõttu ei ole puhastiga seotud väited asjakohased vaidluses elamu kasutusloa üle. Kaebuse muutmine nii, et see hõlmab ka puhasti kasutusteatist, ei oleks võimalik, kuna kaebaja ei ole esitanud vastustajale taotlust järelevalve tegemiseks. Kohus leidis obiter dictum korras, et puhasti rajamisel on järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Puhasti asukoht Väike-Kurvitsa tee X kinnisasjal täidab kujale kehtestatud nõudeid. Eesvoolukraavist allavoolu ei asu ühtegi registreeritud
kaevu. Kaebaja ei ela Väike-Kurvitsa tee XX kinnisasjal. Omapuhasti rajamise VäikeKurvitsa tee X kinnisasjale on heaks kiitnud Põllumajandus- ja Toiduamet ehitusteatise, kasutusloa ja kasutusteatise menetlustes. Õige ei ole kaebaja väide, et kraavi, pinnasesse või mujale loodusesse juhitakse reovett. Tegemist on heitveega, s.o veega, mis on olnud kasutusel, on nõuetekohaselt puhastatud ja valmis juhtimiseks tagasi keskkonda. Määruse nr 611 § 8 lg 1 tuleneb, et heitvee juhtimine veekogusse, veejuhtmesse või kraavi on eelistatud lahenduseks võrreldes heitvee immutamisega pinnasesse. Praegusel juhul heitvee pinnasesse immutamist ei toimu, heitvesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi.
4.4.Kaebaja esitas kohtuasjas 3-23-2409 esialgse õiguskaitse taotluse keelata Väike-Kurvitsa tn X omapuhasti kasutamine viisil, et vesi suunatakse kanalisatsioonitoruga otse kraavi. Tartu Halduskohus jättis 03.11.2023.a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 29.12.2023.a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas, et ei ole alust arvata, et omapuhasti kasutamise tagajärjel oleks tekitatud kaebajale pöördumatut kahju. Omapuhasti kasutamine ei saa reostada kaevuvett, kuna kaeve lähiümbruses, s.h kaebaja kinnisasjal, ei ole. Kaebaja oma kinnisasjal ei ela. Omapuhasti kasutamise on heaks kiitnud Põllumajandus- ja Toiduamet. Kaebaja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid, et omapuhasti tehnoloogia ei ole reovee puhastamiseks kindel ja tekitab keskkonnariski. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ja lisas järgmist. Kaebaja ei ole tõendanud või usutavaks muutnud, et esineks reaalne kahjulike tagajärgede saabumise oht kaebaja kinnisasjale tulenevalt sellest, et Väike-Kurvitsa tee X kinnisasjale on rajatud omapuhasti, mille heitvesi juhitakse lõpuks isevoolselt Kohu-Kurvitsa eesvoolukraavi. Kaebaja saab tugineda üksnes tema enda õiguste rikkumisele. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema kinnisasjal on kaev. Kaebaja ei saa tugineda kaevu olemasolule Väike-Kurvitsa tee Z kinnisasjal. Vastustaja ja kolmandad isikud selgitasid ja tõendasid, et Väike-Kurvitsa tee X kinnisasjal tekkiv reovesi puhastatakse seal esmalt mehaaniliselt (septik), siis bioloogiliselt (biopuhasti) ning see läbib ka järelpuhastuse pinnasfiltris. Pinnasfiltrist kogutakse drenaažitorudega heitvesi kokkuvoolukaevu, kust heitvesi juhitakse isevoolselt KohuKurvitsa eesvoolu, keskmiselt tekib kinnisasjal üksnes 0,4 m3 heitvett ööpäevas. Seda illustreerib olukord, et kuivenduskraav, kuhu ulatub omapuhasti drenaažitoru, on kuiv. Seega ei ole kaebaja tõendanud oma väiteid, mille kohaselt jõuab kõnealusest omapuhastist kuivenduskraavi olulisel hulgal reovett või heitvett, mis põhjustab tema kinnisasjal reostust ja reostab ka tema joogivett. Samuti ei ole millegagi tõendatud kaebaja väide, et Väike-Kurvitsa tee X kinnisasjal tekkiva heitvee juhtimisega samal kinnisasjal asuvasse kraavi kaasneb kaebaja kinnisasjale olulisi kitsendusi juhul, kui sinna tahetakse puurkaevu või omapuhastit rajada. Mööda ei saa vaadata olukorrast, et Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas 29.04.2022 Väike-Kurvitsa tee X omapuhasti ehitusteatise ning 10.11.2023 üksikelamu kasutusloa ja omapuhasti kasutusteatise.
5.Vastustaja põhjendas 17.06.2025.a otsuses nr 21.3-2/KA-23-381 (dtl 15-16) järelevalve menetluse alustamata jätmist järgmiselt. Kaebaja taotles järelevalve tegemist põhjusel, et ehitusloast erinevasse kohta on rajatud omapuhasti, mis takistab kaebaja kinnisasjale soovitud salvkaevu rajada. Vastustajale ei ole esitatud taotlust kaebaja kinnisasjale joogivee salvkaevu rajamiseks, seega ei ole võimalik anda hinnangut ja kujundada seisukohta kavandatava salvkaevu sanitaarkaitsevööndi
Keskkonnaministri määrus 08.11.2019 nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“
paiknemise osas. Väike-Kurvitsa tee X ehitusloa aluseks olnud asendiplaanil kuvati vee- ja kanalisatsioonivarustuse põhimõtteline lahendus. Hoone püstitamise ehitusluba ei anna õigust kaevu ega omapuhasti rajamiseks. Ka Väike-Kurvitsa tee X püstitatud hoone asendiplaanil on märge, et omapuhasti rajamiseks taotletakse eraldi ehitusteatis. Hoonele ja biopuhastile on väljastatud kasutusluba ja kasutusteatis, mis tähendab, et ehitustööd on lõppenud ja ehitisi võib kasutada. Vastustaja hinnangul puudub alus järelevalvemenetluse alustamiseks, et peatada puhasti kasutamine. Väike-Kurvitsa tee X reovee käitlemisel on järgitud Tartu linna üldplaneeringu 2040+, veeseaduse (VeeS) ja selle rakendusaktide ning Tartu linna reovee ja kohtkäitluse eeskirja nõudeid, s.h omapuhasti kasutamise ja heitvee suublasse juhtimise osas. Kinnisasjal tekkiv reovesi puhastatakse mehaaniliselt (septik), bioloogiliselt (biopuhasti) ning see läbib järelpuhastuse pinnasfiltris. Tekib 0,4 m3 heitvett ööpäevas, puhastatud vesi juhitakse Tüki kraavi. Tüki kraavi puhul on tegemist vooluveekoguga ning maaparandussüsteemi KohuKurvitsa avatud eesvooluga. Kraav ei ole immutuskoht (heitvee pinnasesse juhtimise koht VeeS mõistes). Kaebaja viitab taotluses kehtivuse kaotanud õigusnormidele. Taotluse lisana esitatud foto "20240429 reostuskevadel" ei tõenda, et pildil esitatud kraavivesi on reostunud või et reostus pärineb Väike-Kurvitsa tee X kinnisasja heitveest. Kohtu seisukoht
6.Kohus tugineb asja lahendamisel kohtuasjade 3-21-2501 ja 3-23-2409 dokumentidele. Kohus ei võta kohtuasjade toimikuid praeguse asja juurde, kuna kohtuasjade pooled on samad, pooltel on toimikutele juurdepääs ning dokumentide kättesaadavus ja säilimine kohtute infosüsteemis on tagatud (HKMS § 56 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 275 lg 1).
7.Kaebus ei olnud selle esitamise ajal lubatav. Kaebaja tugines kohtuasjas 3-23-2409 samadele asjaoludele, millele kaebaja tugineb praeguses kohtuasjas. Kaebaja märkis apellatsioon-kaebuses, et see esitatakse omapuhasti ja heitvee immutamise osas, ning soovis täiendada kaebust nõudega alustada järelevalvemenetlust vastavalt kaebaja 29.05.2025.a taotlusele. Kaebaja taotles kassatsioonkaebuses kohtuasja tagasisaatmist esimese astme kohtule, et oleks võimalik läbi viia sisuline heitvee naaberkrundile suunamise ja immutamise õigusvastasuse arutamine, ehk täiendada kasutusloa kaebust ehitiste 221391120 ja 221391121 järelevalvemenetluse kohustamisnõude esitamisega või muul viisil, mis kohtule asja sisuliseks lahendamiseks sobib. Eeltoodu tähendab, et kaebaja esitas kohtuasjas 3-23-2409 muuhulgas käesolevas kohtuasjas esitatud nõuded ning et kuni kassatsiooniastmeni oli vaidluse all, kas need nõuded kuuluvad selles kohtuasjas lahendamisele. Sama nõue samal alusel oli esitatud kahes kohtuasjas, kaebus ei olnud lubatav ja kuulus tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel (kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses).
8.Kaebuse lubatavust hinnatakse reeglina kaebuse esitamise aja seisuga. Kuivõrd kohus ei ole kaebust tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel ning kohtuasja 3-23-2409 menetlus on praeguseks lõppenud, siis hindab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, kas kaebus oleks praegu lubatav.
9.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.Kaebaja toob tema õiguste riivena välja järgmised asjaolud: - heitvesi juhitakse Tüki kraavi, mis läbib ka kaebaja kinnisasja; - kuna kraavis toimub sisuliselt heitvee immutamine, siis rakendub kaevu rajamisel VeeS § 127 lg 1 tulenev 60 m laiune piirang ja kaebaja kinnisasjale ei saa rajada kaevu; - heitvesi reostab Väike-Kurvitsa tee Z kinnisasjal paiknevat kaevu. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Praeguses vaidluses puuduvad õigusnormid, mis võimaldaksid kaebajal esitada kaebuse muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg 2). See tähendab, et kaebaja ei saa tugineda asjaolule, et heitvesi võib mõjutada vee kvaliteeti Väike-Kurvitsa tee Z kinnisasjal paiknevas kaevus. Kaebaja ei ole selle kinnisasja omanik. Kaebaja toob kaebuses välja, et tal puudub subjektiivne õigus Väike-Kurvitsa tee Z kinnisasjal paikneva kaevu kasutamiseks.
11.Kohus hindab kaebaja õiguste võimalikku riivet ülejäänud osas väheintensiivseks. Vastustaja on kohtuasjas 3-23-2409 korduvalt ümber lükanud väite, et kaevu rajamine ei ole võimalik 60 m ulatuses Kohu-Kurvitsa maaparandussüsteemi kuuluvast Tüki kraavist, kuhu juhitakse Väike-Kurvitsa tee X omapuhasti heitvesi. Kohus nõustub sellega, et Tüki kraavi ei saa käsitleda alana, kus toimub heitvee immutamine pinnasesse. Keskkonnaportaali andmetel on Tüki kraav kokku 2 km pikk, läbib pärast kaebaja kinnisasja veel mitmeid kinnisasju ja suubub Ilmatsalu jõkke. Tegemist on suublaga VeeS § 19 tähenduses. Viidatud säte defineerib, et suubla on veekogu, veekogu osa või maapõue osa, kuhu juhitakse heitvett või saasteaineid. VeeS § 124 lg 3 alusel on heitvee suublasse juhtimise tingimuseks, et tegemist on bioloogiliselt puhastatud või süvapuhastatud reoveega. See tingimus on täidetud. Kui heitvesi juhitakse suublasse, siis ei ole tegemist ka heitvee juhtimisega külmunud pinnasele VeeS § 116 lg 1 tähenduses. Kohus ei pea usutavaks, et Väike-Kurvitsa tee X omapuhasti heitvesi põhjustab vee reostumist või jääkatte saastumist Tüki kraavis. Nagu eespool öeldud, puhastatakse reovesi kolmekordselt - mehaaniliselt, bioloogiliselt ning pinnasfiltris. Kraavi suubuv heitvesi ei saa mõjutada vee seisundit sel määral, et neid mõjusid saaks käsitleda kaebaja subjektiivsete õiguste riivena. Ka kaebaja ise kirjeldab kaebuses, et kraav on sügav, päikesevalguse eest varjatud ja ühtlase kaldega, mis tagab vee kiire äravoolu. Kohus märgib lisaks, et kaebaja kavatsused rajada oma kinnisasjale elamu või kaev on oletuslikud. Ehitisregistris ei ole kaebaja kinnisasjaga (katastritunnus 83101:004:0381) seotud ehitisi või dokumente. Ainsa reaalselt ehitamisele suunatud tegevusena on kohtuasjades nimetatud projekteerimistingimusi, mis kehtisid kuni 27.04.2022 (toimik 3-21-2501 dtl 305) ehk on juba ammu kehtivuse kaotanud. Samas kaebaja vaidlus naabritega kestab erinevates kohtuasjades alates 03.11.2021 (kaebuse esitamine kohtuasjas 3-21-2501).
12.Kohus peab kaebuse rahuldamist, s.o ehitus- või kasutusteatise aktsepteerimise õigusvastasuse tuvastamist ja vastustaja kohustamist tegema ehitusjärelevalvet seoses VäikeKurvitsa tee X kinnisasjale rajatud omapuhastiga, vähe tõenäoliseks. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kuid puudutatud isikul on õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalve algatamise
või meetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta (vt näiteks Riigikohtu 22.06.2026.a määrus asjas 3-25-511 p 22). Kohus ei näe põhjust teha etteheiteid määruse punktis 5 toodud vastustaja otsusele, millega vastustaja järelevalve alustamisest keeldus. Vastustaja on selle otsuse teinud kohastele asjaoludele tuginedes ning ei ole kaalutlusvigu teinud.
13.Kohus leidis kohtuasjas 3-23-2409, et omapuhasti on rajatud ja seda kasutatakse õiguspäraselt (vt määruse punkti 4.3 ja 4.4). Kohus nõustub nende põhjendustega ning lisab täiendavalt järgmist. Ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 alusel on vastustaja pädevuses järelevalve järgmises ulatuses: 1) ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; 3) ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 4) ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine. Kaebaja ei väida, et Väike-Kurvitsa tn X omapuhasti rajamise fakt või ehitusprojekt oleks vastuolus detailplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, projekteerimistingimuste või muude ehitise asukohast tulenevatele nõuetega EhS § 130 lg 2 p 1 tähenduses. Vastustajale on esitatud ehitus- ja kasutusteatis, vastustaja on need aktsepteerinud ning teatistel toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ehitist kasutatakse vastavalt selle otstarbele ehk puhastina. On vähe tõenäoline, et kohus peab põhjendatuks järelevalve läbiviimist EhS § 130 lg 2 alusel.
14.Kaebaja väitel oli 03.01.2024 ja 29.04.2024 vesi Tüki kraavis reostunud. VeeS § 250 lg 2 sätestab, et veeseaduses ja selle alusel kehtestatud keskkonnanõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Keskkonnaamet. Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevus piirdub VeeS § 250 lg 5 alusel sellega, et teha järelevalvet VeeS § 104 lg 7 alusel kehtestatud nõuete ehk oma halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja täitmise üle. Eeltoodu oli kaebajale teada enne kaebuse esitamist käesolevas kohtuasjas. Vastustaja selgitas kaebajale 31.03.2025.a avalduses kohtuasjas 3-23-2409 (toimiku 3-23-2409 dtl 174), et kui omapuhastis peaks olema reostus või tekitama reostust keskkonnale, siis riikliku järelevalve menetluse läbiviija on Keskkonnaamet.
15.Kohtule ei ole äratuntav, et praegusel juhul oleks tegemist VeeS § 104 lg 7 alusel kehtestatud nõuete ehk Tartu Linnavolikogu määruse „Tartu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ nõuete rikkumisega. S.h sätestab selle määruse § 4 lg 8, et kohtkäitlussüsteemi kaugus naaberkinnisasja piirist peab olema vähemalt 5 m ning naabrite kokkuleppel võib vahemaa olla lühem. Kaebaja väitel on omapuhasti kaugus piirist ligikaudu 16 m. Kui kaebaja väitel on vesi kraavis reostunud, siis on riikliku järelevalve tegemine Keskkonnaameti pädevuses.
16.Käesolevas asjas ei ole põhjendatud üleminek nõudele, et järelevalvet teeks Keskkonnaamet. Kaebaja ei tugine sellele, et ta on pöördunud Keskkonnaameti poole. Järelevalvet ei saa praegu teha 03.01.2024 ja 29.04.2024 tehtud fotode alusel. Üksnes fotodele tuginedes ei saa kindlaks teha reostuse esinemist, ammugi selle põhjust. Kohtule ei ole reostuse olemasolu esitatud fotodelt ka äratuntav. Kui kaebaja tulevikus märkab Tüki kraavis reostust, siis tuleks kaebajal viivitamata pöörduda Keskkonnaameti poole, et erapooletu pädev asutus saaks olukorra fikseerida, s.h võtta proovid samal ajal nii veekogust kui ka omapuhastist väljuvast heitveest. Ainult sel viisil on võimalik välja selgitada, kas reostus esineb ja kui esineb, siis mis on selle põhjuseks.
17.Tuvastamisnõude tagastamine on võimalik ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et ehitus- ja kasutusteatise puhul on kohane õiguskaitsevahend kohustamiskaebus riikliku järelevalve tegemiseks EhS § 130 lg 2 alusel. Kohustamisnõue on tõhusam nõue, mille esitamine välistab tuvastamisnõude esitamise.
18.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse tervikuna. Proportsionaalne ja põhjendatud ei ole läbi viia veel ühte kohtuvaidlust kaebaja ja vastustaja vahel naabrite osalusel, s.h arvestades, et kaebaja põhilist muret ehk väidetavat reostuse esinemist see menetlus ei kõrvaldaks. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 108 lg 4 alusel jäävad kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele.
19.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.