X. X kaebus Pärnu Linnavalitsuse 11.07.2025 korralduse nr 484 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja Eva Kruuse Kolmas isik – Ülejõe Arendused OÜ (registrikood 14046394), volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Lepp
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 3537,50 eurot. Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda.
3.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.09.2026 a.
Pärnu Linnavolikogu 17.09.2009 otsusega nr 65 kehtestati Pärnu linnas Metsa tn 20, 20a, 20b, 22, 22a, 22b ja 24 kinnistute detailplaneering (dtl 98 jj), millega liideti olemasolevate väikeelamumaa kinnistud ja tänavamaa kinnistu üheks 100% korruselamumaa sihtotstarbega krundiks ning määrati ehitusõigus. Krundile on lubatud ehitada üks hoone. Planeeringuga määratud hoonestusala on paigutatud L-tähe kujuliselt krundi idanurka. Metsa tänava suunaga ristuv maapealne ehitusmaht võib olla kuni 5-korruseline. Hoone lubatud suurim kõrgus olemasolevast ümbritsevast keskmisest maapinnast on kolmekorruselisel ehitusmahul 12 m ja viiekorruselisel ehitusmahul 17 m. Metsa tänava ääres on välja kujunenud 4-5 korruseliste (valdavalt 5-korruseliste) korterelamutega hoonestatud piirkond. Parkimiskohad eraldatakse Riia mnt äärsete kruntide õuedest haljasriba, väikesekasvuliste puude ning madala plankaiaga vms. Kinnistu kvartalisiseste piiride äärde, liiklusala serva on planeeritud väiksema kasvukõrgusega lehtpuuvormid (kasvukõrgus kuni 5m). Planeeringulahenduse hindamiseks on koostatud linnaehituslik analüüs, mille tulemustest on näha, et planeeritud mahus hoonestuse rajamisel naaberkinnistute insolatsioon ei halvene ja naaberkruntide varjamine on vähene ning ebaolulise ulatusega. Pärnu Linnavalitsuse 11.07.2025 korraldusega nr 484 (dtl 5-8) anti ehitusluba Metsa tn 20, Pärnu linn; kinnistule korterelamu püstitamiseks, koos ehitise teenindamiseks vajaliku veetorustiku, 1(10)
reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, side- ja elektrivarustuse rajamiseks. Loale on seatud kõrvaltingimusena, et enne ehitustegevuse algust tuleb seada juurdepääsuservituut Pärni linna kasuks sademeveetorustikule, sh Metsa tänava poolt kinnistute Riia mnt 161a, 161b, 163, 165, 167 sademeveetorustiku teenindamiseks. Põhjendused: - On selgitatud detailplaneeringuga määratud ehitusõigust, haljastuse põhimõtteid ning parkimiskorraldust. Tiheasutusalal on elukorralduse ja privaatsuse kadu paratamatu. Kavandatav korterelamu asub detailplaneeringus näidatud hoonestusalas, selle maht, kõrgus ja korruselisus ning tehnovõrkude lahendus vastab planeeringule. - Arendaja kinnitas, et ehitamisel on kavas kasutada kõige vähem häirivaid kaasaegseid tehnoloogiaid. - 16.06.2025 esitati täiendatud ehitusprojekt ning ette on nähtud kinnistu Riia mnt poolsele piirile sadevete torustiku lisaharu rajamine Riia mnt 161a, 161b, 163, 165, 167, 169 kinnistute sadevete vastu võtmiseks, milleks seatakse juurdepääsuservituudid. - Analüüsi järgi ei küündi kavandatav Metsa tn 20 korterelamu tekitatav vari Riia mnt ääres paiknevate naaberkinnistute eluhooneteni.
2.X. X esitas 11.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 11.07.2025 korralduse nr 484 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.Pärnu Maavalitsuse 14.01.2009. a korraldusega nr 2.1-6/1581/08 lepiti kokku, et Metsa tn 20 detailplaneeringuga nähakse ette planeeritava ala Riia mnt poolsel piiril sadevete vastuvõtmise võimalus mh Riia mnt 161b kinnistult, mis on kaebaja elukoht. Kaebajal puudub õiguskindlus, kuna 11.07.2025 korraldusega nr 484 nähti ette üksnes võimalus sadevete torustiku lisaharu rajamiseks. Ilma sadevee probleemi lahendamiseta esineb suur võimalus, et kogunevad sadeveed hakkavad kahjustama Riia mnt 161b kinnistul asuva hoone vundamenti ning põhjustama palkide mädanemist.
2.Praegu asuvad liitumiskaevud Metsa 20 kinnistul ning kaebajal puudub sinna ligipääs. Liitumiskaevud peavad olema Riia mnt 161b ja Metsa 20 kinnistu piiril, et kaebajal oleks võimalik kanalisatsioonilahendusega liituda, lisaks on asukoht oluline ka seetõttu, et selle Metsa 20 kinnistule rajamisel tekivad kaebajale tulevikus ettenägematud lisakulud. Kaebajale jääb arusaamatuks, kas Riia mnt 161b kinnistul on plaanis ehitustööd, mille käigus kanalisatsioonitoru likvideeritakse ning kuidas see omakorda kaebaja eluaset mõjutab (dtl 61-62). Kaebajat ei ole teavitatud olemasoleva torustiku ühendamisest uue ühissademeveekanalisatsiooniga (dtl 482). Kuni kaebaja ei saa veenduda selles, et liitumispunkt on tõesti piiril, ei usu ta seda (dtl 486).
3.Planeeringuga nähakse ette Metsa 20 ja Riia mnt 161b vahele kõrghaljastus, mis hakkab varjama kaebaja kinnistul olevat haljastust valguse eest ning tekitab kaebajale lisakoormust kinnistule langeva prahi iga-aastase koristamise näol (dtl 4, 62). Kinnistute vahel olev kõrghaljastus muudab pimeda talvise perioodi veel pimedamaks ning kaebajal tekib kulu, kuna peab ümber kujundama enda aia haljastuse. Varem ei ole olnud kõrvalkinnistul nii kõrget haljastust (dtl 482).
4.XXX peab tellima ekspertiisi, mis võimaldab määratleda Metsa 20 kinnistu naaberkinnistutele tekkida võivad kahjud nii müra- kui ka valgusreostuse, samuti kogunevate sadevete näol. Ekspertiis on vajalik ehitusega kaasnevate mõjude hindamiseks ehk ehitamisel kasutatava rasketehnika kasutamisel tekkiva vibratsiooni mõju Riia mnt-l asuvatele hoonetele ning Riia mnt 161b aia taha rajatava parklaga kaasneva müra ning heitgaaside eraldumise osas (dtl 63). 24.07.2026 teatas kaebaja, et vibratsiooni ja müra osas sai asi lahendatud, kuna ehitaja muutis tehnoloogiat ning selle osas enam kaebusi ei ole (dtl 482).
5.Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt oleks ebaõiglane, kuna kaebaja ei soovinud tema kaasamist menetlusse (dtl 499).
3.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata:
1.Korraldus ja ehitusprojekt on kooskõlas detailplaneeringuga. Sadevee probleem on projektis lahendatud ja õiguslikult tagatud. Detailplaneeringu seletuskiri ja ehitusprojekt näevad ette Riia 2(10)
mnt poolsel piiril sadevete torustiku lisaharu rajamise Riia mnt 161a, 161b jne kinnistute sadevete vastuvõtmiseks. Sadeveetorustikule on seatud servituut Pärnu linna kasuks (dtl 92).
2.Haljastus vastab detailplaneeringule ning haldusakti andmisel ei ületatud kaalutlusõigust. Insolatsioon on tagatud ja riive ei ole talvisel perioodil ülemäärane. Insolatsioonianalüüs kinnitab, et kavandatav hoone ega haljastus ei tekita perioodil 22. aprill kuni 22. august ülemäärast varju kaebaja eluhoonele. Arvestades, et Riia mnt 161b asub tiheasustusalal ning sellega seotud eripära, ei saa haljastuse põhjustatud lehe- ja oksaprahi koristamise koormust pidada ülemääraseks riiveks.
3.Ekspertiisi tellimise kohustus vibratsiooni ja valgusreostuse mõju hindamiseks puudub. Insolatsioonianalüüsile tuginemine on piisav tõendamaks, et ehitis ei tekita naabruses ülemäärast valgusreostust. Kui ehitustööde käigus tekib kaebajat ülemäära häiriv müra või vibratsioon, on tegemist ehitusjärelevalve või Terviseameti pädevusse kuuluva rikkumisega, mitte ehitusloa kehtetuse alusega (dtl 93). Metsa tänava piirkonna geoloogiline aluspind on stabiilne (dtl 295).
4.AS Pärni Vesi ja vastustaja leiavad, et Riia mnt 161b sademevesi on ajalooliselt juhitud läbi Metsa tn 20 kinnistu Metsa tänavale. Liitumispunktiks oli kaev nr 102. Arendustööde käigus muudeti torustiku paiknemist ehk Riia mnt poolsemasse serva rajati uued liitumisvõimalused ning ühendati ümber olemasolev sademeveeühendus Riia mnt 161b. Praeguse seisuga on liitumispunktiks Riia mnt 161b kinnistu piiril asuv kaev nr 32. Kaebaja ei ole eraldiseisvalt sõlminud kirjalikku liitumislepingut, kuid kaebaja kinnistu torustik on ühendatud uue ühissademeveekanalisatsiooniga ning teenuse osutamine on tagatud. Riia mnt 161b kinnitu ei pea tasuma liitumistasu juba teostatud töö eest, mille käigus ühendati ringi sademeveeühendus. Kaebaja hallata on sademeveetorustik liitumispunktist suunaga Riia mnt 161b kinnistu poole. Liitumispunkti kaev ja sealt Metsa tänava poole jääv torustik kuulub AS-ile Pärnu Vesi. Riia mnt 161b kinnistule jääb 0,7 m torustikku ning ummistuse likvideerimine on võimalik mõlemalt poolt (dtl 372-373).
4.Kolmas isik palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata:
1.Ehitusluba ei ole puudulik (dtl 175). Kolmas isik on nõustunud sadeveekanalisatsiooni rajama ehk sellega seoses puudub kaebaja huvide riive. Kolmas isik on esitanud Metsa tn 20 ehitusloa taotlemise raames vastava sadevee torustiku projekti ning ehitusloaga on antud luba selle lahenduse realiseerimiseks. Kolmas isik on sõlminud vastustajaga isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. Samuti on kolmas isik sõlminud AS-iga Pärnu Vesi liitumislepingu, millega on liidetud Metsa 20 kinnistule ka kaebaja kinnistu jaoks rajatav sadeveetorustik ühiskanalisatsiooniga. Kaebaja saab kokkuleppel vastustajaga ja AS-iga Pärnu Vesi vastava torustikuga liituda (dtl 175).
2.17.02.2026 teatas kolmas isik, et kanalisatsioonitorustik on faktiliselt välja ehitatud nii, nagu AS Pärnu Vesi seda soovis. Kaebaja kinnistu on torustikuga ühendatud. Sadeveetorustikku ei pidanud rajama vahetult kaebaja kinnistu piirini, kuna sellist kohustust ei näe ette detailplaneering, Metsa tn 20 ehitusluba ega ka seadus (dtl 282-283).
3.Kõrghaljastus on detailplaneeringu kohane lahendus. Ehitusloa aluseks olevast projektist nähtub, et Kaebaja kinnistu piiri lähedale rajatava nn kõrghaljastuse moodustavad erinevat liiki põõsad, mis ei ole nii kõrged, et need saaks tekitada kaebaja kinnistule mistahes märkimisväärset varju või tuua kaasa muid olulisi mõjutusi. Uusi suuri puid kolmas isik kaebaja kinnistu piirile ei istuta, ainus suurem puu on seal juba täna olemas (dtl 176).
4.Ekspertiisi tegemise vajadus puudub. Tegemist on tavalise korterelamu projektiga. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid selgitusi, kuidas ehitusprojekti lahendusi arvestades saavad tema hooned tõenäoliselt ehituse ajal kahjustada. Kaebaja nõue teostada ekspertiis seoses parkla kasutamisega kaasneva müraga ja heitgaasidega on samuti alusetu. 30 parkimiskohaga parkla on täiesti tavapärane ning ei ole alust eeldada, et sellega kaasnevad ülemäärased mõjud, mida peaks ekspertiisiga hindama. Lisaks vastab ehituloa kohane parkimiskohtade lahendus detailplaneeringule (dtl 176).
5.Metsa tn 20 hoone projekt on koostatud kohalikke maapinna tingimusi arvestades eriala ekspertide poolt. Ei ole alust arvata, et Metsa tn 20 hoone puhul ei oleks piirkonna ehitusgeoloogiat piisavalt arvestatud ja seega võiks Metsa tn 20 hoone ehitusprojektis ja ehitusloas olevad lahendused kujutada kellelegi mingit ohtu (dtl 282). 3(10)
6.Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, nagu oleks ehituse käigus mingit tehnoloogiat muudetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus lõpetas 09.01.2026 määrusega menetluse Pärnu Linnavolikogu 17.09.2009 otsuse nr 65 tühistamise nõudes, kuivõrd kaebus oli esitatud kaebetähtaega ületades. Seega jätab kohus tähelepanuta väited, mis puudutavad Pärnu Linnavolikogu 17.09.2009 otsust nr 65 ehk detailplaneeringu kehtestamist.
6.Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga (EhS § 12 lg 2). Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele (EhS § 42 lg 1). Ehitusloa vaidlustamise raames tuleb kontrollida, kas ehitusluba on kooskõlas planeeringuga, kas planeeringuga jäetud otsustusruumi raames on piisavalt arvestatud isiku huvidega ning kas on rakendatud võimalikke leevendusmeetmeid (Riigikohtu 12.12.2017 määruse nr 3-17-981 p 14). Samas peab naaber taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (Riigikohtu 26.11.2002 otsuse nr 3-3-1-64-02 p 17). Lisaks tuleneb ka kinnistu omanikule subjektiivne õigus sellele, et ta saab ehitustegevuse kavandamisel lähtuda detailplaneeringust kindlaksmääratust ning sellest ei kalduta ilma kaalukate põhjusteta, vajadusel asjakohast menetluskorda järgides (nt projekteerimistingimusi väljastades EhS § 27 alusel) kõrvale. Detailplaneeringu menetluse käigus toimub lähipiirkonna elanike ja kinnistuomanike huvide kaalumine ja tasakaalu leidmine. Seega ei ole ehitusloa menetluse käigus võimalik enam vaidlustada küsimusi, mis on detailplaneeringus piisava täpsusega kindlaks määratud.
7.Haljastus
7.1.Kaebaja leiab, et kõrvalkinnistule rajatava haljastusega hakatakse ülemäära varjama kaebaja kinnistul olevat haljastust ning kaebajale tekib lisakoormus tema kinnistule langeva prahi näol. Kohus on varem kaebajale selgitanud, et on võtnud asja juurde ka ehitusprojekti lisaks oleva haljastuse inventuuri (dtl 380 jj), millest tulenevalt asusid ka varem kaebaja kinnistu piiri lähedal harilik tamm (puu nr 17), rabe remmelgas (kõrgus 5 meetrit, puu nr 19) ning viljapuude rühm (kõrgusega 4-5 meetrit, puud nr 27) (dtl 393). Ehitusprojekti haljastuse plaani (dtl 20) kohaselt on kaebaja ja Metsa 20 kinnistute piirile kavandatud põõsad, st lodjap. põisenelad ja lumimarjad, üks must lepp lõunapoolses nurgas ning säilitatakse olemasolev tammepuu (puu nr 17). Vastustaja poolt haldusmenetluse käigus antud selgituste kohaselt on põõsaste kõrgus 1-2 meetrit ja musta lepa kõrgus 5 meetrit (dtl 160). Seega ei rajata kahe kinnistu piirile kõrghaljastust, millest saaks kaebaja kinnistule tekkida varasemate puudega võrreldes pikem vari või rohkem langevaid lehti.
7.2.Kohus on juba varem kohtuasja juurde võtnud ka insolatsioonianalüüsi (dtl 31 jj), mille kohaselt Metsa 20 elamu tekitatav vari ei küündi Riia mnt äärsete eluhooneteni. Kaebaja kinnistule langeb vari vähesel määral 22. aprillil kell 15; 22. juunil kell 18 vähesel määral haljastusest tulenevalt ning 22. augustil kell 12 minimaalne vari piiri-äärsest haljastusest ja kell 15 vähesel määral (samas). Samas analüüsis on jälgitav ka põõsastiku tekitatav vari, mida ei saa tiheasustuses pidada mingis osas ülemääraseks. Samale analüüsile on tuginetud ka vaidlustatud korralduses (dtl 6) ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega põhistusi, mille alusel saaks kahelda analüüsi õigsuses. Vastustaja on ka toonud üldtuntud asjaoluna, et haljastuse lehtede puudumine talveperioodil vähendab varju tekitavat mõju veelgi (dtl 93).
4(10)
7.3.Kaebaja on samas pidanud ka võimalikuks, et Metsa tn 20 parklaga kaasnevad ülemäärased heitgaasid ja müra. Parkimiskohtade põhimõtteline asukoht Metsa tänavalt vaadates Metsa tn 20 maja taga on otsustatud juba detailplaneeringuga (vt heakorrastus-, haljastus- ja liiklusskeem, dtl 409), millest nähtub sama parklakohtade paigutus, mis on ehitusprojektis (dtl 20). Ka DP kehtestamise korralduses on toodud, et parkimiskohad eraldatakse Riia mnt äärsete kruntide õuedest haljasriba, väikesekasvuliste puude ning madala plankaiaga vms (dtl 100). Kaebaja väidetest samas ei tulene, et ta sooviks või tema õiguste kaitsele aitaks paremini kaasa see, kui kavandatav haljastus oleks kõrgem või asendatud plankaiaga. Siinkohal on kaebaja väited vastuolulised – ühelt poolt ei soovi ta varasema haljastusega sama kõrget uut haljastust, sest sellest tekivad varjud; teiselt poolt ei ole ta nõus ka parkimiskohtade osas ettenähtud leevendusmeetmetega. Kohus järeldab siinkohal kaebaja väidetest kogumis, et kaebaja eelistaks seni olnud olukorra jätkumist ning seda, et Metsa tn 20 kinnistut ei hoonestataks. Neid väiteid on juba käsitletud detailplaneeringu kehtestamisel, kus on leitud, et tegemist on valdavalt korterelamute piirkonnaga (dtl 98). Kortermajad domineerivad vaadeldaval alal mahuliselt ja moodustavad üldjoontes väheste erisustega tervikliku keskkonna. Planeeritavate kruntide ja neid teenindava transpordimaa kinnistu liitmine üheks korrus-elamumaa kinnistuks on kooskõlas piirkonna juhtiva sihtotstarbe ja valitsevate arengusuundadega (samas). Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud, et tegemist on väljakujunenud elurajooni ühe mahajäetud ala hoonestamisega piirkonnale iseloomulikul viisil. Selline elukeskkond ei erine piirkonnale tavapärasest elukorraldusest intensiivsuse ega privaatsuse poolest. Metsa tn 20 kinnistu piirile rajatav piire koos heki ja kuni 5 meetri kõrguseks kasvavate puudega leevendab eeldavat häirimist (dtl 116). Kaebaja on ka kaebuses möönnud, et kõrghaljastus on määratud detailplaneeringuga (dtl 3-4), mistõttu ei ole tegemist enam ehitusloa raames otsustatud leevendusmeetmega. Ka ehitusloa andmise korralduses on põhjendatud, et linnaruumis ja tiheasustusalal elamisel on paratamatus teatava privaatsuse vähenemine. See tähendab, et olukorras, kus naaberkinnistud asuvad lähestikku moodustades tiheasustusala, ei ole mõistlike lahendustega võimalik saavutada absoluutset privaatsust. Samuti ei ole privaatsuse vähenemine käesoleval juhul ülemäära suur (dtl 7). Kaebaja ei ole põhjendanud ning kohtule ei nähtu ka asja materjalidest, et kaebajal oleks avalik-õiguslik kohtulikult kaitstav huvi tiheasustuses tavapäraste mõjude tõrjumiseks või keelamiseks. Täiendavalt tuleb arvestada ka sellega, et Metsa tn 20 eeldatavad tulevased elanikud ei ole ka tõenäoliselt huvitatud ülemäärase müra või heitgaaside tekitamisest, sj kuna nende enda eluhoone asub parkimiskohtadele lähemal kui kaebaja kodu. Samuti sätestab LS § 13 lg 5, et õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit. Sõidukite liikumine toimub ühesuunaliselt ümber maja (dtl 137). Kohus leiab, et vaikimisi ei saa eeldada elanike soovi seadust ja oma elukeskkonda rikkuda.
8.Ekspertiis Kaebaja on taotlenud vastustaja kohustamist, tellimaks ekspertiis müra- ja valgusreostuse, samuti kogunevate sadevete tõttu tekkivate kahjude määratlemiseks. Kaebaja leiab, et ekspertiis on vajalik ehitusega kaasnevate mõjude hindamiseks: - ehitamisel kasutatava rasketehnika kasutamisel tekkiva vibratsiooni mõju Riia mnt-l asuvatele hoonetele; - Riia mnt 161b aia taha rajatava parklaga kaasnev müra Riia mnt 161b omanikule. Parklakohti on kokku ca 30, mis tekitab olulise liikluse ning sellega kaasneb müra ja heitgaaside eraldumine.
8.1.Kaebaja on 24.07.2026 avaldanud, et vibratsiooni ja müra osas tal enam kaebusi ei ole (dtl 482). Seetõttu ei käsitle kohus ka kaebaja vastavaid põhjendusi. 5(10)
Kohtu küsimusele, miks tuleks ekspertiis teha sadevete osas, kui see küsimus on juba eraldi projektiga lahendatud (dtl 42), kaebaja ei vastanud (dtl 62-63). Olukorras, kus ehitusprojekti osaks on eraldi sademeveetorustiku projekt (dtl 13 jj), on vastustaja seega ette näinud sademevee kogumise ja ärajuhtimise lahenduse. Sellisel juhul puudub vajadus teha ekspertiis kogunevate sadevete tõttu tekkivate kahjude määramiseks, sest ehitusprojekti kohaselt juhitakse sadevesi ära.
8.2.Ekspertiisi tegemise võib sätestada ehitusloa kõrvaltingimusena (EhS § 42 lg 3 p 6). Metsa 20 tn ehitusloas sellist tingimust seatud ei ole. Küll aga ei ole vastustajal ehitusloast sõltumatut kohustust ehitusekspertiisi määramiseks, vaid see küsimus oli võimalik otsustada ehitusloa andmisel. EhS § 14 lg 3 kohaselt tehakse enne ehitamist ekspertiis juhul, kui kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga ehk tegemist ei ole igakordselt ehitusloa andmisel nõutava tegevusega. Kaebaja ei ole põhjendanud sellist keerukust või suuremat ohupotentsiaali. Kaebaja on põhjendanud ekspertiisi vajadust sellega, et selgitataks välja Metsa tn 20 hoonest tekkiv valgusreostus, samuti parklaga kaasnevad mõjud. Tegemist on sisuliselt küsimustega, mida lahendati juba detailplaneeringu käigus, st kas vaidlusalust kinnistut võib hoonestada, kas sellele võib ehitada kortermaja, kui suur on see kortermaja, kus paiknevad parkimiskohad ja millised on parkimiskohtade osas ette nähtu leevendusmeetmed. Need vastused on detailplaneeringuga ammendavalt määratletud, sh hoone suurus, parkimiskohtade asukoht ja leevendusmeetmed. Detailplaneeringus ei ole jäetud sedavõrd avarat kaalutlusruumi leevendusmeetmete valikul, et vastustajal tuleks läbi viia eraldi mõjude hindamine. Võimalik valgusreostus kaasneb nimelt sellega, et naaberkinnistule hoone üldse ehitatakse ning selle hoone asukohaga. Need küsimused on otsustatud detailplaneeringuga ning kaebajal ei ole enam võimalik tõrjuda seda, et naaberkinnistu hoonestamine on võimalik. Kaebaja võib olla harjunud, et naaberkinnistu on hoonestamata, kuid see ei loo võimalust naaberkinnistu hoonestamist keelata viisil, mis on samas piirkonnas tavapärane, eriti kui seda näeb juba ette ka detailplaneering. Kohus kordab eeltoodut, et tegemist on tiheasustusega, kus hoonestatakse mahajäetud ala piirkonnale iseloomulikul viisil. Detailplaneeringu seletuskirjas on ka toodud, et tegemist oli poolenisti hüljatud ja räämas barakkide alaga ning korterelamuga hoonestamine aitab ala heakorrastada, sh vähendada kuritegevuse riske. Kuriteohirmu vähendav mõju on sellele, kui piirkond on kasutusel ööpäeva- ja aastaringselt (dtl 124). Kaebaja ei ole vähemalt eluliselt usutavalt põhistanud, et naabermajast tuleneks suurem mõju kaebajale, kui on samas piirkonnas elukondlikult tavapärane. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vastustajal kohustust tellida ekspertiisi ning ehitusluba ei olnud ehitusekspertiisi kohustuse määramata jätmise tõttu õigusvastane.
9.Sadevee kanalisatsioon
9.1.Kaebaja on siinses asjas korduvalt viidanud Pärnu Maavalitsuse 14.01.2009 korraldusele nr 2.16/1581/08, millega olevat väidetavalt kokku lepitud, et Metsa tn 20 detailplaneeringuga nähakse ette sadevete vastuvõtmise võimalus mh kaebaja elukohaks olevalt kinnistult. Vastustaja on selgitanud, et tal ei ole seda korraldust (dtl 92). Kaebaja ei ole samuti seda korraldust kohtule esitanud (dtl 60-61), kuigi kohus on seda küsinud. Kohus ei ole pidanud vajalikuks ka ise vastavat dokumenti välja nõuda maavalitsuse dokumentide arhiivi haldajalt vm isikult. Arvestades detailplaneeringu menetluse läbiviimise aega, sai tegemist olla Plans v.r. §-s 23 ettenähtud järelevalvega planeeringute koostamise üle. Pärnu Maavanema 26.06.2009 kirjaga nr 2.1-6/08/1581 (dtl 96-97) on detailplaneering heaks kiidetud. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 6.3 on toodud, et planeeritava ala Riia mnt poolsel piiril on võimalik piiriga 6(10)
rööbiti sadevete torustiku lisaharu rajamine, mis annab täiendava võimaluse Riia mnt 161b sadevete vastuvõtmiseks. Sadeveeetorustikule tuleb seada servituut (dtl 119). Vaidlustatud korralduses, millega ehitusluba anti, on toodud, et 16.06.2025 esitati täiendatud ehitusprojekt ning ette on nähtud kinnistu Riia mnt poolsele piirile sadevete torustiku lisaharu rajamine Riia mnt 161a, 161b, 163, 165, 167, 169 kinnistute sadevete vastu võtmiseks. AS Pärnu Vesi 21.03.2025 seisukoha nr 25079800 kohaselt tuleb Pärnu linnal seada juurdepääsuservituut ligipääsuga Metsa tänava poolt kinnistute Riia mnt 161a, 161b, 163, 165, 167 juurde (dtl 6). Sama projekt on kohtu poolt ka kohtuasja juurde võetud 14.08.2025 määrusega (dtl 13-18). Seega on kaebaja kinnistult sadevee ärajuhtimine ehitusprojekti ja ehitusloa osaks, milles ehitamine toimub Metsa tn 20 kinnistul.
9.2.Kaebaja tugineb sellele, et tal ei ole õiguskindlust, et selline torustik reaalselt välja ehitataks. Kohus selgitab, et olemuslikult on nii detailplaneering kui ka ehitusluba õiguslikud load kinnistu arendamiseks. Üksnes erandjuhul pannakse isikule või võtab vastustaja ise kohustuse, et kinnistu tuleb tervikuna välja ehitada. Sellisel juhul võib see tingimus sisalduda mõne tehnilise lahenduse osas ehitusloas kõrvaltingimusena või siis on selline kohustus pandud või võetud eraldi haldusakti või halduslepinguga. Seega juhul, kui arendaja ei asu detailplaneeringu ega ehitusloa alusel ehitama, ei ehitata valmis ka projekti osaks olevat sadeveekanalisatsiooni lahendust. Küsimus, kas sadeveekanalisatsioon tulnuks valmis ehitada siin vaidlustatud ehitusloast sõltumata, ei ole siinse kohtumenetluse esemeks. Kaebaja ei ole konkreetsete küsimustega, millal ehitis, sh sadeveekanalisatsioon, valmib, pöördunud ka vahetult ehitusloa andmise eel ja järel selgituste saamiseks vastustaja poole (dtl 9-11). Siinsel juhul on Riia mnt 161B, 163, 165, 167 sademeveetorustiku projekt osa projektist, millele on antud ehitusluba. Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid (EhS § 12 lg 1). Asjaolu, et kaebaja mingil põhjusel ei usu, et ehitusprojekti järgitaks, ei muuda ehitusprojekti alusel antud ehitusluba õigusvastaseks. Vaidlustatud korraldus ehitusloa andmise kohta ei sätesta ka seda, et sadevete torustik rajataks üksnes võimalusel (dtl 6). Sealjuures kontrollitakse ehitise vastavust ehitusloale ja seega ka selle aluseks olevale ehitusprojektile kasutusloa andmise menetluses (EhS § 54 lg 1). Pädev asutus keeldub kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta ehitusloale ega detailplaneeringule (EhS § 55 p 3). Kaebaja ei ole täpsustanud ega välja toonud, mis on vaidlustatud haldusaktist (ehitusloast) õigusvastaselt puudu nii, et kaebaja õigused jäävad tagamata.
9.3.Kaebaja üheks murekohaks näib olevat liitumispunkti asukoht, sj kuna detailplaneeringu seletuskirjas on kasutatud sõna „piiril“ (dtl 119). Vaidlustatud korralduses on tuginetud ÜVVKS § 5 lg-le 3, mille kohaselt määratakse liitumispunkt nii, et see ei tooks tarbimiskoha omanikule ega vee-ettevõtjale kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ning tagaks vee-ettevõtjale vaba juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele. Liitumispunkti määrab vee-ettevõtja selliselt, et see asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri (lg 2). Vastustaja on ka selgitanud, et liitumispunkti kaev asub 0,7 meetri ulatuses naaberkinnistul (dtl 368-369) ning selle hooldamine osas, mis võiks olla kaebaja ülesanne, on võimalik nii liitumiskaevust (kaev nr 32) kui ka kaebaja kinnistul olevast kaevust (kaev nr 33, dtl 370). Seega näevad kehtiva ÜVVKS § 5 lg-d 2 ja 3 ette, et vee-ettevõtjal peab olema rajatistele vaba juurdepääs, mille tõttu võib liitumispunkt olla kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Tegemist on detailplaneeringu üldistusastest arvestades ikkagi piiril asuva liitumispunktiga. Ka juhul, kui lugeda liitumiskaevu asukohta piirilt eemal 0,7 meetri võrra kõrvalekaldeks detailplaneeringust, ei ole kaebaja toonud välja, kuidas see teda ülemäära koormab ÜVVKS § 5 lg 3 7(10)
mõttes. Kuna liitumiskaev asub Metsa tn 20 kinnistul ja selle teenindamiseks on ette nähtud ka veeettevõtja kasuks juurdepääsuservituudi seadmine (vaidlustatud korralduse p 1.1, dtl 7), siis puudub kaebajal ka põhjendatud huvi selleks, et takistada vee-ettevõtjal vaba juurdepääsu liitumiskaevule nii, et kaev asuks piiril ning vee-ettevõtja peaks kaevu igakordseks hooldamiseks või muul viisil käitamiseks taotlema kaebaja kui kinnistu omaniku nõusolekut. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, millised tulevikus ettenägematud lisakulud kaebajale seetõttu kaasnevad, et liitumiskaev asub 0,7 meetri ulatuses naaberkinnistul, sh kui kaebajal on võimalik sama haru hooldada ka oma kinnistul asuva kaevu nr 33 kaudu (dtl 370 ja 369). Ehitusprojekti ega ehitusloaga ei ole ette nähtud ehitustööde tegemist kaebaja kinnistul. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks kaebaja kahtlus, et Riia mnt 161b kinnistul võivad olla plaanis ehitustööd, mille käigus kanalisatsioonitoru likvideeritakse (dtl 61-62). Kaebaja on selgitanud ka, et ta ei saa usaldada üksnes paberil olevat kinnitust (dtl 486). Käesoleva vaidluse esemeks ongi aga üksnes ehitusluba ise, mille alusel asutakse ehitama (kuigi ehitised võivad olla kohtumenetluse ajal valminud). Ehitusloa õiguspärasuse kontrolli raames ei saa kohus asuda lõplikult kontrollima, milline on valmis ehitis.
9.4.Siinne vaidlus saab puudutada üksnes kolmandale isikule antud ehitusluba ja seega kolmanda isiku kinnistul toimuvat ehitamist. Siinse asja raames ei lahendata kaebaja võimalikke tekkinud või tekkida võivaid erimeelsusi vee-ettevõtjaga. Samas nähtub vastustaja vastusest kohtunõudele (dtl 367 jj) veel järgnev: - Kaebajaga ei ole sõlmitud eraldiseisvat kirjalikku sademeveekanalisatsiooniga liitumise lepingut, kuid kaebaja kinnistu olemasolev torustik on ühendatud uue ühissademeveekanalisatsiooniga ning teenuse osutamine on tagatud. - Riia mnt 161b sademevesi on ajalooliselt juhitud läbi Metsa tn 20 kinnistu Metsa tänavale. Metsa tn 20 arendustööde käigus muudeti seal asuva torustiku paiknemist – kinnistu Riia mnt poolsemasse serva rajati uued liitumisvõimalused ning ühendati ümber olemasolev sademeveeühendus Riia mnt 161b (vt joonis dtl 370, millel likvideeritud torustik on märgitud halli värviga). - Varem oli liitumispunktiks kaev nr 102, mis asub Metsa tänaval (dtl 370). Arenduse käigus toodi liitumiskaev kaebaja kinnistu piiri lähedale (kaev nr 32). - Riia mnt 161b kinnistu omanik ei pea tasuma liitumistasu juba teostatud töö eest, mille käigus ühendati ringi olemasolev sademeveeühendus uuele sademeveetorustikule. Seega on võrreldes varasemaga kaebaja olukord soodsamaks muutunud, vaatamata sellele, et kaebaja ei ole sõlminud liitumislepingut. Kaebaja liitumispunkt toodi tema kinnistule lähemale, millest tuleneb, et torustiku osa, mille korrashoiu eest kaebaja vastutab või liitumislepingu sõlmimise korral vastutada võiks, on lühem. Ka on kinnitatud, et kaebaja ei pea liitumistasu maksma. Liitumiskaevu asukohast ei tulene seda, et kaebajal tuleks teha liitumiseks täiendavaid ehitustöid. Kaebaja kinnistu olemasolev torustik on ühendatud uue ühissademeveekanalisatsiooniga ning teenuse osutamine on tagatud (dtl 368). Kaebaja väidab, et teda ei ole teavitatud olemasoleva torustiku ühendamisest uue ühissademeveekanalisatsiooniga (dtl 482). Kohus leiab, et kaebajat on sisuliselt sellest, et ehitusprojekti kohaselt rajatakse lisaharu kaebaja kinnistu sadevete vastuvõtmiseks, teavitatud juba vaidlustatud korralduses (dtl 6). Sadevete vastuvõtmise võimaluse lisamine ehitusprojekti lepiti kokku juba 28.01.2025 toimunud ärakuulamisel (dtl 158). Sellekohane ehitusprojekt on kaebajale edastatud ka 22.07.2025 (dtl 9) ning tegemist on sama projektiga, mille kohus on asja juurde võtnud. Vastustaja on samas kirjavahetuses viidanud juba 20.06.2025 saadetud kaasamiskutsele ja sama kutse uuesti edastamisele (dtl 11). Sademeveetorustiku asendiplaanilt tuleneb nii olemasolev 8(10)
sademeveekanalisatsiooni kaevu asukoht (numbriga 32) kui ka selle ühendus kaebaja kinnistul (Riia mnt 161b) asuva sademeveekanalisatsiooniga. Seega ehi-tusõiguslikult on olnud kaebajal võimalik projektiga tutvuda. Sealjuures nagu kohus eelnevalt tõi, ei nähtu sademeveekanalisatsiooni lahenduse muutumisest Metsa tn 20 kinnistul, st osas, milles kanalisatsioon teisiti ühendatakse, kaebaja õiguste mistahes riivet. Olukorras, kus kaebaja ei ole sõlminud liitumislepingut, võib ka tema teavitamine vee-ettevõtja poolt toimuda väiksemas mahus, sest puudub kehtiv lepinguline suhe. Küll aga ei ole see küsimus kolmandale isikule antud ehitusloa õiguspärasusest.
10.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus on juba eelnevalt detailplaneeringu tühistamise nõudes ka kohtumenetluse lõpetanud. HKMS § 108 lg-te 1 ja 4 kohaselt kannab siinse asja menetluskulud kaebaja kui pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (lg 8). Kolmas isik on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 3537,50 eurot (ilma käibemaksuta - dtl 492). Kaebaja on vaielnud menetluskulude väljamõistmisele vastu, sest ta ei soovinud kolmanda isiku menetluses osalemist. Kohus kaasas kolmanda isiku 08.09.2026 määrusega (dtl 72), asendades algse kolmanda isiku 08.10.2026 määruses. Kaebaja leidis küll 07.10.2026 e-kirjas, et kolmanda isiku kaasamine ei ole tema hinnangul otstarbekas (dtl 86), kuid ei esitanud kolmanda isiku kaasamisele määruskaebust. Kohus selgitas kolmanda isiku kaasamisega seonduvat veel 08.10.2026 määruses (dtl 89, kätte toimetatud 16.10.2025 – dtl 201). Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2). Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, milles soovis seda, et tühistataks nii Metsa tn 20 kinnistule antud detailplaneering kui ka ehitusluba. Seega on kaebaja avaldanud soovi, et kolmas isik kaotaks õiguse Metsa tn 20 kinnistule ehitada viisil, nagu on planeeringus ja ehitusloas ette nähtud. Sealjuures ei ole kaebaja vaidlustanud üksnes seda, milline peaks olema kolmanda isiku kohustus sadeveekanalisatsioon välja ehitada, vaid kaebaja on vaidlustanud parkimiskohtade asukohta, nende leevendamiseks rajatavat haljastust ning ehituse ajal ja järel Metsa tn 20 kinnistult tuleneda võivat müra, valgust, varje ja vibratsiooni. Sellega on kaebaja seadnud sisuliselt kahtluse alla kolmanda isiku arendustegevuse Metsa tn 20 kinnistul tervikuna. Olukorras, kus kolmas isik on taotlenud ehitusluba, tuleb eeldada ka tema huvi ja soovi Metsa tn 20 kinnistule ehitusloa alusel ehitada. Nii ei saa kohus siinset kohtuasja menetleda Metsa tn 20 omaniku selja taga ja salaja, kuulamata tema seisukohta ära. Seetõttu on Metsa tn 20 omanik ka siinsesse menetlusse kaasatud. Kohus leiab, et on samuti üldteada asjaolu, et pöördudes kohtusse, kuulatakse ära ka vastaspool, st ka isik, kelle õigused ja huvid võivad kaebajale vastanduda; ning kaotuse korral kannab menetluskulud see pool, kelle seisukohaga kohus ei nõustunud. Kuna siinsel juhul pöördus kaebaja kohtusse eesmärgil, et kolmandalt isikult võetaks ära talle antud õigus Metsa tn 20 kinnistule ehitada, ning kohus kaebaja seisukohtadega ei nõustunud, tuleb kaebajal kanda ka kolmanda isiku menetluskulud. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Ehitus- ja keskkonnaasjades on peetud ka oluliseks, et arendaja menetluskulude väljamõistmine teiselt poolelt ei tohiks heidutada üksikisikut tema võimalike õiguste kaitseks kohtusse pöördumast, sj ka juhul, kui kaebust ei saada kokkuvõttes edu. Samas peab kohus oluliseks arvestada siinse asja asjaolusid, et oluline osa ehitustegevuse mahust on eelnevalt otsustatud 15 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringuga, mille vaidlustamiseks ei pöördunud kaebaja tähtaegselt kohtusse. Kohus ja kaebaja vastaspool on kohtumenetluse algusest peale (vt 14.08.2026 ja 19.05.2026 määrused) ja ka haldusmenetluse kestel (dtl 9-11, 156-158, 159-160, 215-217, 245, 253, 259-261) viidanud dokumentidele, kust tuleneb kaebajale tekkida võivate riivete analüüs ning selle tulemusel kas riive 9(10)
puudumine või leevendamine. Kolmas isik on ka kirjeldanud kaebajale sadeveekanalisatsiooni ehitamise ja haljastusega seonduva selgitamist kohtuasja kokkuleppel lahendamise eesmärgil (dtl 177, 489). Kaebaja on jäänud aga olulises osas umb-usklikuks, põhjendamata või vähemalt eluliselt usutavalt põhistamata, miks ei tuleks lähtuda esitatud dokumentidest kaebaja umbusu asemel. Sellisel juhul ei ole tegemist tavapärase vaidlusega, milles naabruskond vaidleb arendaja soovitud tegevusele põhjendatult vastu ning mille raames peab arendaja oma tegevuse täiendavat põhjendamist mh kohtumenetluses silmas pidama. HKMS § 108 lg 3 sätestab täiendavalt, et kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kolmanda isiku taotletava hüvitatava menetluskulu suurus – 3537,50 eurot kokku ligikaudu 24 tunni eest – on ehitusvaidlustes tavapärane ega ole kohtuasja sisu ega keerukust arvestades ülemäärane. Kuivõrd kaebaja enda väited on olnud üldised, on kohtu uurimiskohustust arvestades tulnud lünki täita ja tõendeid esitada nii vastustajal kui ka kolmandal isikul. Kolmandal isikul on tulnud kaebaja väidetele vastamiseks esitada ka seisukoht ja tõendid selle kohta, kas ehitamine võib mõju avaldada kaebaja elamu konstruktsioonidele (dtl 268 ja 281 jj), millest kaebaja on hiljem loobunud. Seetõttu leiab kohus, et kolmanda isiku menetluskulud tuleb kaebajalt välja mõista taotluses toodud ulatuses täielikult. Kohus jätab samas rahuldamata taotluse menetluskuludelt viivise maksmiseks (dtl 493), kuivõrd erinevalt TsMS § 177 lg-s 4 toodust ei näe HKMS sarnast regulatsiooni ette (vrdl § 106 ja § 108 lg 12).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.