Tööõigus

2-23-11949

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagi materjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kohus on lugenud menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kostjale kättetoimetatuks 02.02.2024. Kostja seaduslik esindaja on paralleelselt toimunud menetlustes kinnitanud enda e-posti aadressi [email protected], mistõttu on menetluse jooksul kohus menetlusdokumente TsMS § 3141 lg 2 ja lg 3 p 1 kohaselt edastanud ka nimetatud eposti aadressile ja lugenud dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole oma seisukohta kohtule esitanud. Hageja töötas kostja juures suulise lepingu alusel alates 11.07.2023, mille kohaselt oli hageja brutotöötasu 12 eurot/tunnis. Hageja saatis 22.09.2023 esindaja kaudu tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate, mille kohaselt oli töölepingu viimane kehtivuse päev 22.09.2023, kuivõrd kostja ei kindlustanud hagejat tööga, kostja ei ole maksnud töötasu, on

2-23-11949 töötasu maksmisega oluliselt viivitanud ning tööandja ei ole hagejale maksnud ühtegi tasu. Perioodil 31.07.2023-17.08.2023 viibis hageja töövõimetuslehel. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja maksab hagejale hageja töövahendite kasutamise eest 12 eurot tööpäevas iga töövahendi kohta. Hageja kasutas viite enda töövahendit 14 tööpäeval. Hageja palub tuvastada et tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 alusel ja teha sellekohane kanne töötamise registris. Samuti palub hageja välja mõista saamata jäänud töötasu, tõõvõimetushüvitis, kasutamata puhkuse hüvitis, hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning hüvitis töövahendite kasutamise eest. Hageja palub välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 kohaselt.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohus on hagejale andnud riigi õigusabi ja menetlusabi. TsMS § 180 lg 1 ja lg 4 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ning menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse TsMS 6. jaos sätestatud üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on käesolevas asjas andnud hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Kohus on andnud 01.09.2023 kohtumäärusega hagejale riigiõigusabi tasu kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud isiku õigusnõustamiseks, õigusdokumendi koostamiseks ning kohtus esindamiseks tsiviilasjas nr 2-23-11949 seoses töövaidlusega SVBM OÜ-ga. Kohus on 03.10.2023 kohtumäärusega rahuldanud hageja 29.09.2023 menetlusabi taotluse ja vabastanud hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustustest summas 665 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest summas 70 eurot. Kohus on 06.10.2023 kohtumäärusega rahuldanud hageja sissenõudjana täitemenetlusega seotud kulude kandmiseks ja vabastanud hageja täielikult kohtutäituri tasu maksmisest 04.10.2023 hagi tagamise määruse täitmisel summas 333,60 eurot. Kohus määranud 05.12.2023, 22.12.2023, 24.05.2024 ja 17.07.2024 määrustega kindlaks riigi õigusabi korras määratud esindajale riigieelarvest väljamaksmisele kuuluva tasu ja kulude hüvitise, mis moodustab kokku summas 4540,89 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

2-23-11949 menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on 13.11.2024 kohtumääruses hageja menetluskulud 8,28% ulatuses, s.o vastavalt hagi tagasivõtmise ulatuses, jätnud riigi kanda. Kohus jääb määruses toodud põhjenduste juurde. Kohus jätab hageja menetluskulud hageja nõude rahuldatud osas, s.o 91,72% ulatuses, kostja kanda. Hageja menetluskulud moodustavad kokku 5609,49 eurot. Seega jätab kohus hageja menetluskulud summas 464,47 eurot riigi kanda ning hageja menetluskulud summas 5145,02 eurot tuleb riigi kasuks välja mõista kostjalt. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb menetluskulud riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui kostja ei täida kohtulahendit jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib valdkonna eest vastavava ministri käskkirjaga määratud asutus saata lahend sundtäitmisele vastavalt TsMS § 179 lg 6. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg 9 menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.