Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-9563
Kohtuasi
X kaebus Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 10.06.2024 otsusele täiteasjas nr 175/2024/1296
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.04.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXX) Puudutatud isik Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isikud (sissenõudjad) Q (isikukood XXX) ja Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebusele lisatud tõendid vastu võtmata.
2.Jätta X 10.04.2025 määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Pärnu Maakohtu 10.04.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhjendusi.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda.
Mõista X-ilt Q ja Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 195,2 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Teistel menetlusosalistel ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-24-9563 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 19.06.2024 Pärnu Maakohtule kaebuse (täiendatud 21.07.2024) Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (puudutatud isik, kohtutäitur) 10.06.2024 otsuse peale täiteasjas nr 175/2024/1296. Kaebuse kohaselt alustas kohtutäitur põhjendamatult täitemenetlust. Kohtutäitur jättis arvestamata, et sissenõudjad Q ja Y (sissenõudjad) ei ole täitnud oma vastastikust kohustust võlgniku ees, mistõttu on täitemenetluse alustamise eeldused täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 järgi täitmata. Sissenõudjate vastastikune kohustus tuleneb täitedokumendiks oleva 07.01.2020 allkirjastatud kompromissilepingu p-st 10. Sissenõudjad ega kohtutäitur ei ole esitanud tõendit, mis kinnitaks vastastikuse kohustuse täitmist. Sissenõudjad valetavad oma kohustuse puudumise kohta ning esitavad avaldaja vastu pahatahtlikke nõudeid. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit esitama tõendi vastastikuse kohustuse täitmise kohta ning selle esitamata jätmise korral lõpetama täitemenetluse ja tagastama avaldajale temalt sisse nõutud summad.
2.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Täitemenetluse alustamise eeldused olid täidetud. Sissenõudjad esitasid täitmiseks Pärnu Maakohtu 19.11.2020 lahendi tsiviilasjas nr 2-20-3807, mis vastab täitedokumendi nõuetele TMS § 2 kohaselt. Kohtutäituril on täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt kohustus kontrollida, kas menetluse alustamiseks ja läbiviimiseks on täidetud kõik vajalikud vorminõuded. Viide TMS §-le 21 ei ole asjakohane, sest Pärnu Maakohtu 19.11.2020 lahendist tsiviilasjas nr 2-20-3807 ei tulene sissenõudjatele ühtegi kohustust, mida võiks käsitada võlgniku nõudena sissenõudjate vastu. Täitemenetluse lõpetamise alused on ammendavalt sätestatud TMS §-s 48, milles ei sisaldu avaldaja kaebuses viidatud alust.
3.Sissenõudjad vaidlesid avaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning mõista avaldajalt sissenõudjate kasuks välja menetluskulude hüvitise 1041,07 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Võlgniku etteheited kohtutäiturile TMS §-s 21 sätestatud täitemenetluse alustamise korra rikkumise kohta ei ole põhjendatud, sest sissenõudjatel ei ole vastastikust kohustust võlgniku vastu. Seetõttu ei ole asjakohane ka täitmise kohta tõendi esitamise taotlus. Kohtutäitur tegeleb üksnes täitedokumendist tuleneva kohustuse sundtäitmisega ega lahenda materiaalõiguslikke vaidlusi täitmise ulatuse või tingimuste üle.
2-24-9563 Võlgnik ei saa kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuses nõuda sisse nõutud summade tagastamist. Sellise sisuga nõue eeldab kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude esitamist. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 10.04.2025 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt sissenõudjate kasuks välja menetluskulude hüvitise 390,4 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja kaebuse rahuldamiseks TMS § 218 järgi alust. Kohtutäituri 10.05.2024 koostatud täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt alustas kohtutäitur täitemenetlust TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokumendiks oleva jõustunud kohtumääruse täitmiseks. Täitedokumendiks oleva 19.11.2020 kohtumääruse resolutsiooni p 1 alapunktides 2 ja 3 on sätestatud avaldaja (võlgniku) kohustused, kuid sellest ei tulene sissenõudjatele kohustusi. Seega ei ole sissenõudjatel võlgniku vastu vastastikuseid kohustusi ning TMS § 21 kohaldamine ei ole asjakohane. Võlgnik ei ole täitemenetluse lõpetamist taotledes viidanud TMS §-s 48 ammendavalt sätestatud täitemenetluse lõpetamise alustele. Sisse nõutud summasid saab tagastada üksnes hagimenetluses kohtutäituri vastu (kahju hüvitamise nõude kohtutäituri vastu), mitte siinses menetluses (kaebus kohtutäituri otsuse peale).
4.2.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Sissenõudjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 390,4 eurot (2 tundi × 160 eurot/tund + käibemaks), mis tuleb avaldajalt nende kasuks välja mõista. Sissenõudjate taotluse alusel tuleb menetluskulude hüvitiselt tasuda seadusjärgses määras viivist. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kaebuse rahuldada. Määruskaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et täitedokumendiks on kohtumäärus. Kohtumääruse resolutsiooni p 2 järgi on 07.01.2020 kompromissileping määruse lahutamatuks osaks. Sissenõudjad peavad kompromissilepingut täitedokumendiks ja esitavad selle alusel avaldaja vastu täitmisavaldusi. Vaidlus käib määruse lisaks olevas kompromissilepingus sisalduvate vastastikuste kohustuste täitmise üle ning avaldaja nõuab nende kohustuste täitmist.
6.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, jäi varem esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.Sissenõudjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning mõista avaldajalt sissenõudjate kasuks välja menetluskulude hüvitise 390,4 eurot koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist.
2-24-9563 Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb kohtumääruse põhjendusi.
10.Asjas on vaidlus selle üle, kas kohtutäituril oli õigus alustada võlgniku vastu täitemenetlust täiteasjas nr 175/2024/1296 ning kas kohtutäitur jättis õigesti täitemenetluse alustamise peale esitatud kaebuse rahuldamata.
10.1.Ringkonnakohus märgib, et kohtutäitur viib TMS § 23 lg 1 esimese lause järgi täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel, st täitemenetluse alustamise tingimuseks on täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamine kohtutäiturile. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on mh täitedokumendiks jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas, mille resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 kohaselt olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Riigikohtu praktika kohaselt kehtib täitemenetluses formaliseeritusse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (vt RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492/39, p 16.1; RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11).
10.2.Siinses asjas kinnitavad sissenõudjate 14.05.2024 täitmisavaldus (dtl 310–312) ja kohtutäituri 15.05.2024 koostatud täitmisteade ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (dtl 331–334), et täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu 19.11.2020 määrus (teates ekslikult märgitud otsus) tsiviilasjas nr 2-20-3807 ning täidetavaks nõudeks leppetrahvinõue 1200 eurot (millele lisandus täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu). Sissenõudjate täitmisavalduse kohaselt saatis võlgnik 01.05.2025 ja 11.05.2024 e-postiaadressile XXX e-kirja, millega rikkus kompromissimääruse lisaks oleva kompromissikokkuleppe p-des 5 ja 6 sisalduvaid kohustusi ja peab p 7 alusel maksma iga rikkumise eest leppetrahvi. Sissenõudjad lisasid täitmisavaldusele nii täitedokumendi kui ka nimetatud e-kirjad. Pärnu Maakohtu 19.11.2020 määruse (dtl 24–28) resolutsiooni kohaselt kinnitas kohus avaldaja ja sissenõudjate vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas tsiviilasja nr 2-20-3807 menetluse. Mh kinnitas maakohus määruse resolutsiooni p 1 alapunktis 5 järgmise kokkuleppe: „Kostja kohustub täitma 7.01.2020 kompromissilepingus sätestatud kokkuleppeid (lisa 1) ning need kokkulepped on kohtumääruse kinnitamisel kostjale täitedokumendi tähenduses kohustuslikud“. Samuti märkis maakohus resolutsiooni p-s 2, et kompromissilepingu lisaks 1 olev 07.01.2020 kompromissikokkulepe on kohtumääruse lahutamatuks osaks, ja lisas selle määrusele. Kompromissikokkuleppe (dtl 29–30) p-de 1–6 kohaselt kohustus avaldaja hoiduma erinevatest tegudest, sh „mitte võtma /.../ Y-ga ühendust mistahes viisil (sh telefoni, kirja, elektronposti ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu)“ (p 5) ning „mitte avaldama /.../ Y /.../ kohta mistahes faktiväiteid
2-24-9563 või hinnanguid /.../“. Kompromissikokkuleppe p 7 järgi kohustus avaldaja nimetatud kohustuste rikkumise korral tasuma iga korra eest leppetrahvi 600 eurot.
10.3.Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtu määruse resolutsiooni osaks pidada ka kohtumäärusele lisatud kompromissikokkulepet, st nii maakohtu määrus kui ka selle osaks olev kompromissikokkulepe on käsitatav täitedokumendina. Seejuures on kompromissikokkuleppe p 7 koosmõjus p-ga 5 piisavalt selge ja täidetav.
10.4.Kompromissikokkuleppe p 7 täitmiseks täitetoiminguid alustades tuli kohtutäituril siiski arvestada, et tegemist on tingimusliku nõudega TMS § 19 tähenduses. Kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tingimuse saabumisest, võib kohtutäitur TMS § 19 järgi täitetoimingutega alustada pärast tingimuse saabumist ning sissenõudjal tuleb tingimuse saabumist kohtutäiturile kirjalike dokumentidega tõendada. Siinses asjas tähendab see seda, et kohtutäituril oli õigus alustada kompromissikokkuleppe p 7 sundtäitmiseks täitetoiminguid üksnes juhul, kui sissenõudjad on lisaks täitmisavaldusele ja täitedokumendile esitanud kohtutäiturile ka kirjalikud tõendid leppetrahvi maksmise tingimuse, s.o kokkuleppe rikkumise kohta. Sissenõudjad lisasid täitmisavaldusele kaks ekirja, mille avaldaja oli saatnud pärast kompromissimääruse jõustumist Y e-postiaadressile. Seega esitasid sissenõudjad kohtutäiturile kirjalikud dokumendid, mis kinnitasid, et kompromissikokkuleppe p-s 7 sisalduva leppetrahvi maksmise tingimus saabus TMS § 19 lg 2 tähenduses, ning kohtutäituril oli õigus alustada võlgniku vastu täitemenetlust.
10.5.Kuigi TMS § 21 järgi ei või kohtutäitur TMS § 21 järgi alustada täitedokumendist tuleneva samaaegselt täidetava vastastikuse kohustuse täitmist enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud, ei tulene siinsel juhul täitedokumendist võlgniku ja sissenõudjate vastastikuseid kohustusi. Vastastikuse lepingu puhul on poolte kohustused vastastikku seotud ning kohustus tuleb täita üksnes juhul, kui täidetakse ka sellega seotud vastastikune kohustus, st esineb kohustus kohustuse vastu (üldjuhu lepingust tulenev soorituskohustust ja tasu maksmise kohustus) (vt VÕS I (komm) § 82, p 4.7, § 111, p 4). Siinses asjas ei tulene täitedokumendist võlgnikule ja sissenõudjatele vastastikuseid kohustusi. Kompromissikokkuleppe p-st 7 tuleneb võlgnikule rikkumise korral leppetrahvi maksmise kohustus ning p 10 järgi kohustusid sissenõudjad tegema koostööd kõigis kompromissikokkuleppe allkirjastamise ajal käimasolevates kriminaalasjades, kus nimetatud isikud ning avaldaja on menetlusosalisteks. Kompromissikokkuleppes ei viita miski sellele, et need kohustused oleksid vastastiku seotud, ning kohustuste olemusest tulenevad ei ole tegemist kohustusega kohustuse vastu, mida tuleks VÕS § 82 lg 5 järgi täita vastastikku samaaegselt.
10.6.Asjaolul, et sissenõudjad on esitanud võlgniku vastu veel täitmisavaldusi, ei ole siinse kohtuasja lahendamisel tähtsust, sest siinse täitemenetluse alustas kohtutäitur sissenõudjate 14.05.2024 täitmisavalduse alusel. Seda arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebusele lisatud täitmisavaldused uute tõenditena vastu võtmata.
2-24-9563
11.Arvestades ülaltoodud põhjendusi jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.
seotud
13.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Arvestades, et kohtutäitur tegi määruskaebemenetluses toiminguid isiklikult, määrab ringkonnakohus kindlaks sissenõudjate menetluskulude suuruse. Sissenõudjad esitasid 09.05.2025 ühes määruskaebuse vastusega ka menetluskulude nimekirja, mille järgi on nende määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 390,40 eurot (sh käibemaks). Nimekirja kohaselt kulus sissenõudjate lepingulisel esindajal 07.05.2025 määruskaebemenetluse toimingutele kokku 2 tundi, sh maakohtu määrustega tutvumisele, avaldaja 10.04.2024 määruskaebuse läbitöötamisele, kliendiga nõupidamisele ja määruskaebusele seisukoha koostamisele. Muid kulusid toimikust ei nähtu. Arvestades vaidlustatud maakohtu määruse, määruskaebuse ja kaebusele esitatud seisukoha sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik ühe tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi on sissenõudjate vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 160 eurot (lisandub käibemaks), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Seega on sissenõudjate vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 195,2 eurot (1 tund × 160 eurot/tund + 22%), mis tuleb avaldajalt sissenõudjate kasuks välja mõista. Vastavalt sissenõudjate taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
14.Arvestades seda, et vaidlusaluses täitemenetluses täideti nõuet, mille suurus ületab 2000 eurot, saab kohtutäituri otsuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale TMS § 218 lg 3 teise lause järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.