Politsei- ja Piirivalveameti taotlus P.S kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – P.S (sündinud xx.xx.xxxx) Puudutatud isiku esindaja – Janus Paurman
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 22.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba P.S kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse ja selle tõlke kättetoimetamine puudutatud isikule ning kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused araabia keelde.
4.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 22.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse P.S (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks (3) kuuks. Taotlus on esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alus ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-s 6 sätestatud põgenemisoht. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
3-26-2941
1.1.Põhja prefektuuri patrull täitis 21.09.2026 tööülesandeid Tallinnas, Sadama 25/2, kui kontrollisid üksinda liikuvat meesterahvast. Isik esitas kontrolliks pardakaardi, kuid dokumente isikul esitada ei olnud. Isik selgitas, et on lahkunud Alžeeriast tagakiusu tõttu, tal oli soov liikuda Soome, Saksamaale ja Prantsusmaale. P.S peeti kinni 21.09.2026 kell 05.25 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2, 3,7,8 alusel (PPA 21.09.2026 taotlus, lisa 1 Patrulli ettekanne; lisa 2 VSS kinnipidamine).
1.2.Isik esitas 21.09.2026 soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja seega isik peeti 21.09.2026 kell 11.45 kinni VRKS § 65 lg 2 p 1, 2, 5 ja 7 alusel (PPA 21.09.2026 taotlus, lisa 3 Isiku kinnipidamine VRKS). Isiku reisiteekond: Alžeeria – Türgi – Venemaa – Valgevene – Läti - Eesti (PPA 21.09.2026 taotlus, lisa 4 Taustakontrolli kokkuvõte).
1.3.Isikuga seonduvate asjaolude esialgsel kontrollimisel on selgunud, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu. PPA teeb tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklil 33 (1). Juhul kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA on tuvastanud, et isik on saabunud Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu, mistõttu esineb alus käsitada Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA esitab lähiajal Läti Vabariigi pädevatele ametiasutustele isiku tagasivõtutaotluse eesmärgiga anda isik üle Lätile. Sellest tulenevalt on isiku kinnipidamine vajalik tagamaks tema kättesaadavus ning üleandmine Lätile. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Läti Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgneva üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärgiks eelkõige tagada isiku püsimine Eestis kuni üleandmiseni. PPA varasema praktika kohaselt on Läti Vabariik võtnud tagasi Lätisse ebaseaduslikult saabunud välismaalased, mistõttu on põhjendatud eeldada, et ka käesoleval juhul on võimalik isiku Lätile üleandmine.
1.4.Isiku suhtes esineb VSS § 6’8 p 6 tähenduses põgenemise oht, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja varasemast käitumisest, et ta ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita. Põgenemisohu hindamisel on oluline arvestada isiku senise käitumisega ning sellest tehtava prognoosiga tema võimaliku edasise käitumise kohta. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isik on selgitanud, et soovis tulla Euroopasse elama, kuna siin on hea palk. Tema eesmärk on jõuda Saksamaale või Prantsusmaale. Isik selgitab, et lahkus Alžeeriast 19.08.2026, kust lendas Venemaale, kust omakorda liikus rongiga Valgevenesse. Viibides Valgevenes Minskis leidis isik vahendaja, kellele ta maksis 3000 dollarit, et teda toimetatakse Euroopasse. Isik on saabunud Schengeni alale, kõigepealt Lätti ja siis Eestisse ebaseaduslikult, eirates Schengeni alale sisenemise ja siin viibimist reguleerivaid nõudeid. Isik on öelnud, et ta ronis üle piiritaristu, mis näitab, et ta sai väga hästi aru, et see mida ta teeb, on ebaseaduslik. Selline isiku käitumine näitab isiku suhtumist kehtivatesse reeglitesse ja õiguskorda. Isik on varasemalt taotlenud Norra ja Itaalia viisat, kuid saanud keelduva vastuse. Seega on isik kursis Schengeni alale saabumise nõuetest. Lätti saabudes ei pöördunud seal rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole ega avaldanud soovi saada rahvusvahelist kaitset, vaid jätkas liikumist Eesti suunas. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soov tekkis alles pärast isiku kinni pidamist Eesti politsei poolt.
1.5.Lisaks viitavad isiku selgitused Eestisse jõudmise osas, et tegevus oli etteplaneeritud, kasutati kõrvaliste isikut abi ja ei ole välistatud ka vahendajate abi kasutamine. Ka see asjaolu toetab järeldust, et isik on oma eesmärgi saavutamiseks valmis kasutama ebaseaduslikke võimalusi ning tegutsema väljaspool seaduslikult ettenähtud menetlusi.
2(6)
3-26-2941
1.6.Kui isikul tekib väljasõidukohustus, ei pruugi ta seda vabatahtlikult täita. Isik võib väljasõidukohustuse täitmise asemel püüda oma viibimist Eestis jätkata või liikuda edasi mõnda teise talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki. Lisaks esineb oht, et kui Eesti soovib isikut üle anda Läti Vabariigil, ei ole isik vabaduses viibides enam ametiasutustele kättesaadav ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda. Juhul, kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine eeldab isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist. Samuti tuleb menetluse käigus kontrollida isiku esitatud andmeid ja hinnata tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Seetõttu ei ole tegemist koheselt lõpule viidava menetlusega ning menetluse läbiviimine ja selles vajalike toimingute tegemine eeldab aega.
1.7.Isik on teinud küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll.
1.8.VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Seda seetõttu, et isik viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel puudub piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud.
1.9.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja võimalikuks üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.PPA jäi 22.09.2026 istungil oma taotluse juurde. Selgitab kokkuvõtlikult taotlust puudutatud isikule.
3.Puudutatud isik selgitas 22.09.2026 kohtuistungil, et vaidleb taotlusele vastu. Üksikkambris on üksinda, talle ei ole võimaldatud kõnet, et saaks ühendust võtta oma emaga, et ta teaks, kus ta olen. Isikule ei ole antud ravimeid. Isik tahab varjupaika, ta ei ole kurjategija. Tahab elada siin riigis, tahab auväärset elu elada. Isik andis kõik vajalikud andmed PPA-le (nimi, elukoht), et kindlustada oma taotlust varjupaiga jaoks. Isik abistas igati seoses informatsiooni andmisega, kuidas ta siia sisenes. Isik on pisut haige, tema närvid ei pea vastu üksikkambris viibimisele. Isik saabus Eestisse umbes 2 päeva tagasi. Isik tuli Eestisse, sest tahtis riigipiiri ületada, et minna edasi Saksamaale või Prantsusmaale (Eestist ei tea ta palju, aga Saksamaal antakse asüüli). Eesti kaudu liikuda oli ainuke võimalus ja olemasolev variant. Isik kuulis sellest võimalusest inimeste käest ja smugeldaja aitas tal riiki siseneda. Kui isik vabaneks täna KPK-st, siis ta läheks Prantsusmaale või Saksamaale, et seal varjupaika taotleda. Isik ei taotlenud Lätis varjupaika, sest ta ei sisenenud Lätis linna, otse metsast smugeldaja viis nad edasi. Isik ei esitanud kohe Eestisse sisenemisel rahvusvahelise kaitse taotlust, sest ta ei tunne seda riiki hästi, kui aga Saksamaale jõuaks, siis seal kohe võimaldatakse asüüli. Isikul ei ole Eestis tuttavaid. Isik on teadlik, et sisenes riiki ebaseaduslikult, kuid tal ei olnud teist varianti. Alžeerias ei olnud võimalik elada head elu. Isik tahtis Euroopasse tulla, et seda parandada, et ta saaks oma nooremaid pereliikmeid ka aidata. Isik kinnitab, et on varasemalt taotlenud Norra ja Itaalia viisat, aga seda talle ei antud. 3(6)
3-26-2941
Isik on teadlik, kuidas seaduslikult riiki siseneda. Isik selgitas, et oli väga kannatlik, aga kui ta sisenes siia ebaseaduslikult, siis olles 34-aastane, ta ei ole abielus ega ole lapsi, tahtis head elu. Isik on kogu oma elu töötanud Alžeerias, siis ta kannatus katkes, kuna talle ei võimaldatud seaduslikul viisil tulla.
4.Puudutatud isiku esindaja selgitas 22.09.2026 kohtuistungil, et PPA poolt taotletud periood on liiga pikk. Tundub, et isikut hoitakse KPK-s igaks juhuks kolm (3) kuud. Lätile üleandmine toimub kiiremini. Isik on teinud igakülgset koostööd PPA-ga. Palun seda arvesse võtta. Mõistame, et isikul puuduvad seosed Eestiga, kuid see ei anna alust arvata, et isik ei oleks PPA-le kättesaadav. Isik on olnud igati koostööaldis. Teatud menetlustoimingute tegemiseks nendime, et KPK-sse paigutamine on põhjendatud, kuid mitte kolmeks (3) kuuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.12.2026 (kaasa arvatud).
6.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
7.PPA on taotlenud luba VRKS § 65 lg 2 punkti 7 alusel. Vastavalt VRKS § 65 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hüpoteetilise alusega isegi olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud esitada tagasivõtupalvet Lätile (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2026 määrus nr 3-26-2569, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 16). Nimelt nähtub asja materjalist, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu (dtl 19). PPA on isiku 21.09.2026 kell 11.45 kinni pidanud VRKS § 65 lg 2 punktide 1, 2, 5 ja 7 alusel (dtl 12). PPA on oma 22.09.2026 taotluses selgitanud, et teeb Lätile tagasivõtupalve, mis põhineb määruse (EL)2024/1351 artiklil 33 (1) ning juhul, kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA selgitab, et varasema praktika kohaselt on Läti Vabariik võtnud tagasi Lätisse ebaseaduslikult saabunud välismaalased, mistõttu on põhjendatud eeldada, et ka käesoleval juhul on võimalik isik Lätile üle anda (dtl 24). Seega on isiku kinnipidamise eesmärgiks esmalt isiku üleandmine Lätile. Kohtu hinnangul on VRKS § 65 lg 2 punkti 7 eeldused täidetud, kuivõrd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõikele 1 vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, mille piiri on taotleja kolmandast riigist maismaa, mere või õhu kaudu ületanud ebaseaduslikult. Puudutatud isik on ka kohtuistungil kinnitanud, et saabus Valgevenest Lätti ning ületas riigipiiri ebaseaduslikult. Seejuures ei saa pidada isiku üleandmist Lätile perspektiivituks, kuivõrd varasemalt on Läti isikud vastu võtnud.
8.Täiendavalt on PPA selgitanud, et juhul, kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, siis viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis (dtl 25). Sellest johtuvalt on PPA taotlenud haldustoiminguks luba ka VRKS § 65 lg 2 punkti 2 alusel.
4(6)
3-26-2941
9.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6.
10.Asja materjalist nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 21.09.2026 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 12). On ilmne, et PPA ei ole jõudnud ühtegi menetlustoimingut taotlusega teha. Seetõttu on VRKS § 65 lg 2 punkti 2 eeldused täidetud.
11.Kohtu hinnangul on võimalik luba anda nii VRKS § 65 lg 2 punkti 2 kui ka punkti 7 alusel, kuivõrd PPA on taotluses nendele tuginenud ning asjas on tuvastatud, et mõlema eeldused on täidetud. Seejuures on ilmne, et olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtupalvet esitada ja selleks on PPA-l kuni kaks nädalat aega (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45), esineb määramatus, kas on võimalik isikut Lätile üle anda. Juhul, kui saab üleandmine võimalikuks, siis ei tule Eestil lahendada puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Küll aga olukorras, kus Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestil. Seega on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Märkimist väärib, et praeguste asjaolude valguses ei saa üleandmise menetlust ilmselgelt perspektiivituks pidada, kuivõrd varasemalt on Läti isikud vastu võtnud. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-tl iga kinnipidamise aluse osas eraldiseisva taotluse esitamist, kuigi kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
12.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Tegemist on märkimisväärse põgenemisohuga. Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Asja materjalist nähtub, et isik on saabunud ebaseaduslikult Eestisse ning liikunud läbi Venemaa ja Valgevene Schengeni alale (dtl 19). Isik on osalenud ebaseaduslikus rändes, kui maksis Valgevenes ühele isikule 3000 dollarit, et ta toimetataks Euroopasse (dtl 18). Ka 22.09.2026 kohtuistungil on isik kinnitanud smugeldaja abi kasutamist ning asjaolu, et ta oli teadlik ebaseaduslikult riiki sisenemisest. Seejuures on tuvastatud, et isiku eesmärk ei olnud tulla Eestisse, vaid kasutada Eestit transiitriigina ning liikuda edasi Saksamaale või Prantsusmaale (dtl 19). Märkimisväärset põgenemisohtu kinnitab asjaolu, et isik selgitas 22.09.2026 kohtuistungil, et kui ta peaks täna KPK-st vabanema, siis ta läheks edasi Prantsusmaale või Saksamaale. Isik on PPA-le selgitanud, et ronis üle piiritara (dtl 19). Kohus nõustub PPA-ga, et isik pidi teadma, et üle piiritara ronimine on ebaseaduslik. Asjaolu, et ületas riigipiiri ebaseaduslikult on isik kinnitanud ka 22.09.2026 kohtuistungil. Ühtlasi ei vaielnud isik 22.09.2026 kohtuistungil vastu faktile, et ta on varasemalt taotlenud Norra ja Itaalia viisat, kuid saanud keelduva vastuse. Põgenemisohtu suurendavad asjaolud, et isikul puudub Eestiga sotsiaalne ja majanduslik side, ta ei valda Eestis levinud suhtluskeeli ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid siin toimetulekuks.
13.Kuigi isik on teinud PPA-ga koostööd, ei vähenda see põgenemisohtu, kuivõrd jätkuvalt on isik vabaduses viibides valmis liikuma Saksamaale või Prantsusmaale, mis oli tema algne sihtpunkt.
14.Märkimisväärse põgenemisohu korral ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Vaidlus puudub, et isik on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, isiku tegelik eesmärk oli liikuda Prantsusmaale või 5(6)
3-26-2941
Saksamaale, isik on osalenud ebaseaduslikus rändes, seejuures olles teadlik, et ületab riigipiiri ebaseaduslikult ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ega ole kättesaadav ametivõimudele.
15.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku kättesaadavus üleandmiseks Lätile ning kui see ei osutu võimalikuks, siis rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärkide saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud.
16.Puudutatud isiku esindaja hinnangul on taotletud kolm kuud liiga pikk periood, arvestades, et üleandmine Lätile peaks võtma vähem aega. Kohus nõustub puudutatud isiku esindajaga, et määruse (EL) 2024/1351 kohaselt peaks võtma üleandmine vähem aega kui kolm kuud. Samas, kui isiku saab Lätile üle anda enne, kui kolm kuud täitub, langeb kinnipidamise alus ära ning PPA-l ei ole õigust isikut kinni pidada enam. Arvestades aga PPA suurt töökoormust (meedia andmetel on ainuüksi sellel nädalal peetud kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat1, seejuures on varasemalt sellel nädalal PPA avaldanud, et neil on menetluses ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust2), on põhjendatud anda luba pikemaks perioodiks. Seejuures ei ole luba antud mitte üksnes kinnipidamiseks eesmärgiga isik Lätile üle anda, vaid ka eesmärgiga, et isik oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks.
17.Isik märkis kohtuistungil, et ei suuda üksikkambris viibida tervisliku seisundi tõttu („närvid ei pea vastu“). Kohus selgitab, et PPA peab tagama vajadusel puudutatud isikule psühholoogilise abi KPK-s ja meditsiinilise abi (VSS § 26 9, VRKS § 68 lg 1). Tulenevalt VRKS § 68 lg-st 5 on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel tal õigus suhelda perekonnaliikmete, esindaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga VSS-s sätestatud korras. PPA peab tagama puudutatud isikule need õigused KPK-s.
18.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 22.09.2026 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.12.2026 (kaasa arvatud).
19.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Politsei pidas vähem kui nädalaga kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat | Eesti | ERR Kohtuistungi helisalvestis asjas nr 3-29-2927 kell 00:42:49.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.