Hageja B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja A V (e-post: xxx) Kostja M L (isikukood xxx, e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
11542046),
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista M Llt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 2815 eurot, intress 62,14 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot, viivis ajavahemiku 12.04.2024-21.11.2024 eest 212,58 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (2815 eurot) alates 23.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata põhinõude 347,20 euro, intressi 377,05 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 251,90 euro nõuetes.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib
menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.B2 Impact OÜ (varasema nimega OK Incure OÜ) esitas 18.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M Llt 3838,82 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 01.11.2024 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 24.11.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 3162,20 eurot, intressi 439,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 12.04.2024- 21.11.2024 eest 464,48 eurot, viivise põhinõudelt alates 23.11.2024 kuni selle rahuldamiseni seadusjärgses määras ning sissenõudmiskulud 45 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskuluna riigilõivu 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamisel 40 eurot, samuti viivise menetluskuludelt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja kolm laenulepingut. 06.10.2023 laenulepingu nr xxx laenusumma oli 1002,75 eurot, intressimäär 45,85% aastas ning krediidi kulukuse määr 49,98% aastas. Kostja kontole kanti 955 eurot 06.10.2023, lepingutasu oli 47,75 eurot. 04.11.2023 lisalaenu leping nr xxx laenusumma 1125,46 eurot koosnes lisalaenu väljamaksest 1005 eurot ja lepingutasust 120,46 eurot; intressi määr oli 41,85% aastas, krediidi kulukuse määr 49,99% aastas. Lisalaen 1005 eurot kanti kostja kontole 04.11.2023. 19.11.2023 lisalaenu leping nr xxx laenusummas 3162,20 eurot koosnes refinantseeritava lepingu intressist 27,15 eurot, lisalaenu väljamaksest 855 eurot ja lepingutasust 178,99 eurot; intressimäär oli 42,33% aastas, krediidi kulukuse määr 49,99% aastas. Lisalaen 855 eurot kanti 19.11.2023 kostja arvelduskontole. Hageja selgituse kohaselt ei ole kostja teinud ühegi lepingu katteks tagasimakseid. Krediidiandja BB Finance OÜ saatis kostjale 25.03.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja tähtaegselt võlgnevust ei likvideerinud, luges BB Finance OÜ lepingu 11.04.2024 seisuga ülesöelduks. BB Finance OÜ loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 11.04.2024 e-kirjaga kliendikeskkonna kaudu. Hageja nõuab intressi perioodi 20.11.2024-09.04.2024 eest 439,19 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt (3162,20 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates (12.04.2024) lepingus kokku lepitud viivisemääras 24% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga (21.11.2024) on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 464,48 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist kokku 45 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 1) lepingu kehtivusajal saadetud 17.01.2024 esimese tasulise kirja saatmine 5 eurot, 16.02.2024
teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 17.03.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; 2) pärast lepingu lõppemist saadetud 23.04.2024 esimene tasuline kiri 25 eurot, 08.05.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot. Hageja leiab, et täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning on järginud VÕS § 403 4 sätestatud nõudeid. Nii esimese, kui ka lisalaenu lepingute xxx, xxx sõlmimist kontrollis krediidiandaja kostja keskmise sissetuleku ja kohustuste andmeid kostja pangakonto nr. XXX väljavõttelt. Pangakonto väljavõtte analüüs tehti kuupäeval 04.11.2023 AccountScoringu (https://accountscoring.com/) abil. Hageja täpsustas 30.12.2024 vastutustundliku laenamise asjaolusid. Hageja on järginud kõiki laenamise reegleid. Laenusaaja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, andes kinnituse üldtingimuste p 5.1 alusel sh. täites krediidiküsitlused.
3.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 23.04.2025 kättetoimetamisportaalis (KÄPO). Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Hagi on kostjale kätte toimetatud, kostja ei ole kohtule vastanud. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg-s 1 on sätestatud, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg-s 5 on sätestatud, et tarbija VÕS tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
7.Kohus tuvastas, et krediidiandja BB Finance OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid kolm laenulepingut. 06.10.2023 sõlmitud laenulepingu nr. xxx alusel on laenusumma 955 eurot kantud kostja kontole 06.10.2023 (dtl 105); 04.11.2023 lisalaenu lepingu nr xxx alusel on laenusumma 1005 eurot kantud kostja arvelduskontole 04.11.2023 (dtl 111); 19.11.2023 lisalaenu lepingu nr xxx alusel on 855 eurot kantud kostja kontole 19.11.2023 (dtl 115). Lisalaenu lepingutega on sisuliselt refinantseeritud varasemaid laene, s.o lisalaenulepingu nr xxx alusel kuulus tasumisele 2128,21 eurot, mis koosnes varasemast krediidist, väljamaksest 1005 eurot ja lepingutasust 120,46 eurot (dtl 106) ning lisalaenulepingu nr xxx alusel kuulus tasumisele kokku 3162,20 eurot, ms koosnes varasemalt võlgnetavast krediidist, lisalaenulepingu alusel väljamakstavast summas 855 eurot ning lisalaenulepingu lepingutasust 178,99 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja mitte ühegi lepingu alusel tagasimakseid teinud.
8.BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on
esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus tuvastas, et perioodil oktoober 2023 kuni november 2023 seisuga oli kehtiv eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi keskmine kulukuse määr 16,72%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ajal 50,16%. Hagi kohaselt oli laenulepingute sõlmimisel krediidi kulukuse määrad vastavalt: 49,98%; 49,99%; 49,99%. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
9.Viimati sõlmitud lisalaenuleping nr xxx, millega on refinantseeritud varasemaid lepinguid, on üles öeldud alates 11.04.2024 (dtl 140-141, 143-144). VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja krediidilepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Krediidilepingu ülesütlemise kirjalikust teatest 25.03.2024 (dtl 140) nähtuvalt oli kostja viivituses enam kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega ning kostjale oli antud edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Seega olid täidetud lepingu ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 järgi.
10.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis edastati kostjale lepingus märgitud e-posti aadressile 11.04.2024 (dtl 142).
11.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23).
12.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.
13.Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja
poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
14.Kohtu hinnangul sisuliselt on kostja krediidivõimelisuse tuvastamata, seega ei ole täidetud VÕS § 4034 lg 6 eeldused, s.o kogutud teave ei võimaldanud piisavalt hinnata tarbija krediidivõimelisust. Krediiti on seega antud VÕS § 4032 lg-s 6 sätestatud rikkudes.
15.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
16.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
17.Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
18.Hagiavalduse kohaselt kontrollis krediidiandja enne laenu andmist teavet järgmistest allikatest: Krediidiregister, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded,
EMTA,
Rahvastikuregister (puudusid ülalpeetavad). Hagiavalduse kohaselt võeti lepingu nr xxx puhul laenukoormuse arvutamise aluseks Maksu-ja Tolliameti maksuandmete tõend, mille järgi saadi kostja nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 1242,76 eurot (dtl 66). Kostja on märkinud ise enda sissetulekuks laenutaotluses 2300 eurot (dtl 63), s.o tegelikkusest pea kaks korda suurema summa. Kohus märgib, et juba ainuüksi see vastuolu laenutaotleja väidetes pidanuks tekitama laenuandjas kahtlusi.
19.Hagi kohaselt kontrollis krediidiandja kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, avalike andmebaaside ja kostja pangakonto väljavõtte põhjal. Kohus märgib, et esitatud tõenditest ei nähtu, et 06.10.2023 laenuotsuse tegemisele oleks eelnenud kostja arvelduskonto kontroll. Kontoväljavõte on tehtud perioodi 07.07.202304.11.2023 kohta (dtl 74-90), seega on kostja kontot kontrollitud kõige varem 04.11.2023. Kui krediidiandja oleks kontrollinud kontot 06.10.2023 seisuga, siis oleks
pidanud olema talle ilmne, et kostja esitatud andmed erinevad oluliselt kontolt nähtuva teabest. Finantskohustuste tuvastamisel on lähtutud kostja enda esitatud andmetest ja leitud see olevat 400 eurot kuus. Kohus märgib, et kostja on tasunud kontoväljavõtte kohaselt võlausaldajatele 2023. a juulis 730,76 eurot, augustis 515,52 euro, septembris 121,85 eurot. Arvestades, et kostja võttis alles augustis 2023 kiirlaene kokku vähemalt 1150 eurot, pidanuks krediidiandjale olema ilmne, et kostja igakuine laenukoormus pole mitte lihtsalt suurenenud, vaid et kostja on asunud võtma uusi laene selleks, et tasuda olemasolevaid. Samuti nähtub kontoväljavõttest, et kostjal on olnud sagedased ülekanded, mis seonduvad hasartmängudega.
20.Hagiavaldusest ning nendele lisatud tõenditest järeldub kohtule, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud 06.10.2023 lepingu sõlmimisel välja kostja tegelike kohustuste ulatust ega tegelike kulude suurust, sh igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Lisalaenude võtmise ajal pidi teave kostja rahaliste raskuste suurenemise ja krediidivõimelisuse vähenemise kohta olema krediidiandjale lausa ilmne, samas ei nähtu lisalaenude andmisel tegelike asjaoludega arvestamine.
21.Kohus on seisukohal, et kogutud andmed ei olnud piisavad ega usaldusväärsed selleks, et lugeda VÕS § 4034 sätestatud kohustus nõuetekohaselt täidetuks. Laenu anti matemaatilise tehte puhul, arvestades sissetulekut, lahutades sellest maha teoreetilised määrad ning eirates ka fakti, et kostja oli esitanud enda kohta tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Krediidiandjale pidi oma majandustegevusest tulenevalt olema teada, et paljud inimesed võtavad laene korraga mitmetelt krediidiandjatelt ning selline käitumine on jätkuv. Sellisel viisil satub inimene varem või hiljem makseraskustesse, sest mingil hetkel ei suuda ta uute laenude võtmise kaudu eelmisi ära tasuda. Konto väljavõtte kaudu oleks olnud võimalik 06.10.2023 laenu andmisel tuvastada selliseid asjaolusid.
22.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus kõigi hagiavalduses toodud lepingute korral vastutustundliku laenamise põhimõtet.
23.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud hagejale mingi teabe teadlikult esitamata. Õigemini krediidiandja ei ole lähtunud kostja poolt tegelikkusest suuremana näidatud sissetulekust. Olukorras, kus kostjalt varasemate finantskohustuste ja nende täitmise kohta teavet ei küsitud, ei saakski kostjale ette heita selle teabe esitamata jätmist. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende
laenutaotluses esitamise asjaolu järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).
24.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
25.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Kohus tuvastas, et kostja sai krediiti kokku 2815 (955+1005+855) euro ulatuses. Kuna kostjalt ei ole lepingu täitmisena raha laekunud, siis kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 2815 eurot. VÕS § 94järgne intressimäär oli perioodil 06.10.2023-31.12.2023 4 % ja perioodil 01.01.202411.04.2024 4,5 %. Seega on hagejal kostja vastu intressinõue summas 62,14 eurot.
26.Hageja nõuab viivise väljamõistmist alates 12.04.2024 kuni 21.11.2024 lepingujärgses määras 24% aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Perioodil 12.04.2024-30.06.2024 on määraks 12,5% aastas ja perioodil 01.07.2024-21.11.2024 on määraks 12,25% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 212,58 eurot.
27.Viivise nõue alates 23.11.2024 TsMS § 367 alusel on põhjendatud VÕS § 403 4 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt ka võla sissenõudmiskulu hüvitamist kogusummas 45 eurot, sh lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskulud 15 eurot ja lepingu ülesütlemise järel tekkinud kulu 30 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Krediidiandja kinnitusel on ta lepingu kehtivusajal edastanud kostjale tasuta meeldetuletuskirjad Kliendikeskkonna kaudu eposti aadressile [email protected] 11.01.2024 (dtl 177-179), 13.02.2024 (dtl 162) ja 11.03.2024 (dtl 151) ning tasulised võlateatised 17.01.2024 (5 eurot), 16.02.2024 (5 eurot) ja 17.03.2024 (5 eurot) (dtl 196-198). Kohus loeb lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskulu 15 eurot põhjendatuks.
29.Kostja põhivõlgnevus hageja ees oli 2815 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagiavaldusega nõuab hageja sissenõudmiskulusid kirjade eest, mis saadeti kostjale 23.04.2024 (25 eurot), 08.05.2024(5 eurot) (dtl 199-202). Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kahe tasulise meeldetuletuskirja saatmise
eest pärast lepingu ülesütlemist, millele vastav hüvitis on kokku 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude ja mõistab kostjalt VÕS 113 2 lg 1 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel välja sissenõudmiskulud 45 eurot (15+30).
30.Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning esitatud tõendeid, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 2815eurot, intress 62,14 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot ja perioodi 01.07.2024-21.11.2024 eest sisse nõutavaks muutunud viivis 212,59 eurot ning viivis alates 23.11.2024. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata.
31.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes tarbijaga krediidilepingu (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 222-11447, p 8).
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.