Jätta rahuldamata Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi R. M. (isikukood XXX) vastu tasumata arvete 160.91 eurot ja viivise 20.10 eurot osas.
2-25-21342
5.Jätta menetluskulud 3% ulatuses Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kanda ja 97% ulatuses R. M. (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt R. M.’ilt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja menetluskulud 97% ulatuses, s.o summas 809.60 eurot.
7.Mõista kostjalt R. M.’ilt (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
8.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja kohtu põhjendused
2-25-21342
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Bondora AS esitas 09.12.2025 hagiavalduse R. M.’i vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust XXX tulenev põhivõlg 1517.79 eurot, intress 203.88 eurot, haldustasu 26.68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 150.07 eurot, tasumata arved 160.91 eurot ja viivis 31.49% aastas põhivõlalt alates 10.12.2025 kuni põhivõla kohase täitmiseni, lepingust XXX tulenev põhivõlg 2564.30 eurot, intress 316.05 eurot, haldustasu 44.52 eurot, viivis 210.69 eurot ja viivis 28.9% aastas põhivõlalt alates 10.12.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni, riigilõiv 630 eurot, õigusabikulud 100 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 16.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping XXX ja 22.09.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping XXX. Lisaks krediidilepingule on pooled 16.05.2024 sõlminud lisateenuse lepingu (i) B Secure (lisa 7 lisateenuse leping), mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi ekeskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B On Track (lisa 8 – lisateenuse leping), mille kohaselt
2-25-21342 krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingud 29.08.2025 üles. Harju Maakohus võttis 03.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta või esitada nõude ümberarvestus. 03.03.2026 kohtumäärus on toimetatud kostjale kätte kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel 28.04.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 27.03.2026 esitas hageja tõendid kostja krediidivõimelisuse kontrollimise kohta ning nõude ümberarvestuse.
Hagiavalduse lahendamine
3.Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
2-25-21342
5.Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ). Hageja toob välja, et enne lepingute XXX ja XXX sõlmimist kontrollis hageja kostja pangakontolt, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel) 1454.28 eurot (neto). Kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 269.88 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 436 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2024 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 345.81 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud. Arvestades uue laenu kuumakset (58.35 eurot), teisi kohustusi (291.49 eurot), arvestuslike elamiskulusid (436 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 498.44 eurot. Kohus märgib, et lepingu XXX sõlmimisel oli kostja igakuised kohustused suuremad kui 269.88 eurot, kuna kostja tasus ainuüksi Swedbank liisingut kuus keskmiselt 400 eurot. Lepingu XXX sõlmimisel kostja arvelduskontolt liisingumakseid ei nähtunud. Võttes aga arvesse kostja sissetulekut, majapidamiskulusid ja olemasolevaid finantskohustusi ning ka tulevasi laenumakseid, oli kostja kohtu hinnangul siiski krediidivõimeline. Hageja esitas 27.03.2026 krediidivõimelisuse kontrollimise aluseks olevad tõendid. Eelnevast tulenevalt krediidivõimelisuses.
on
kohus
seisukohal,
et
laenuandja
on
veendunud
kostja
6.Täiendavalt väljastas hageja kostjale arved (Hagiavalduse lisa 14) kokku summas 313.76 eurot, mis hõlmab lisateenuseid, sissenõudmiskulusid. Kohtu hinnangul ei ole võimalik hageja esitatud tõenditest (Hagiavalduse lisa 7 - B Secure Contract ja lisa 8 - B On Track) järeldada, et kostjaga on sõlmitud lisateenustega seotud kokkulepped, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega tõendatud hageja nõue B Secure, B On Track ja B Secure+ teenuste eest. Hageja ei ole tõendanud ka meeldetuletuskirjade saatmist. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja tasumata arvete nõue 160.91 eurot põhjendatud.
7.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates hagiavalduse esitamisest 02.12.2025, kuid hageja on sissenõutavaks muutunud viivist nõudnud kuni 09.12.2025, mistõttu on põhjendatud edasiulatuv viivis alates 10.12.2025. Hageja nõuab lepingu XXX puhul viivist põhivõlalt 1705.38 eurolt. Hageja loeb põhivõlaks nii laenusumma 1517.79 eurot, tasumata arved 160.91 eurot ja haldustasu 26.68 eurot. Kohus on tuvastanud, et hageja tasumata arvete nõue 160.91 eurot ei ole põhjendatud. Lepingu XXX puhul nõuab hageja viivist summalt 2608.82 eurolt ehk põhivõlalt 2564.30 eurolt ja haldustasult 44.52 eurolt. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 10.4. kohaselt on haldustasu muu krediidilepingust tulenev kulu. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohtu hinnangul on haldustasu puhul tegemist raha kasutamise tasuga, millelt ei saa viivist nõuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis on lepingu XXX puhul põhjendatud summas 133.56 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: põhivõlg 1517.79 eurot, periood 30.08.2025 - 09.12.2025,
2-25-21342 viivisemäär 31.49% aastas. Lepingu XXX puhul on põhjendatud viivis 207.10 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: põhivõlg 2564.30 eurot, periood 30.08.2025 - 09.12.2025, viivisemäär 28.9% aastas.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista: - lepingust XXX tulenev põhivõlg 1517.79 eurot, intress 203.88 eurot, haldustasu 26.68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 133.56 eurot ja viivis 31.49% aastas põhivõlalt 1517.79 eurolt alates 10.12.2025 kuni põhivõla kohase täitmiseni; -
lepingust XXX tulenev põhivõlg 2564.30 eurot, intress 316.05 eurot, haldustasu 44.52 eurot, viivis 207.10 eurot ja viivis 28.9% aastas põhivõlalt 2564.30 eurolt alates 10.12.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Kohus jätab rahuldamata hageja tasumata arvete nõude summas 160.91 eurot ja viivise 20.10 eurot Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Hageja nõude suuruseks oli 5946.93 eurot. Kohus rahuldas hagi summas 5765.92 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 97%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 3% ulatuses hageja kanda ning 97% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks on 27.03.2026 menetluskulude nimekirja kohaselt tasutud riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 348.80 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 630 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 48100 eurot (km-ta), mida kohus peab põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud esindaja toimingud olid vajalikud ja põhjendatud 3 tunni ja 11 minuti ulatuses. Kohus vähendab 26.03.2026 menetlustoimingu ajakulu 3 tunni võrra, kuna kohtu hinnangul on ajakulu 5 tundi ja 01 minutit üle paisutatud. Hageja põhjendatud õigusabikulud on (100 + 48 x 2,18 tundi) 204.64 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (630 + 204.64) 834.64 eurot, millest kostja kanda jääb 97% ehk 809.60 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-25-21342
TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.