Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
13. mai 2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-11142
Tsiviilasi
Holm Bank aktsiaseltsi hagi A-A K vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Holm Bank aktsiaselts (registrikood 14080830); hageja lepinguline esindaja Helina Sild (e-post [email protected]); kostja A-A K (isikukood xxxx); kostja seaduslik esindaja xxxx, kostja seadusliku esindaja lepinguline esindaja A N (e-post xxxx).
I.
Kinnitada hageja Holm Bank aktsiaseltsi (registrikood 14080830) ja kostja A-A K (isikukood xxxx) vaheline kompromiss järgmiselt:
2-25-11142 tegemisel on kohustuslik märkida viitenumbriks 723080201009, mis on ühtlasi kliendikonto personaalne viitenumber.
Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Holm Bank aktsiaseltsi hagis AA K vastu võla nõudes.
III.
Tagastada hageja Holm Bank aktsiaseltsile käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 420 eurot, mis kanda Holm Bank aktsiaseltsi arvelduskontole nr EE477700771000802090 (LHV Pank).
IV.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Holm Bank AS-i hagi A-A K vastu võla nõudes. 13.05.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Hageja on 11.07.2025 esitanud hagiavalduse kostja vastu võla summas 10 627.91 euro ja riigilõivu summas 840 euro nõudes. Hageja on nõus loobuma kõrvalnõuetest, kokku summas 768.88 eurot. Kuna kostja on läbi eestkostja avaldanud soovi võlgnevuse 9859.03 eurot ja 1⁄2 riigilõivu summas 420 eurot ära tasuda, siis otsustasid pooled sõlmida hea tahte väljenduseks kompromisslepingu. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (420 eurot) tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide alusel.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab
2-25-11142 kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on Holm Bank AS-i hagi A-A K vastu võla nõudes. 13.05.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Hageja on 11.07.2025 esitanud hagiavalduse kostja vastu võla summas 10 627.91 euro ja riigilõivu summas 840 euro nõudes. Hageja on nõus loobuma kõrvalnõuetest, kokku summas 768.88 eurot. Kuna kostja on läbi eestkostja avaldanud soovi võlgnevuse 9859.03 eurot ja 1⁄2 riigilõivu summas 420 eurot ära tasuda, siis otsustasid pooled sõlmida hea tahte väljenduseks kompromisslepingu. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohus on kontrollinud tarbijakrediidilepingu kehtivust, krediidi kulukuse määra ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohtu hinnangul on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus ei jätka asja menetlemist, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi
2-25-11142 rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (420 eurot) tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide alusel. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 840 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (840 eurost) pool, s.o 420 eurot. Riigilõiv tuleb kanda hageja kompromissis märgitud makserekvisiitidele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.