Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-15677 X-i hagi Y vastu ühisvara jagamiseks
Tsiviilasi Harju Maakohtu 11.07.2022 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend X-i 11.08.2022 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Y 16.08.2022 apellatsioonkaebus X-i apellatsioonkaebusel 3500 eurot Y apellatsioonkaebusel 3500 eurot
Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Menetlusosalised ja nende vandeadvokaat Karin Antsov esindajad ringkonnakohtus Kostja Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
1(14)
Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlemata ja tagastada Y-le 27.04.2026 avaldused koos lisadega ning eemaldada need toimikust.
2.Võtta asja juurde Y 20.06.2025 menetlusdokumendiga esitatud eksperthinnang ja X-i 17.03.2026 menetlusdokumendiga esitatud Maa-ameti 2026 hinnastatistika.
3.Jätta asja juurde võtmata X-i 27.11.2025 esitatud kommunaalteenuste arve ja Y 19.01.2026 menetlusdokumendiga esitatud korteriühistu koosoleku protokollid ja väljavõte ehitusregistrist, 02.03.2026 menetlusdokumendiga esitatud ekspertarvamus korteri võimaliku kiirmüügihinna kohta.
4.Võtta vastu X-i loobumine hagist Y-lt kasutuseelise saamiseks TTT korteri kasutamise eest alates 2011. aasta jaanuarist kuni ühisvara jagamiseni ja lõpetada selles nõudes menetlus.
5.Jätta läbi vaatamata X-i nõue tunnistada VVV ja TTT Tallinnas asuvad korteriomandid abikaasade ühisvaraks.
6.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 11.07.2022 otsus ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt vastavalt tervikresolutsioonist nähtuvale ulatusele.
7.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta poolte endi kanda, v.a Y-le määratud riigi õigusabi kulu, mis jäävad riigi kanda.
8.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Võtta vastu X-i loobumine hagist Y-lt kasutuseelise saamiseks TTT korteri kasutamise eest alates 2011. aasta jaanuarist kuni ühisvara jagamiseni ja lõpetada selles nõudes menetlus.
3.Jätta läbi vaatamata X-i nõue tunnistada VVV ja TTT Tallinnas asuvad korteriomandid abikaasade ühisvaraks.
4.Jätta korteriomand TTT XXXas (registriosa nr TTTTTT) Y ainuomandisse.
5.Kohustada Y-d (TsÜS § 68 lg 5 tähenduses) andma järgmise sisuga tahteavaldused:
5.1.„Y tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega lepib Y X-ga kokku selles, et kinnisasi, mille kinnistusraamatu registriosa nr on TTTTTT, omandiõigus läheb Y-le üle;
5.2.X-i nõusolek (KRS § 34.1 lg 1 tähenduses) kinnistusraamatu, mille registriosa nr on TTTTTT, teise jao kande nr 2, mille kohaselt on kinnisasja ühisomanik X , kustutamiseks ja nõusolek viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja ainuomanik Y “
6.Kohustada X-i andma punktis 5.2 nimetatud tahteavaldused tingimusel, et Y maksab X-ile 32 367,98 eurot 90 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Juhul, kui käesolevas punktis nimetatud tähtaja jooksul raha ei tasuta, ei saa punktis 5.2 nimetaud tahteavalduste andmist nõuda. 2(14)
7.Kui Y punktis 6 nimetatud summat tähtaegselt ei maksa, müüa korteriomand registriosaga nr TTTTTT, asukohaga TTT XXX, avalikul enampakkumisel.
8.Korteriomandi müügist laekuva tulemi arvelt ja enne selle väljamaksmist pooltele tasutakse esmalt pangale eluasemelaenu lepingust nr EEL/130508AM tulenevad kohustused.
9.Seejärel jagatakse tulem proportsionaalselt viisil, et Y-le jääb 64,40% ja X-ile 35,60% osa.
11.Jätta sõiduauto Chrysler Voyager, reg/nr-ga CCCCCC, X-i ainuomandisse.
12.Jätta korteris asukohaga TTT XXX asuv kodune vara Y ainuomandisse.
13.Korteriomandi TTT XXXas (registriosa nr TTTTTT) Y ainuomandisse jäämisel jätta Danske Bank A/S Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr EEL/130508AM tulenev kohustus laenuandja ees Y kanda.
14.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta poolte endi kanda, v.a Y-le määratud riigi õigusabi kulu, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 20.11.2017 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:
3(14)
- poolte abielu sõlmiti 06.07.2002 ning lahutati Harju Maakohtu 19.02.2013 otsusega; - 13.05.2008 omandasid pooled laenuga korteri asukohaga TTT (korter III); - kostja müüs 24.03.2004 korteri aadressil VVV, Tallinn (korter I) ja kinnitas müügilepingus selle ühisvara hulka kuulumist; - hageja sai kostja kõrval korteri I omanikuks kostjaga sõlmitud ühise tegutsemise lepingu alusel; - 01.04.2004 ostsid abikaasad MMM, Tallinn korteriomandi (korter II), finantseerides seda korteri I müügist saadud rahaga; - abikaasad võõrandasid korteri II ja omandasid 13.05.2008 korteri III; - hageja kolis korterist III ära 09.01.2011; - korteri III soetamist finantseerisid abikaasad Danske Bank A/S Eesti filiaalilt (Danske) võetud laenuga (leping nr EEL/130508AM); - abikaasad sõlmisid limiidilepingu Danskega ja krediitkaardi kasutamise lepingu AS-iga SEB Pank (SEB).
1.2.Hageja palub ühisvara jagada sellisel viisil, et: - jätta korter III kostja ainuomandisse hagejale makstava hüvitise vastu; - jätta kõik laenulepingust tulenevad kohustused kostja kanda; - mõista kostjalt välja kasutuseelis korteri III kasutamise eest alates 2011. aasta jaanuarist kuni ühisvara jagamiseni; - jätta korteri III sisustusesemed kostja ainuomandisse; - jätta sõiduk Chrysler Voyager (sõiduk) hageja ainuomandisse; - tasaarvestada korteri ja sõiduki väärtus; - alternatiivselt palub hageja müüa korter III avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada poolte vahel, arvestades eespool välja toodut. Hüvitise suuruse määramisel palub hageja arvestada laenukohustuste jääki, pangakontodel olnud vahendeid, lahusvara arvel kantud kohustusi, krediitkaardi lepingust ja limiidilepingust tulenevaid täidetud kohustusi ning kasutuseelist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus see rahuldamata jätta. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - korter I oli kostja lahusvara; - korter III soetati korteri II müügist saadud raha arvel; - pooled ei ole sõlminud ühise tegutsemise lepingut; - kostja osa korterist III on 77,54% ja hageja osa 22,46%; - eluasemelaenulepingust tulenevad kohustused tuleb jagada võrdselt; - hagejal tuleb maksta kostjale hüvitist korteriga III seotud kulude eest ja kasutuseelise hüvitis sõiduki kasutamise eest; - kostja ei ole takistanud hagejal korteri III kasutamist; - hageja krediitkaardi lepingust tulenev kohustus ei ole võetud perekonna huvides. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistas korteri III 69,23% suuruses osas kostja lahusvaraks; jättis rahuldamata hageja nõude korteriomandi kasutuseelise saamiseks, hageja nõuded tulenevalt limiidi- ja krediitkaardilepingust ning kostja nõude sõiduki kasutuseelise saamiseks, jättis korteri III kostja ainuomandisse; Danskega sõlmitud laenulepingust tuleneva 4(14)
kohustuse kostja ainuomandisse; sõiduki hageja ainuomandisse; korteri III koduse sisustuse elemendid kostja ainuomandisse; mõistis hagejalt kostja kasuks välja korteri III hoolduskulud 5408,10 eurot; mõistis kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitise 31 756, 34 eurot; mõistis kostjalt hageja kasuks välja abikaasade pangakontodel abielu lahutamise seisuga olnud vara arvelt hüvitise 347,50 eurot; mõistis hagejalt kostja kasuks välja tasutud laenumaksete eest hüvitise 12 153,38 eurot; tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ja määras, et peale tasaarvestust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 14 542, 36 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus viitas kuni 31.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS1995) § 15 lg-le 1.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - pooled olid abielus ning abielu ajal soetati korter III ja sõiduk; - korteri III omandamiseks sõlmisid pooled laenulepingu Danskega; - kostja kanti korteri I omanikuna kinnistusraamatusse 27.11.2002; - korter I võõrandati 24.03.2004 ning kostjale laekus korteri müügist 450 000 krooni ehk 28 760,24 eurot; - pooled omandasid korteri II 01.04.2004 müügilepingu alusel 650 000 krooni ehk 41 542, 57 euro eest; - ostusummast 260 000 krooni ehk 16 617,03 eurot tasuti SEB-iga sõlmitud laenulepingu alusel saadu arvelt, ülejäänu korteri I müügist saadu arvelt; - pooled omandasid 13.05.2008 korteri III 2 050 000 krooni ehk 131 017,88 euro eest; - ostu finantseerimiseks sõlmisid pooled Danskega 13.05.2008 laenulepingu 2 260 000 krooni ehk 144 400,32 euro laenamiseks; - saadud laenust täitsid pooled 12 654,51 euro suuruse kohustuse laenulepingust SEB-i ees, mis sõlmiti korteri II omandamiseks; - korteri II võõrandasid pooled 05.08.2008 1 120 000 krooni ehk 71 581 euro eest; - korteri II müügist saadud rahast tagastasid abikaasad 1 000 000 krooni ehk 60 072,33 eurot Danskega 13.05.2008 sõlmitud laenulepingu katteks; - korteri III köetav pindala on 92,3 m2 ja korteri turuväärtus 175 501,98 eurot.
3.2.Korter I on kostja lahusvara sõltumata sellest, et see kinnistati peale poolte abiellumist (RKTKo 08.04.2009, 3-2-1-39-09 p 10). Hagejal ei tekkinud korteri I suhtes omandiõigust. Kostja ei sõlminud hagejaga omandi üleandmiseks asjaõiguslepingut ning selle kohta ei tehtud kinnistusraamatu kannet (asjaõigusseaduse § 119 lg 1 ja 2). 23.03.2004 müügilepingus sisalduv kostja kinnitus vara kuulumisest abikaasade ühisvara hulka ei ole asjaõigusleping ning selle alusel ei ole tehtud hageja kasuks kinnistusraamatusse kannet.
3.3.Korteri I turuväärtus oli 28 760,24 eurot. Korteri II omandasid pooled 41 542,57 euro eest, milleks kasutati korteri I müügist saadud raha. Seega moodustas kostja lahusvara arvelt omandatud kostja osa korterist II 69,23%. Korteri II müügi järel omandasid pooled ühisvara hulka kuuluva korteri III. Kostja lahusvara moodustab 69,23% korterist III. Arvestada tuleb ühe abikaasa panuse proportsiooniga esialgses korteris ja samast proportsioonist tuleb lähtuda varasuhte lõppemise ajal olemasoleva korteri väärtuse sees. Mõlemad abikaasad saavad osa väärtuse kasvust ja kannavad proportsionaalselt samasugust riski väärtuse vähenemise korral (RKTKo 18.04.2007, 3-2-1-38-07, p 12).
3.4.Hageja ja kostja esitasid kasutuseelise hüvitamise nõuded ligi kuus aastat pärast võimaliku nõudeõiguse tekkimist, seega vastuolus hea usu põhimõttega. 5(14)
3.5.Abielu lahutamise seisuga (22.03.2013) oli Danskega sõlmitud eluasemelaenu lepingust tulenev võlgnevus 853,01 eurot ning laenu põhiosa jääk 71 443,45 eurot, kokku 72 296,46 eurot.
3.6.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks limiidi- ja krediidikontot kasutanud perekonna huvides.
3.7.Abielu lahutamise aja seisuga oli hageja kontojääk 27,26 eurot ning kostja kontojääk 722,26 eurot. Ühisvara väärtus on 749,52 eurot ja kummagi abikaasa osa sellest on 374,76 eurot. Seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale 347,50 eurot.
3.8.Põhjendatud on hageja nõue jätta sõiduki hageja ainuomandisse korteri III koduse sisustuse esemed kostja ainuomandisse.
3.9.Põhjendatud on kostja tasaarvestusnõue korteri III hoolduskulude 5408,10 euro osas.
3.10.Korter III tuleb jätta kostja ainuomandisse. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud ning tegemist on poolte ühiste laste koduga. Kostja ainukohustuseks jääb seetõttu Danskega sõlmitud eluasemelaenu lepingust tulenev kohustus. Korteri turuväärtus on 175 501,98 eurot. Kostja osa ühisvaras (ilma laenukohustuseta) on 69,23% ehk 71 449,18 eurot. Seega peab kostja hagejale tasuma enamsaadud ühisvara eest hüvitist 31 756,34 eurot (103 205, 52–71 449,18). Kuna kostja on hageja eest tasunud hageja laenulepingust tulenevat kohustust, saab kostja tasaarvestada kostjale makstava hüvitise enda nõudega eluasemelaenu maksete eest 12 153,38 euro ulatuses.
3.11.Tasaarvestuse tulemusel peab kostja tasuma hagejale enamsaadud ühisvara eest hüvitist 14 542,36 eurot.
3.16.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi ei rahuldanud.
4.1.Kuna korter I kuulub poolte ühisvarasse, on täies ulatuses ühisvaraks ka korter III.
4.3.Kasutuseelise nõue kuulub ühisvara jagamise nõude hulka.
4.4.Eluasemelaenu lepingust tulenevad kohustused olid 22.03.2013 seisuga 72 296,46 eurot ja selle osas peab korteriga III samas proportsioonis kõrvale kalduma poolte võrdsusest.
4.5.Arvestamata jäi kostja tehtud laenumaksete suuruse määramisel deklareeritud eluasemelaenu intressidega ja selle võrra hageja maksekohustuse vähendamisega. Ühisvara hulka jäi arvamata limiidi ja krediitkaardi lepingust tulenevad kohustused, samuti kostja hoiukontol olnud 6801,62 eurot. Kostja arvelduskontol oli seisuga 22.03.2013 733,26 eurot.
4.6.Korteri III sisustusesemete väärtuse hüvitamise nõudes pidi kohus vara väärtuse määramisel lähtuma hageja tõenditest, mille kohaselt on väärtuseks 3022,99 eurot.
6(14)
4.7.Korteri III hoolduskulude nõude osas ei nähtu otsusest, kas kohus kasutas tasaarvestusena kogu kommunaalteenuste arvel kajastatud summat või üksnes teatud osa. Samuti ei nähtu otsusest, mis perioodi eest esitatud arveid on kasutanud tasaarvestusena. Kuivõrd kostja esitas tasaarvestuse avalduse esmakordselt alles 11.12.2017, olid selleks ajaks aegunud 31.12.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud nõuded. Kui kohus kaldub ühisvara jagamisel korteriomandi osas kõrvale poolte võrdsusest, peab samas proportsioonis kõrvale kalduma võrdsusest ka korteriomandiga seotud kohustuse jagamisel.
4.8.Kostja majanduslik olukord ei võimalda tal üle võtta eluasemelaenu lepingust tulenevaid kohustusi ega tasuda hüvitist. Sellisel juhul tuleb lähtuda alternatiivsest nõudest, milleks on korteriomandi müük, eluasemelaenu lepingust tulenevate kohustuste täitmine, vastastikuste nõuete tasaarvestamine ja järele jääva vara jagamine.
4.9.Kostja poolt hagejale kohtuotsuse alusel välja makstavad rahalised vahendid tuleb tasuda OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid deposiitarvele.
4.10.Menetluskulud tuleks jätta kostja TsMS § 164 lg 2 alusel, kuna kohtumenetluse on tinginud kostja soovimatus lahendada asi kohtuväliselt. Hageja on teinud kohtumenetluse käigus korduvalt ettepanekuid asja lahendamiseks kokkuleppega, kuid selle saavutamine ei olnud võimalik kostja korteri I tõstatatud pahatahtliku õigusliku positsiooni tõttu. Pahatahtlik on kostja esindaja 10.10.2021 taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks, mis esitati vahetult enne kohtuistungit TsMS § 337 rikkudes. Põhjendamatu taotlus tingis kohtuistungi edasilükkamise. Kostja taotluses toodud asjaolusid oli hageja käsitanud juba 20.10.2017 hagiavalduses, kohus oli kontrollinud hagiavalduse menetlusse võtmise eeldusi ja ka kostja ei olnud menetluse võtmisele vastuväiteid esitanud. Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p-de 6.5–6.9 osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja 23 118,32 eurot hüvitist laenukohustuse hageja osa eest.
5.1.Maakohus ei määranud korteri III turuväärtust õigesti. Maakohtu viivitamise tõttu lahendi tegemisel on seisukord kinnisvaraturul muutunud kostjat kahjustavalt.
5.2.Tasumata laenujäägi suuruseks abielu lahutamise ajal oli 71 443,45 eurot. Hageja ei ole laenukohustust pärast abielu lahutamist täitnud, laenumakseid tegi kostja. Maakohus tuvastas õigesti, et korterist III 69,23% on kostja lahusvara. Samas pole välja toodud, milline osa korteriomandist on poolte ühisvara. Kui 69,23% on kostja lahusvara, siis ülejäänud 30,77% on poolte ühisvara. Järelikult on hagejal õigus nõuda hüvitist 15,36% ulatuses. Sellega tuleb tasaarvestada pool laenujäägist 35 721,72 eurot, mille tulemusena võlgneb hageja kostjale 18 057,72 eurot. Selle võla saab tasaarvestada kostja kontol abielu lahutamise aja seisuga olnud hüvitisega summas 347,50 eurot, millele lisandub võlgnevus tasumata hoolduskulude eest 5408,10 eurot. Kokkuvõttes peab hageja kostjale hüvitama 23 118,32 eurot. Vastused apellatsioonkaebusele
7(14)
6.Pooled vaidlesid vastastikku üksteise apellatsioonkaebustele vastu. Menetluse edasine käik
7.Ringkonnakohus tühistas 06.10.2023 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt; jättis läbi vaatamata hageja nõude tunnistada korterid I ja III abikaasade ühisvaraks; jättis korteri III kostja ainuomandisse; eluasemelaenulepingust tuleneva kohustuse kostja kanda; sõiduki hageja ainuomandisse; korteris III asuva koduse vara kostja ainuomandisse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara arvelt hüvitise 97 732,14 eurot. Menetluskulud jäid mõlemas kohtuastmes poolte kanda, välja arvatud kostjale määratud riigi õigusabi kulu, mis jäi riigi kanda.
8.Riigikohus tühistas oma 19.06.2024 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotuse osas jääb maakohtu otsus muutmata.
10.Asja lahendamisel määratleb ringkonnakohus esmalt selle, mille üle pooled ei vaidle ja lahendab hageja taotluse menetluse osaliseks lõpetamiseks (I), lahendab seni lahendamata taotlused (II), võtab seisukoha korteri III väärtuse osas (III), määratleb poolte ühisvara osakaalu korteris III (IV), võtab seisukoha osade võrdsusest kõrvalekaldumise kohta korteriga seotud kohustuste kandmisel (V), limiidi-, krediitkaardi ja hoiukontolepingust tuleneva kohustuse jagamise osas (VI), korteri sisustuse ja auto ühisvarana jagamise osas (VII), kohtuotsuse täitmise viisi ja tähtaja osas (VIII) ja teeb menetluslikud otsustused (IX). I
11.Pooled ei vaidle, et olid abielus 06.07.2002–19.02.2023. Poolte abielu lahutati 19.02.2013 Harju Maakohtu otsusega (I kd, tl 6). Sel ajal kehtinud PKS 1995 § 30 p 3 kohaselt lõppes abielu selle lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Rahvastikuregistri registriandmete päringu kohaselt jõustus kohtuotsus 22.02.2023 (I kd, tl 7). Seega tuleb poolte ühisvara jagamisel arvestada viimatinimetatud kuupäeva.
12.Ringkonnakohus mõistab hageja 02.04.2026 menetlusdokumenti viisil, et hageja ei vaidle asja uuel lahendamisel enam selle üle, et maakohus jättis korteri kostja ainuomandisse, et kostja poolt tasaarvestuseks kasutatav korteriomandi hoolduskulude nõue ei ole aegunud ja et puudub alus kohtuotsuse täitmise korra määramiseks viisil, et kostja tasuks temalt väljamõistetava hüvitise advokaadibüroo arveldusarvele. Pooled ei vaidle, et poolte ühisvara koosseisu kuuluvad: - korter III turuväärtusega 186 000 eurot; - sõiduk ja korteri III sisustus; - hageja arvelduskonto rahalised vahendid 27,69 eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 13,80 eurot; - kostja arvelduskonto rahalised vahendid 733,26 eurot, millest kostja peab hagejale hüvitama 366,63 eurot; - korteri III eluasemelaenukohustus 72 296,45 eurot;
8(14)
- korteri III hoolduskulude maksed 10 816,20 eurot.
13.Hageja on oma 11.07.2025 taotluses loobunud kasutuseelise hüvitamise nõudest ja palunud selles osas menetluse lõpetada.
13.1.TsMS § 644 lg 1 järgi võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitatakse apellatsioonkaebusest loobumise avaldus ringkonnakohtule. Hageja taotlus on seetõttu lubatav ja ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebusest osalise loobumised vastu. Vastavalt TsMS § 644 lg-le 5 lõpetab ringkonnakohus menetluse osas, milles hageja apellatsioonkaebusest loobus.
13.2.Kolleegium selgitab, et TsMS § 644 lg 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta. II
14.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kohus lõpplahendis seni lahendamata taotlused.
14.1.Kostja on esitanud asja uuel menetlemisel 20.06.2025 eksperthinnangu korteri III turuväärtuse määramise kohta (III kd, tl 142–192), mille kohaselt on korteri III turuväärtus 13.06.2025 seisuga 169 000 eurot. Ringkonnakohus võtab tõendi vastu, kuna see on asjakohane. Ühisomandi jagamise vaidlustes tuleb jagatava vara turuväärtus tuvastada võimalikult lähedaselt omandi kaotuse seisuga ja sel eesmärgil on võimalik tõendeid esitada ka apellatsioonimenetluses. Arvestades, et ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse ekspertiisi määramiseks korteri III turuväärtuse kindlakstegemiseks, tuleb poolte võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt võtta vastu ka kostja tõend.
14.2.Kuna kohtu määratud ekspert lähtus korteri III turuväärtuse määramisel selle tegelikust suurusest, puudub vajadus võtta asja juurde hageja 27.11.2025 esitatud kommunaalteenuste arvet (IV kd, tl 60) selle kohta, millisest ruutmeetrite arvust on lähtunud arvete esitamisel vaidlusalust korterelamut haldav korteriühistu; samuti kostja 19.01.2026 menetlusdokumendiga esitatud korteriühistu koosoleku protokolle ja väljavõtet ehitusregistrist (IV kd, tl 86–152).
14.3.Kuna korterit ei müüda, puudub vajadus määrata selle kiirmüügi hinda. Seetõttu ei võta ringkonnakohus asja juurde ka kostja 02.03.2026 menetlusdokumendiga esitatud ekspertarvamust korteri võimaliku kiirmüügihinna kohta (IV kd, tl 188–189, koos digiallkirjaga IV kd, tl 200-202).
14.4.Kostja kohtu määratud ekspertiisi tulemusena tehtud ekspertarvamuses toodud väidete ümberlükkamiseks on hageja esitanud Maa-ameti 2026 hinnastatistika Mustamäe linnaosa sarnase suurusega korterite kohta (IV kd, tl 197). Tegemist on asjakohase tõendiga ja kohus võtab selle asja juurde. III
15.Järgnevalt tuleb hinnata, mis on korteri III turuväärtus. Pooled vaidlevad korteri netopinna suuruse ja väärtuse arvestamisel arvesse võetavate asjaolude üle.
9(14)
15.1.20.02.2026 ekspertarvamuse 3. leheküljelt osast „korteri suletud netopind“ nähtub, et kohhtu määratud ekspert on võtnud aluseks ehitusregistri andmed, mille kohaselt on korteri suletud netopind 97,5 m2. Ekspert on põhjendanud nimetatud andmetest lähtumist sellega, et lisaks mõõdistusjoonistest nähtuvale eluruumi pinnale 93,1 m2 ja sellele lisanduvale ühele lodžapinnale 4,4 m2, tuleb arvestada ka eemaldatud seinte pindu, sellest tulenev erinevus jääb aga 1% piiresse. Seega on ekspert lähtunud õigesti korteri netopinnast suurusega 97,5 m2.
15.2.Ekspert ei pidanud arvestama korteri kiirmüügi hinnaga, kuna kinnisasja ei müüda, vaid kostja on soovinud seda enda omandisse. Ekspert on arvestanud asjaoludega, et ühes toas lagi hallitab ja korter vajab remonti korteri turuhinna määramisel ja selgitanud arvamuse 22. leheküljel osas „turustatavuse analüüs“, et antud korteri seisukord ei vasta keskmisele turunõudmisele, sest ostjad eelistavad paremas korras olevaid kortereid. Samas on ka huvilisi, kes on nõus soetama remonti vajava korteri.
15.3.Maa-ameti 2026 hinnastatistikast Mustamäe linnaosa kohta (IV kd, tl 197) nähtub, et sarnaste korterite ruutmeetri mediaanhind on 2781,51 eurot ja keskmine hind 2785,52 eurot. Ka nimetatud tõendist saab kaudselt järeldada, et kohtu määratud ekspertiisi tulemusena leitud korteri III ruutmeetri hind 1900 eurot arvestab eelmärgitud asjaoludega.
15.4.Ringkonnakohus lähtub kokkuvõttes asjas kohtu määratud ekspertiisi tulemusena tehtud ekspertarvamuses leitud hinnast 186 000 eurot. Erinevalt kostja esitatud ekspertarvamusest on kohtu määratud ekspert lähtunud korteri netopinna tegelikust suurusest ega ole lähtunud kinnistusraamatu andmetest korteri pindala kohta. Teiseks kajastab 20.02.2026 seisuga antud hinnang täpsemini hinda omandi kaotusele võimalikult lähedase seisuga. Kuigi korteri väärtus võib olla aja jooksul tõusnud, puudub alus määrata selle väärtust pikast menetlusest tingituna hagi esitamise aja seisuga, nagu kostja on soovinud. Ka kostja investeeringu väärtus on seetõttu suurenenud. IV
16.Riigikohus on siinses asjas tehtud otsuses andnud suunise materiaalõiguse kohaldamisel. Selle kohaselt esineb asjas alus lahusvara arvel tehtud panuse hüvitamiseks PKS § 34 lg 2 alusel või abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks PKS1995 § 19 lg 2 p 3 alusel. Korteri III jagamisel saab kõrvale kalduda poolte võrdsusest, lähtudes kostja lahusvara arvel tehtud panusest korteri III ostuks võetud laenu tagastamisel. Poolte võrdsusest kõrvalekaldumise ulatuse kindlakstegemiseks korteri III jagamisel tuleks korrutada kostja lahusvara osakaal korteri II ostuhinnast osakaaluga, milles korteri II müügihinda kasutati korteri III soetamiseks, sh selle ostmiseks võetud laenu tagastamiseks. Riigikohus on andnud lahendis ka näidisvalemi, mille kohaselt, kui kostja lahusvara osakaal korteri II ostuhinna tasumisel oli näiteks 60% ning korteri II müügihinnast tasuti 50% korteri III ostuhinnast, tuleks korteri III jagamisel kalduda poolte võrdsusest kõrvale selliselt, et 30% ((50 / 100) × (60 / 100) × 100%) korteri III väärtusest tuleks lugeda soetatuks kostja lahusvara arvel, millest tulenevalt oleks kostjal õigus korteri III väärtusest 65%-le ((100% – 30%) ÷ 2 + 30%) ja hagejal 35%-le ((100% – 30%) ÷ 2).
16.1.Pooled ei vaidle asja uuel arutamisel enam õigusliku hinnangu üle, et korter I oli kostja lahusvara ega selle üle, et: - korter I müüdi hinnaga 490 000 krooni; - korter II osteti hinnaga 650 000 krooni, millest 390 000 krooni tasuti korteri I müügisummast; 10(14)
- korter II võõrandati 1 120 000 krooni eest ja sellest saadud 1 000 000 krooni maksid abikaasad Danskega sõlmitud laenulepingu katteks, kusjuures laenuleping oli sõlmitud korteri III finantseerimiseks; - korter III osteti hinnaga 2 050 000 krooni.
16.2.Ringkonnakohus on kontrollinud poolte arvestuskäike ja nõustub hageja arvestuskäiguga. Selle kohaselt tasuti korteri II ostuhind korteri I saadud müügihinnast (390 000 × 100) ÷ 650 000 = 60% ulatuses ja korteri III ostuhind korteri II saadud müügihinnast (1 000 000 × 100) ÷ 2 050 000 = 48,78%. Seega on ((48,78 ÷ 100) × (60 ÷ 100) × 100)) = (0,48 × 0,6) × 100 = 28,80% korteri III väärtusest soetatud kostja lahusvara arvel. Kuna kostjal on õigus poolele ülejäänud osale korter III väärtusest, on tal õigus ((100% – 28,80%) ÷ 2 + 28,80%) = 64,40%-le ja hagejal ((100% – 28,80%) ÷ 2) = 35,60%-le.
16.3.Kuna kõik korteritega seotud tehingud on tehtud kroonides, ei ole põhjendatud kostja seisukoht protsentide arvestamisel valuuta vahetuskurssidest lähtumisel.
16.4.Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada (186 000 × 35,60%) ÷ 100 = 66 216 eurot. V
17.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et korteri III osas poolte osade võrdsusest kõrvalekaldumisel tuleb kõrvale kalduda ka ühisvaral lasuvate eluasemelaenust tulenevate ja korteri hoolduskulude kohustuste täitmisel.
17.1.Hageja ja kostja vastutavad nii eluasemelaenu tasumise eest pangale kui hoolduskulude tasumise eest korteriühistule solidaarvõlgnikena. Kuigi laenulepingut asjas esitatud ei ole, saab seda järeldada poolte esitatud asjaoludest ja kaudselt Danske 20.10.2017 vastusest hagejale (I kd, tl 40), mille kohaselt ei ole pank nõus sellega, et laenusaajaks jääb üksnes kostja. Korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt (korteriomandi ja korteriühistu seaduse § 15 lg 2).
17.2.Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (võlaõigusseadus § 69 lg 1). Hageja viidatud PKS2010 § 19 ei ole vaidluse lahendamisel asjakohane norm, kuna räägib ühe abikaasa vastutusest teise abikaasa võetud kohustuste eest ega reguleeri solidaarvõlgnike seadusest erinevat vastutust. VI
18.Pooled vaidlevad endiselt, kas nende limiidi- ja hoiukontodel olnud vara kuulub jagatava ühisvara koosseisu. Pooled ei vaidle enam, et kostja ei pea hagejale hüvitama krediitkaardikonto lepingust tulenevaid makseid. Samuti, et abielu lahutamise aja seisuga oli hageja kontojääk 27,26 eurot ning kostja kontojääk 733,26 eurot (II kd, tl 105).
18.1.Hageja on tõendanud, et varasuhte lõppemise seisuga oli tal limiidikonto lõppsaldo 2066,70 eurot (I kd tl 29) ja jaanuari 2011 seisuga olid jäägid vastavalt 0 eurot (I kd tl 137 pöördel) ja – 1909,23 eurot (samas tl 128). Eelduslikult kasutati perekonna huvides 1909,23
11(14)
eurot, mille hageja tasus laenuandjale ja millest 1⁄2 osa hüvitamist on hagejal õigus nõuda. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 1909,23 ÷ 2 = 954,62 euro hüvitamist.
18.2.Poolte jagatava ühisvara hulka tuleb arvata kostja hoiukontol olnud raha 6801,62 eurot (II kd, tl 113). Kostja on asja uuel arutamisel esile toonud, et seda raha koguti laste tuleviku tarbeks, kuid see tuli kulutada alaealiste laste ülalpidamiseks peale hageja kodunt lahkumist. Seetõttu on hoiukontol oleva raha jagamine kostja hinnangul ühisvara koosseisus hea usu põhimõtte vastane. Kostja ei ole eeltoodud asjaoludele tuginenud maakohtus ega põhistanud, miks ta on asjaolud hilinemisega esitanud. Hea usu põhimõtte rikkumisele on kostja tuginenud maakohtu menetluses üksnes krediitkaardi- ja limiidikonto jääkide jagamise vastuväidetes (vt nt 01.07.2019 menetlusdokument, II kd, tl 164 p ja 165). Seetõttu jätab ringkonnakohus esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud asjaolud TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
18.3.Jagatava ühisvara koosseis on abielu lõppemise aja seisuga erinevatel arveldus- ja hoiukontodel oleva raha osas 27,26 (hageja kontol olnud raha), 733,26 (kostja kontol olnud raha) ja 6801,62 (kostja hoiukontol olnud raha), mis tuleb jagada poolte vahel võrdselt. VII
19.Pooled ei vaidle selle üle, et ühisvara jagamisel jääb sõiduk hagejale ja korteri III sisustus kostjale. Vaidlus on nende esemete väärtuse üle.
19.1.Kostja leiab oma 01.08.2025 menetlusdokumendis, et korteri sisustuse väärtus on hinnatud [ringkonna]kohtu poolt liiga kõrgeks, sest nii sõiduk kui sisustus on amortiseerunud ja nende väärtus on nullilähedane.
19.2.Ringkonnakohus võttis asja eelmisel lahendamisel arvesse sisustuse puhul esemete rohket kasutust ja tuvastas, et sõiduki väärtus 100 eurot ja sisustuse väärtus 692 eurot. Samuti määras ringkonnakohus esemete, mille kohta kumbki pool tõendeid ei esitanud, turuväärtuseks nulli. Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole ringkonnakohtu eelmine koosseis vastavaid tõendeid hinnates menetlusõiguse norme rikkunud (Riigikohtu otsuse p 24).
19.3.Asja uuel arutamisel ei ole kostja esitanud tähtaegselt tõendeid, et sõiduk ja korteri sisustus on täielikult amortiseerunud, mistõttu pole ka seetõttu võimalik lugeda sõiduki ja sisustuse väärtus nullilähedaseks ja jätta need ühisvara koosseisus arvestamata. Seega saab praegune koosseis lähtuda sellest, et sisustuse väärtus on määratud õigesti. IX
20.Kokkuvõttes jagunevad poolte vastastikkused hüvitamiskohustused järgmiselt.
20.3.Nõuete tasaarvestamise tulemusel peab kostja hüvitama hagejale (71 284,06 – 38 916,08) 32 367,98 eurot.
21.Ringkonnakohus lähtub hageja 16.04.2026 täpsustatud nõudest.
21.1.Hageja on taotlenud, et kohtuotsuses sisalduks kostjale kolmekuuline tähtaeg hüvitise maksmiseks. Nimetatu on käsitatav TsMS § 445 lg 1 kohase taotlusena kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks.
21.2.Kostja on taotlenud, et kohus annaks kostjale kuus kuud hüvitise maksmiseks, põhjendades seda laenu saamise pika protsessiga.
21.3.Kolleegium kostjaga ei nõustu. Laenu taotlemiseks ei kulu tänapäeval pool aastat. Kostjal on olnud võimalus selgitada kogu menetluse jooksul välja, kas tal on võimalik vajalik summa laenata ja teha vastavaid ettevalmistusi. IX
22.Hageja nõue tunnistada korterid I ja III abikaasade ühisvaraks, tuleb jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel). Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kas korterid kuuluvad ühisvara koosseisu, on asjaolu, mida kohus siinses menetluses tuvastas. Tuvastusnõue tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui sooritus- ega kujundushagi ei ole võimalik või otstarbekas esitada. Hagejal on siinsel juhul olnud võimalus sooritushagi esitamiseks ja tal puudub õiguslik huvi eraldiseisva tuvastusnõude esitamiseks.
23.Menetluskulud jäävad ühisvara jagamise asjas poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Kulude teisiti jagamiseks puudub hageja toodud asjaoludel alus. Tegemist oli teedrajava vaidlusega, kus Riigikohus esitas esmakordselt seisukohti seesugustes olukordades vara jagamise võrdsusest kõrvalekaldumise kohta, samuti abikaasa kasutuseelise hüvitamise võimaluste kohta. Seetõttu ei saa kostjale ette heita, et ta hageja kompromissiettepanekutest keeldus. Kuigi kostja esitas 10.10.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks, ei pea ringkonnakohus seetõttu vajalikuks hakata selle taotlusega seonduvaid kohtukulusid jätma kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal puudub alus väita, et kostja tahtlikult menetlust venitas, nt korduvalt täiesti põhjendamatuid taotlusi esitas. Kostjale riigi arvel antud õigusabi kulud jäävad Harju Maakohtu 07.10.2021 määruse alusel riigi kanda.
24.TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
25.Puudub alus menetleda kostja 27.04.2026 avaldusi koos lisadega. Kostjal tuli vastus apellatsioonkaebusele ja taotlused esitada kaebuse menetlusse võtmise määruses määratud tähtaja jooksul ning hilisemaid avaldusi ja seisukohti saab kohus arvestada üksnes juhul, kui selleks esineb seaduses sätestatud alus. Siinsel juhul sellist alust ei esine. Kostja avalduste ja nende lisade menetlemisel tuleks poolte võrdsuse printsiibist lähtuvalt anda hagejale tähtaeg taotluste osas seisukoha võtmiseks. See põhjustaks menetluse lahendamise viibimise, sest
13(14)
kohtuotsuse kuulutamise aeg tuleks edasi lükata. Kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust avalduste ja lisade hilisemaks esitamiseks (TsMS § 331 lg 1). Samuti ei saaks kostja esitatud uute asjaolude ja tõendite alusel asuda senisest erinevale seisukohale.
26.Kõik tõendid, mille vastuvõtmisest ringkonnakohus siinse otsusega keeldub, eemaldatakse toimikust. Kuna need on esitatud elektrooniliselt, siis nende paberkandjal tagastamist ei toimu. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.