Eesistuja Margit Vutt, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Urmas Volens
Kohtuasi
A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.B. kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
7515 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja A.A., seaduslik esindaja C.C., lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis Kostja B.B., lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-523 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 8. novembri 2024. a otsuse ja mõistis B.B-lt A.A. kasuks välja elatise, mis on suurem kui 351 eurot 84 senti kuus.
2.Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.A.A. (hageja, laps) esitas 11. jaanuaril 2024 Harju Maakohtule B.B. (kostja, isa) vastu hagi, milles palus kostjalt alates hagi esitamisest välja mõista elatise 1356 eurot 16 senti kuus. Samuti esitas hageja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks selliselt, et kostjal tuleb sissenõutavaks muutunud elatise tasumisega viivitamisel maksta viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui sissenõutavaks muutunud elatise suuruses. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja C.C. (ema) laps, kes sündis xx.xx 2022. Hageja vanemate kooselu lõppes 2. jaanuaril 2023 ja hageja jäi elama ema juurde vanemate ühise otsuse alusel emale
2-24-523 soetatud ridaelamuboksi. Hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks kulub kokku 2792 eurot 31 senti, mis moodustub eluaseme kasutuseelisest 965 eurot 58 senti, kulust kommunaalteenustele 58 eurot 34 senti, elektrile 61 eurot 83 senti, toidule 250 eurot, hügieenitarvetele 223 eurot 14 senti, riietele ja jalanõudele 250 eurot, ravimitele ja tervishoiule 109 eurot 24 senti, huvialaringidele 148 eurot, lastehoiule 222 eurot, transpordile 311 eurot 18 senti ja vabaajategevustele 193 eurot. Arvestades, et ema arvelduskontole laekub lapsetoetus, tuleb kostjal maksta hagejale elatist 1356 eurot 16 senti (2792,31 ÷ 2 – 80 ÷ 2) kuus. Alates 27. detsembrist 2022 tasus kostja hagejale poole aasta jooksul elatist 400 eurot nädalas, mis kattis umbes poole lapse vajadustest, kuid alates juunist 2023 hakkas kostja hagejale elatist maksma ebaregulaarselt.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Hagis on avaldatud valeandmeid. Nimelt ei ole hageja vanemad kunagi omavahel püsivalt koos elanud. Samuti ei ole hageja vanematel kokkulepet, et isa tasub iga nädal 400 euro suurust elatist. Ema seadis selle summa tasumise hageja ja kostja vaheliste kohtumiste tingimuseks. Hagis kajastuvad hageja igakuised kulud on ülepaisutatud. Kostja annab hagejale piisaval määral ülalpidamist, s.o maksab elatist 300 eurot kuus ja kannab mitmeid hageja ülalpidamiskulusid vahetult. Lisaks tuleb asja lahendamisel arvestada, et ema varaline seisund on kostjaga võrreldes parem ja kostja ülalpidamisel on ka teine väike laps.
3.Harju Maakohus rahuldas 8. novembri 2024. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 835 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti märkis maakohus, et kui kostja on menetluse ajal hagejale elatist maksnud, tuleb seda elatise tasumise kohustuse täitmise hindamisel arvestada. Maakohus jättis kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Kostja maksis hagejale menetluse ajal elatist keskmiselt 346 eurot kuus ehk rohkem kui perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras. Kuivõrd hageja väitel ei ole see tema vajaduste rahuldamiseks piisav ja ta palus kostjalt välja mõista suurema elatise, tuli hinnata hageja igakuiste kulude suurust ja nende põhjendatust. Maakohtu hinnangul on hageja eluasemekulu põhjendatud 1078 euro 60 sendi ulatuses. Laps elab Tallinnas emale kuuluvas 125,4 m2 suuruses ridaelamuboksis, mille hinnanguline üürihind on 1931 eurot 16 senti kuus. Kuna ema ja laps elavad ridaelamuboksis kahekesi, on lapsele langeva kasutuseelise suurus 965 eurot 58 senti (1931,16 ÷ 2). Tõenditest nähtub, et hagejale langev osa kommunaalkuludest on vähemalt 58 eurot 34 senti ja elektrikulust 54 eurot 68 senti kuus. Maakohtu arvates on hageja põhjendatud toidu- ja hügieenikulud ning kulud riietele ja jalanõudele, ravimitele ja tervishoiule hagis märgituga võrreldes väiksemad, olles vastavalt 150, 30, 100 ja 50 eurot. Hagis avaldatuga võrreldes on väiksemad ka põhjendatud kulud huvialaringidele, haridusele, transpordile ja vabaajategevustele, mis on vastavalt 50, 140 eurot 65 senti, 100 ja 50 eurot. Kokku on hageja igakuised põhjendatud kulud 1749 eurot 25 senti. Arvestades, et lapsetoetus laekub ema kontole, tuleb kostjal maksta hagejale elatist 835 eurot kuus. Mõlemad vanemad on keskmisest paremal järjel ja suutelised hagejale pakkuma ülalpidamist PKS §-s 101 sätestatud määrast märksa suuremas ulatuses. Seejuures ei ole tõendeid selle kohta, et kostjalt hagejale elatise väljamõistmisel osutuks kostja või tema teine laps vähem kindlustatuks. Samuti ei tuvastanud maakohus, et vanemate varalise olukorra tõttu tuleks ülalpidamiskohustus jagada teisiti kui vanemate vahel võrdselt. Taotluse kohta määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord nii, et kostja peab sissenõutavaks muutunud elatisesumma tasumisega viivitamisel tasuma hagejale viivist, leidis kohus, et see tuleb jätta rahuldamata. Viivist ei ole võimalik märkida kohtuotsusesse otsuse täitmise viisi ja korrana. 2(6)
2-24-523
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või mõista välja elatise, mis ei ole suurem kui 500 eurot kuus. Hageja ei tõendanud, et tema vajadused on suuremad kui keskmisel lapsel. Samuti ei pea kostja kinni maksma ema valitud luksuslikku elustiili, mis väljendub mh selles, et ema elab 125,4 m2 suuruses ridaelamuboksis. Lisaks ei toonud hageja hagis välja, kui suurt osa elamispinnast ta kasutab. Hageja kasutuseelise suurus ei saa olla suurem kui 20% ema elamispinna kasutuseelisest. Pealegi ei ole kasutuseelis tegelik kulu, vaid üksnes abstraktsioon. Kui see elatise arvestusest välja jätta, kulub hageja ülalpidamisele 783 eurot 67 senti kuus, millest kostja osa on 392 eurot. Kohus jättis vääralt arvestamata asjaoluga, et ka kostja ostab hagejale riideid, st peab hagejat vahetult ülal. Kohus eksis kostja sissetuleku suuruse tuvastamisel ja järeldas vääralt, et kostja teine laps ei jää nii suure elatise tasumisel vähem kindlustatuks. Samuti eksis kohus, kui leidis, et hageja vanemate varaline seisund on võrdne.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. märtsi 2025. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel ei korranud neid. Vastuseks kaebuse väidetele märkis ringkonnakohus järgmist. Maakohus tuvastas hageja eluasemekulu suuruse õigesti ega eksinud hageja saadavat kasutuseelist hinnates. Kostja väitis seda, et hageja kasutuseelise suurus on 20% ema elamispinna kasutuseelisest, alles apellatsioonkaebuses ja seega hilinenult. Maakohus ei pidanud elatise väljamõistmisel arvestama sellega, et kostja on aeg-ajalt ka ise hagejale riideid ostnud. Samuti ei eksinud maakohus kostja sissetulekut tuvastades. Pelgalt asjaolu, et kostja on muusik ja tema sissetulek erineb kuude ja aastate lõikes, ei anna alust hinnata kostja sissetulekut tema 2020.-2022. a sissetulekute alusel ja jätta kõrvale tema sissetulekud otsuse tegemisele eelnenud aastal. Kostja varaline seisund võimaldab tal vajalikul määral ülal pidada nii hagejat kui ka oma teist alaealist last. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja vanemate varaline seisund ei õigusta ülalpidamiskohustuse jagamist muus proportsioonis kui võrdselt. Hageja ema varalist seisu ei saa hinnata üksnes talle kuuluva vara järgi, vaid arvesse tuleb võtta ka tema kohustusi. Kuigi äriühing on eraldiseisev õigussubjekt, ei saa kostja varalise seisundi hindamisel jätta kõrvale asjaolu, et ta on osaühingu ainus osanik ja juhatuse liige, ta elab osaühingule kuuluvas korteris ning ühingu jaotamata kasum on 107 446 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tühistatud osas palub kostja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või ringkonnakohtule.
3(6)
2-24-523 Kostja väitel eksisid kohtud materiaalõiguse kohaldamisel ja rikkusid ka menetlusõiguse norme. Muu hulgas jättis ringkonnakohus otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Nimelt tuvastasid kohtud vääralt hageja eluasemekulu (esmajoones kasutuseelise) suuruse. Kostja ei pea kinni maksma ema luksulikku elustiili ehk seda, et ema elab hagejaga kahekesi Tallinnas asuvas 125,4 m2 suuruses ridaelamuboksis. Piisab, kui hagejale võimaldatakse kasutada tema vajadustele vastavat elamispinda. Seejuures tuleb arvestada ka asjaoluga, et kostja ise elab väikeses, 48,6 m2 suuruses korteris. Samuti tuvastasid kohtud vääralt kostja varalise seisundi ja jätsid elatise ekslikult vähendamata. Kohtud piirdusid kostja varalise seisundi tuvastamisel vääralt tema viimase aasta sissetulekute hindamisega. Kostja on muusik, tema sissetulek on ebaregulaarne ja seega tuleb arvestada pikema ajavahemikuga kui üks aasta. Kostja kolme aasta keskmine sissetulek oli ca 1500 eurot kuus. Selline sissetulek ei võimalda maksta hagejale väljamõistetud ulatuses elatist, kahjustamata kostja teise lapse ülalpidamist. Kostja varana ei saa käsitada äriühingu vara ega kasumit. Eelnevale lisaks jagasid kohtud hageja ülalpidamise kohustuse vanemate vahel ekslikult võrdselt. Vanemate varaline seisund on oluliselt erinev – emal on isaga võrreldes suurem sissetulek ja rohkem vara.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja suurem elatis kui 351 eurot 84 senti kuus. Tühistatud osas tuleb asi TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus TsMS § 691 p 1 alusel muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Kassatsioonkaebusest nähtuvalt ei ole kostjal vastuväiteid kohtute otsustele osas, milles kohtud tuvastasid, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub emale kuuluva kinnisasja kasutamisest saadavat kasutuseelist arvestamata 783 eurot 67 senti kuus. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kaebuse, sest ei nõustu kohtute tuvastatud hageja saadava elamispinna kasutuseelise suurusega. Samuti tuvastasid kohtud tema hinnangul valesti vanemate varalise seisundi ja jõudsid väärale järeldusele, et kostja varaline seisund võimaldab tal piisaval määral ülal pidada mõlemat alaealist last ning et vanematel tuleb hageja ülalpidamiskulusid kanda võrdselt.
11.Õige on kohtute lähtepunkt, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluaset. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata sellest, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või omandis olevas eluruumis. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Tulenevalt PKS § 105 lg-s 3 sätestatust peavad vanemad vastavalt oma varalisele seisundile (eelduslikult võrdsetes osades) osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu (vt ka RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p-d 17, 18 ja 20).
12.Samas eksisid kohtud kasutuseelise suuruse tuvastamisel, mida hageja saab emale kuuluvas eluruumis elades. Maakohus tuvastas, et emale kuuluva eluruumi suurus, mida hageja ja ema kahekesi elamispinnana kasutavad, on 125,4 m2, ja leidis, et kuna samas piirkonnas asuva ridaelamu ruutmeetri üürihind on 15 eurot 40 senti, on hageja kasutuseelise suurus 965 eurot 58 senti (125,4 × 15,4 ÷ 2). Ringkonnakohus nõustus maakohtuga. Seejuures jätsid kohtud tähelepanuta Riigikohtu varasemas 4(6)
2-24-523 praktikas avaldatud seisukoha, et lapse saadava kasutuseelise suuruse hindamiseks ei piisa üksnes eluruumi kasutamisest saadava eelise hariliku väärtuse hindamisest ja saadud summa jagamisest eluruumis elavate isikute arvuga. Ühe vanema eluaseme kasutamisest saadava kasutuseelise väärtuse hindamisel tuleb silmas pidada ka lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 21), eristades ruume, mida laps ei kasuta, ruumidest, mis on lapse ainu- või ühiskasutuses, ning hinnata, kuivõrd vähendab kasutuseelise suurust asjaolu, et osa kasutatavast eluruumist on ühiskasutuses (vt ka RKTKo 01.11.2017, 2-14-11930/96, p 14; 26.09.2012, 3-2-1-93-12, p 20).
13.Seega tuli kohtutel emale kuuluva eluruumi kasutamisest saadava kasutuseelise hindamisel tuvastada, kui suurt osa eluruumist hageja tegelikult kasutab, sh missugune osa on hageja ainukasutuses ja missugune osa ühiskasutuses. Selle tuvastanud, tuli kohtutel hinnata, kuivõrd vähendab kasutuseelise suurust asjaolu, et osa hageja kasutatavast eluruumist on ühiskasutuses. Seejuures on kohtupraktikas seni leitud, et ühiskasutuses olevalt asjalt ühiselt saadava kasutuseelise väärtus on võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega alati madalam mh seetõttu, et tegemist on ühis-, mitte ainukasutusega (RKTKo 19.06.2024, 2-17-15677/175, p 21). Kuna kohtud seda ei teinud, mõistsid nad kostjalt hageja kasuks välja elatise, mis ei vasta hageja vajadustele ja tema tavalisele elulaadile PKS § 99 lg 1 mõttes.
14.Eeltoodut tuli kohtutel kontrollida sõltumata sellest, et kostja väitis esimest korda alles apellatsioonkaebuses, et tema hinnangul on hageja saadav kasutuseelis emale kuuluvas eluruumis elades 20% sarnase eluruumi üürihinnast. Kui hageja nõuab PKS §-s 101 sätestatud määrast suuremat elatist, tuleb hagejal esile tuua oma vajadused ning nende olemasolu ja suurust vaidluse korral tõendada. Kostja väitis menetluses läbivalt, et hagis avaldatud hageja eluaseme kasutuseelise suurus on ülepaisutatud ja sellega ei tohiks temalt elatise väljamõistmisel arvestada. Sellises olukorras tuli kohtul hageja esitatud tõenditele tuginedes tuvastada hageja saadava kasutuseelise suurus ema eluruumis elades ja kostja võis seda apellatsioonkaebuses vaidlustada.
15.Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 lg 2 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse suuruse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt (vt ka RKTKo 02.10.2019, 2-18-187/87, p 12; 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 21).
16.Vastuseks kaebuse ülejäänud väidetele märgib Riigikohus järgmist. Kohtud leidsid materiaalõiguse norme õigesti kohaldades ja menetlusõiguse norme rikkumata, et kostja varaline seisund võimaldab tal tasuda hagejale PKS §-s 101 sätestatud määrast oluliselt suuremat elatist ja see ei kahjusta tema teise alaealise lapse ülalpidamist. Samuti tuvastasid kohtud õigesti, et hageja ülalpidamise kohustus tuleb vanemate vahel jagada võrdselt.
16.1.Vanema sissetuleku hindamisel on üks aasta piisav, et tuvastada ka ebaregulaarset sissetulekut teeniva muusiku keskmine sissetulek. Praegusel juhul annaks arvesse võetava ajavahemiku pikendamine ning aastatel 2020–2022 teenitud sissetulekutega arvestamine ka vale pildi kostja võimekusest teenida sissetulekut järgneva 15 aasta jooksul. Ajavahemikul 2020 – 2022 levis Eestis koroonaviirus SARS-CoV-2 ja peamine meede viiruse leviku ohjeldamiseks oli kontaktide vähendamine. Eelnev mõjutas oluliselt meelelahutussektoris töötavate inimeste (sh kostja) sissetulekut. Ei ole välistatud, et sarnaseid piiranguid tuleb kohaldada ka tulevikus ja need võivad mõjutada kostja võimalusi teenida sissetulekut, kuid sellisest hüpoteetilisest olukorrast ei ole praegu põhjust lähtuda. Kui kostja keskmine sissetulek oluliselt väheneb, on tal õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel elatise vähendamise hagi. 5(6)
2-24-523
16.2.Kohtud tuvastasid, et kostja sissetulek oli ajavahemikul 1. septembrist 2023 kuni 1. märtsini 2024 keskmiselt 3010 eurot 33 senti kuus, 2023. a keskmiselt 3692 eurot 50 senti kuus ning ajavahemikul 28. aprillist 2024 kuni 28. augustini 2024 keskmiselt 2930 eurot 21 senti kuus. Kostjal on Luminor Bank AS-is hoiustatud 467 eurot 92 senti. Kostjale ei kuulu kinnisasju ega sõidukeid, kuid talle kuulub kasumliku äriühingu osa. Kõnealune äriühing katab ka kõik suuremad kostja kulud, sh kostja elamispinna liisingumaksed, kommunaalkulud ning kindlustuse, sideteenuse ja kostja kasutatava sõidukiga seotud kulud. Seega on kostja varaline seisund piisav, et pidada üleval nii hagejat kui oma teist alaealist last.
16.3.Ühtlasi ei anna vanemate varaline seisund alust jaotada hageja ülalpidamise kohustust vanemate vahel ebavõrdselt. Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et ema keskmine sissetulek on 3528 eurot 96 senti kuus (sh kostja tasutud elatisemaksed) ja see laekub Swedbank AS-is avatud arvelduskontole. Emal on konto ka AS-is LHV Pank, mille saldo oli 3. septembri 2024. a seisuga 1045 eurot 48 senti. Emale kuulub osaühingu osa ja kaks kinnisasja, millest ühel elab ta koos hagejaga ja teist üürib välja üürihinnaga 975 eurot kuus. Ema soetas kinnisasjad pangalaenuga ja ta peab iga kuu tasuma laenu tagasimakseid. Samuti peab ema tasuma tema kasutuses oleva auto liisingumakseid.
16.4.Seega ei ole hageja vanemate varaline seisund oluliselt erinev – nende sissetulekud on samaväärsed, emale kuulub mitu kinnisasja, kuid tal tuleb iga kuu täita nende soetamiseks võetud laenukohustusi, isal kinnisasju ei ole, kuid tal ei ole ka laenukohustusi. Seevastu kuulub isale tegutseva äriühingu osa ja kõnealune äriühing katab kõik tema suuremad kulud, sh elamispinna ja sõiduvahendi kulud.
17.Tsiviilasja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kui suurt osa ema eluruumist hageja tegelikult kasutab, sh missugune osa hageja kasutatavast eluruumist on hageja ainukasutuses ja missugune osa ühiskasutuses, ning hinnata, kui palju vähendab kasutuseelise suurust see, et osa kasutatavast eluruumist on ühiskasutuses. Ringkonnakohtul tuleb eelkirjeldatud viisil tuvastatud kasutuseelist arvestades korrigeerida kostjalt väljamõistetava elatise suurust.
18.Kostja teatas 3. novembril 2025 Riigikohtule saadetud menetlusdokumendis, et kassatsioonimenetluse ajal jõustus kostja ja hageja suhtluskorda reguleeriv kohtulahend. Tegemist on uue asjaoluga, mille kohta ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 3 p 2 ja TsMS § 634 lg 2 järgi võtta seisukoha asja uuel läbivaatamisel. Seejuures tuleb ringkonnakohtul silmas pidada, et eelduslikult ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, kannab see vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult (RKTKo 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 35).
19.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 kohaselt ringkonnakohus asja uuel lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.